Connect with us
Pakote Ahi

Ekonomia

Janeiru-Outubru, Autoridade Aduaneira Kolleta Reseita Millaun $75,3

Published

on

Hatutan.com, (04 Novembru 2022), Díli—Hahú hosi fulan-janeiru to’o iha fulan-outubru 2022, Autoridade Aduaneira  kolleta ona reseita alfándega hamutuk millaun $75,3 ba kofre Estadu.

Montante ne’e ultrapassa kolesaun reseitas Aduaneira iha tinan 2021 ho montante totál millaun $67,9.

Lee Mós: Introdusaun Impostu iha Proposta OJE 2023, Governu Hakarak Hasa’e Reseita Dométika

Advertisement

“Tuir projesaun hosi Autoridade Aduaneira, to’o iha tinan ida-ne’e nia rohan bele atinji millaun $90,” Hatutan.com sita komunikadu.

Fontes reseitas ne’e maioria mai hosi pontu entrada sira hanesan Portu, Aeroportu, fronteira terrestres Batugade no Salele.

Ho mudansa operasaun hosi Portu Díli ba iha Portu Baía Tibar, fó kondisaun servisu ne’ebé di’ak liután ba Autoridade Aduaneira hodi bele kontribui hasa’e reseitas doméstika mai kofre Estadu hodi redús dependénsia ba Fundu Minarai.

Operasaun Portu Baía Tibar ne’ebé hahú ona desde 30 Setembru liubá fasilita liután movimentu importasaun no esportasaun sasán ho kapasidade karga kontentór hamutuk millaun ida kada tinan.

Portu foun ne’e inklui ka’is ida ho bersus rua ne’ebé sei uza hodi redús atrazu iha tempu hasai kontentór inklui kustu tranzasaun atu fasilita efisiénsia servisus alfándega no atividade komérsiu.

Advertisement

Efisiénsia hirak ne’e konsidera hanesan pasu importante ida ba Ministériu Finansas iha ámbitu Reforma Fiskál no Jestaun Finansas Públikas.

Efisiénsia ne’e rasik ajuda Ministériu Finansas atu kolekta reseitas ho maneira ida ne’ebé lailais, justu no transparente. 

Daudaun ne’e Ministériu Finansas implementa hela Polítika Reforma Fiskál no Jestaun Finansas Públikas.

Iha inísiu tinan oin, Governu sei avansa ho Lei Tributária, Lei Impostu Valór Akresentadu, Títulos do Tesouro (T-Bills) no instrumentu fiskál sira seluk.

Aleinde ne’e, iha Proposta OJE 2023 ne’ebé nia debate sei hahú iha semana oin, Governu propoin ba Parlamentu Nasionál atu hasa’e impostu importasaun husi 2,5% sa’e ba 5% no impostu seletivu konsumu sira seluk atu fó kbiit ba Autoridade Aduaneira no Autoridade Tributária hodi bele hasa’e reseitas doméstika, halakon evazaun fiskál no mellora efikásia iha administrasaun koleksaun reseitas.

Advertisement

Jornalista: Rogério Pereira Cárceres

Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Ekonomia

Timor Gap ho Timor Resource Asina Akordu bá Rezolusaun no Revizaun Akordu Operasaun Bloku Rai Maran A no C

Published

on

Hatutan.com, (02 Maiu 2024), Dili–Timor Gas no Petroleu ( Timor Gap- sigla ingles) ho Timor Resource, Kinta (02/05/2024),  asina akordu kona bá rezolusaun no revizaun bá akordu operasaun konjunta (JOA) bá PSCs TL-OT-17-08 (Bloku Rai-Maran A) ho TL-OT-17-09 (Bloku Rai-Maran C).

(more…)

Kontinua Le'e

Ekonomia

Governu Sei Prodús Rezolusaun Ida Atu Halo Pagamentu Bá Projetu 62 Ne’ebé Laiha Formalizasaun Kontratu

Published

on

Hatutan.com, (01 Maiu 2024), DíliIX Governu Konstitusionál sei prodús rezolusaun ida hodi sai hanesan baze legal bá Governu hodi selu projetu obras publika 62 ne’ebé sai polémika tanba laiha formalizasaun kontratu.

(more…)

Kontinua Le'e

Ekonomia

Traballadór Sira Nu’udár Kabas bá Ekonomia no Dezenvolvimentu

Published

on

Hatutan.com, (30 Abríl 2024), Díli- Prezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta hateten traballadór sira sai nu’udár kabas bá ekonomia, tanba ne’e, tenke rekoñese esforsu traballadór hotu ne’ebé kontribui bá dezenvolvimentu ekonómiku no sosiál iha Timor-Leste.

(more…)

Kontinua Le'e
Advertisement

Trending