Hatutan.com, (06 Fevereiru 2026), Díli– Forum Organizasaun Noun Governamentál Timor-Leste (FONGTIL) konsidera Ministériu Interiór ho Komandu Jerál Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) dezobediénsia ba desizaun Tribunál Rekursu ne’ébe dekreta ona inkonstitusionalidade no ilegalidade iha norma iha diploma ministeriálba regulamentu konkursu públiku iha vaga PNTL tinan 2025.
Lee Mós: Komisaun B Sei Buka Faktu Diskriminasaun iha Rekrutamentu Kadetas Foun PNTL

Teste fiziku ba kandidatu ajente PNTL sira. Foto/Juvinal Cabral dos Santos
Iha loron 30 Dezembru 2025, Tribunál Rekursu liuhosi plenária Juiz Koletivu fó sai akordaun ho númeru 007/3/2025, hodi deklara inkonstitusionalidade ba Diploma Minitériu Interiór ne’ebé konsta iha rekizitu balun iha vaga rekrutamentu ajente foun PNTL iha tinan 2025.
Desizaun Tribunál Rekursu nian ne’e bazeia ba pedidu fiskalizaaun abstrata ne’ebé submete husi Provedór Direitus Umanus no Justisa (PDHJ) ba norma hirak ne’ebé estabelese restrisaun no limitasaun iha Diploma Minitériu Interiór artigu 20 aliña C ne’ebé impoin kandidatu sira tenke solteiru ka klosan. Nune’e, Tribunál konsidera katak halo diskriminasaun.
Liuhosi konferénsia imprensa iha sede FONGTIL, Sesta (06/02/2026), Ofisiál Advokasia FONGTIL, Jorge Madeira, afirma hanensan sosiedade sivíl mantein ho desizaun Tribunál Rekursu ne’ebé dekreta ona diploma Ministerial ne’e inkonstitusionál, maibé Governu liu husi Ministériu Interiór maka dezobidénsia bá desizaun judisiariu Timor-Leste nian.
“Ami husi parte jurídiku FONGTIL sei lori ba PDHJ atu halo fiskalizasaun abstrata bá aktu sira ne’ebé Ministériu Interiór la obedese ba desitaun Tribunál Rekursu ne’ebé dekreta ona inkonstitusionalidade ba artigu 20 aliña C no artigu 43,” Jorge Madeira hateten.
Nian hatutan, atitude ne’e, Ministriu Interior ho Komisaun Rekrutamentu kria hela direitu diskriminasaun iha estadu direitu demokrátiku ida-ne’e, tanba FONGTIL nota katak bá artigu 37 aliña A-B, iha ne’ebá hateten katak, rekruta de’it jerasaun patriota ho jerasaun PNTL.
“Rai ne’e la bele akontese hanesan ne’e, sei husik hela presedente ida la di’ak (aat) bá iha futuru,” nia afirma tan.
FONGTIL husu bá Ministériu Interiór ho Komisaun Rekrutamentu PNTL 2025, katak kadetes sira ne’ebé ho valór 60 tenke trata hanesan hodi ba tuir teste mèdiku, la bele bolu de’it mak na’in-400.
“Ita haree no nota iha Munisípiu balu, polísia nia oan de’it, tanba ne’e ha’u husu bá maluk, inan aman, vetenranu sira tenke tau matan bá kestaun ida-ne’e, sé lae, ita nia rai ne’e la bá oin, ita bá kotuk tanba ita halo diskriminasaun ba malu,” nia dehan.
FONGTIL hanesan mahan ba sosiedade sivíl, sei lori prosesu diskriminativu iha rekrutamentu PNTL ne’e bá PDHJ hodi halo fiskalizasaun abstrata bá Tribunál Rekursu tanba iha dekreitu lei ne’ebé Tribunál dekreta inskonstitusionál, maibé Ministériu Interiór ho Komisaun Rekrutamentu mantein iha pratika.
Iha fatin hanesan, portavós FONGTIL Esterlita Pereira Araújo lori FONGTIL nia naran hakarak husu ba Governu liu-husi Ministériu Interiór no Komandu Jerál PNTL relasiona ho prosesu rekrutamentu bá membru foun PNTL iha tinan 2025 la tuir ona prinsípiu ne’ebé Tribunál Rekursu dekreta inkonstitusionál.
Nia afirma, Timoroan barak mak konkore iha rekrutamentu refere no tuir hotu prosesu sira hanesan teste eskrita no fíziku liuhusi regulamentu ne’ebé estabelese husi Komisaun Rekrutamentu baze ba Diploma Ministeriál N.º 17/ 2025 de 25 de Juñu kona-bá “Regulamento do Concurso Público de Admissão ao Curso de Formação de Agentes da Polícia Nasionál de Timor Leste”
Ho nune’e, iha loron 03 Fevereiru 2026, Komisaun Rekrutamentu PNTL liu-husi portavoz António da Luz, anúnsiu lista kandidatu kadetes foun ba públiku hamutuk 10.597 mak aprovadu no la aprovadu 2.277, maibé haka tba faze teste médiku ne’e na’in-400 no kandidatu sira seluk ho kategoria aprovadu sira labele tuir.
“Ida-ne’e diskriminativu, la justu no la garantia prátika prinsipiu bo- governasaun iha Timor-Leste,” Esterlita Pereira Araújo afirma.
FONGTIL ho nia Membru sira nafatin deskonfia katak prátika sira ne’e hodi hatán de’it ba Artigu 37 aline A no B ne’ebé fó Prioridade bá Jerasaun Patriota no PNTL ativu nia oan mak bele liu. Maibé, Diploma Ministerial N.º 17/ 2025 de 25 de Junho Tribunal rekursus deklara ona inkonstitusionál. Ho nune’e, FONGTIL ho nia Membru sira ejize no rekomenda, husu Ministeriu Interiór no PNTL atu halo esklaresimentu neʼebé loos kona-bá prosesu rekrutamentu kandidatu kadetes foun PNTL.
“Husu Ministeriu Interior no PNTL imediatamente atu anula dezisaun, hodi la fő de’it teste médiku ba kandidatu na’in-400, maibé fó oportunidade bá kandidatu sira ne’ebé ho kategoria aprovadu atu tuir teste médiku, ho nune’e, la hamosu diskriminasaun iha prosesu rekrutamentu,” Esterlita Pereira Araújo hateten.
FONGTIL husu ba PDHJ imediatamente atu halo investigasaun ne’ebé kle’an hodi hatene tendénsia ba prátika sira ne’ebé kontra prinsipiu boa-governasaun, no husu ba Parlamentu Nasionál Komisaun B ne’ebé trata asuntu Negósiu Estranjeiru, Defeza ho Seguransa, atu halo fiskalizasaun ba prosesu rekrutamentu ne’ebé iha tendénsia kontra prinsipiu boa-governasaun.
Jornalista: Marcelino Tomae