Hatutan.com, (25 Setembru 2025), Díli– Iha abertura Forum Investimentu Turizmu Timor-Leste 2025, Vise Primeiru-Ministru bá Asuntu Ekonomia no Ministru Turizmu no Ambiénte, Francisco Kalbuadi Lay hateten, tema “Time For Action ida ne’ebé refleta determinasaun ho urjénsia tenke atuá hodi loke potensiál tranformativa turizmu nian bá futuru Timor-Leste.

Vise Primeiru-Ministru Francisco Kalbuadi Lay hato’o nia diskursu abertura Forum Investimentu Turizmu 2025 iha Sentru Konvensaun Dili (CCD), Kinta (25/09/2025). Foto/Zita Menezes
Vise Primeiru-Ministru Kalbuadi Lay afirma, Forum Investimentu Turizmu Timor-Leste 2025, organiza husi Ministru Turizmu Ambiénte no kolabora ho Banku Mundiál, ajénsia Internationál Finansa no Kooperasaun (IFC, sigla inglés), Kámara Komersiu Industria Timor-Leste (CCI-TL siglá portugés), no apoiu moralmente husi Banku Sentral Timor-Leste (BCTL) nomós membru Governu lubuk ida, forum ne’e halo durante loron 25-27 Setembru 2025, no mós atu selebra loron turizmu mundiál nian.
“Ne’e hanesan eventu prinsipál bá emprezáriu lokál sira, ida-ne’e la’ós serve de’it atu atrai investimentu maibé mós atu troka ideia ho koñesimentu ne’ebé maka, bele ajuda muda futuru setór turizmu nian bá oin,” Vise Primeiru-Ministru Francisco Kalbuadi Lay hateten iha nia diskursu abertura foruma investimentu turizmu iha Sentru Konvensaun Dili (CCD), Kinta (25/09/2025).
Ministru Turizmu ne’e afirma, tempu bá planeamentu no diskusaun liu ona, agora maka tempu bá asaun, tempu bá asaun, Timor-Leste prontu atu kria ambiénte ne’ebé fasilita investimentu, liuhosi hadi’a infraestrutura, rasionaliza no regulamentu sira.
“Ita tenke ko’alia hamutuk buka solusaun ida, husi parte Governu nian, saida maka Governu tenke halo, tanba regulamentu laloos ka ema halo jesataun mak lentu demais, ita tenke halo buat ruma muda ho sistema sira ne’e nune’e ita hotu-hotu bele buka solusaun ida servisu hamutuk ho ita-boot sira it abele dudu ekonomia ne’e bá oin. Tanba laiha rai ida maka bele sai riku enkuantu setór privadu sira sei ki’ak hela,” Francisco Kalbuadi Lay hateten.
Iha sorin seluk reprezentnate IFC, David Freedman hateten, eventu ida-ne’e insiativa ida di’ak tebes husi Governu tanba konsegé halibur hamutuk parseiru internasionál entidade relevante, no setór privadu sira ne’ebé bele garante bá setór turizmu no loke espasu diskusaun bá entidade sira hotu.
“Ita bele dehan katak setór turizmu komesa dezenvolve maibé bele dehan katak seidauk maximu, ita haree katak numerú vizitante ka bainaka mai tinan-tinan depois covid, nia komesa sa’e makaas,” David Freedman tenik.
Reprezentante IFC David Freedman hatutan, kompara ho nasaun sira seluk Timor-Leste nian vizitante ne’ebé simu husi rai li’ur sei menus nafatin, maibé agora konetivdade liuhosi Aero Dili nian, komesa aumenta, aviaun direita husi Xina, Singapura Malázia no la kleúr tán bá sidade boot iha melbourne Australia.
“Ne’e sinal ida posizitu ita haree tendénsia bá investimentu husi setór privadu lokál no nomós setór privadu internasionál iha otelária no setór sira seluk, ne’ebé iha duni progresu maibé seidauk maximu, nune’e ita tenke mai hamutuk haree kona-bá saida makai ta bele halo depois foti asaun konkretu,” David Freedman hateten.
Nia afirma investimentu durante ne’e maiória mai husi setór privadu, nune’e Governu presiza kria kondisaun infrestrutura bazika hanesan estrada eletrisidade ambiénte negosiu, dezemvolvimentu finanseiru no seluk tán.
Prezidente CCI-TL, Jorge Manuel de Araújo Serrano hateten, eventu ida-ne’e labele sai de’it hanesan eventu ida atu selebra aniverariu turizmu mundiál maibé bele mós halo avaliasaun iha futuru. Ema hotu hatene di’ak situsaun Timor nian iha areá turizmu nian.
“Kestaun ne’ebé ha’u foti tanba saida maka ita seidauk atrai turizmu Timor-Leste, ha’u hanoin ohin aban bainrua loron ita diskusaun, ho ida-ne’e maka tempu atu ita agir no tempu atu ita atuá tenke ho seriedade, Timor-Leste iha kondisaun atu oferese turizmu bá rai seluk, ha’u hanoin ita la’o ona bá mundu tomak, koñese situsaun Maldivas bele moris rai selu-seluk bele nusa maka Timor-Leste labele,” Jorge Serrano tenik.
CEO Grupo Média Nacional ne’e salienta tán katak, iha Timor-Leste iha turizmu religioju, iha valór boot turizmu istóriku ne’ebé bele dezenvolve, tanba ne’e setór privadu prontu atu koopera hamutuk hodi bele ultrapasa dezafiu sira ne’eb’e makai ha.
Iha fatin hanesan Governadór BCTL, Heldér Lopes hateten, ligá ho dezemvolvimentu no kresimentu setór turizmu iha Timor-Leste maka presiza, presiza promové oin midar no hamnasa ida-ne’e buat ida simples maibé dalabarak difisil bá atu halo, tanbasa maka ida-ne’e importante tanba turizmu ne’e serve sector.
“Ita tenke muda paradigma, katak dezemvolvimentu kresimentu bá setór turizmu tenke halo husi setór privadu la’ós, setór públiku, ha’u hanoin paradigma ida-ne’e ita muda, Governu fasilita superviziona, mais atu dezemvolve ne’e setór privadu
Para iha dezemvolvimentu bá setór turizmu, ita-boot sira presiza asesu bá osan ne’ebé Banku sira fó ho di’ak, no tuir maim aka ita presiza iha pagamentu sira ne’ebé dijitál para hodi fasilita turizta sira mai karik bele halo pagamentu ne’ebé seguruno fasil bá sira,” Helder Lopes hateten.
Tuir dadus BCTL ne’ebé iha katak setór turizmu nia iha potensial boot, maibe nia kontirbuisaun sei menus tebes. Ligá mós bá iha kreditu sira durante ne’e bá iha setór turizmu sei kiik tebes, inklui setór agrikultura no boot liu mak kreditu bá individual.
Objetivu prinsipal husi eventu refere ne’e maka Governu servisu hamutuk ho parseiru internasional realiza forum investimentu turzmu 2025 durante loron tolu 25-27 Setembru 2025, forum ne’e nu’udar oportunidade hodi Governu bele halo diskusaun no rona ideia husi parte hotu-hotu liuliu emprezariu lokal no intenasional sira kona-ba oinsa atu investe no atrai investimentu iha setor turizmu no promove turizmu iha Timor-Leste hodi kontribui sustentabillidade ekonomia.
Iha forum ne’e mos hateten agora mak tempu ona atu halo asaun, Governu bele rona preokupasaun no dezafiu saida deit maka durante ne’e setor privadu no emprezariu sira hasoru liuliu iha setor Turizmu nian.
Liuhusi forum ida-nee oportunidade ba Governu bele rona preokupasaun husi setor privadu no emprezariu sira no entidade relevante sira seluk, nune’e ba futuru bele buka solusaun iha setor turizmu.
Iha Forum ne’e mos hateten Timor-Leste iha fatin Turizmu barak ne’ebe bele promove, maibe sei iha problema barak ne’ebe mak seidauk rezolve hanesan infraestrutura estrada eletrisidade no fatin negosiu no seluk tan ida-nee mos sai preokupasaun ida.
Jornalista : Zita Menezes