Connect with us
Pakote Ahi

Nasionál

OPMT Manán Prémiu Max Sthal 2022

Published

on

Hatutan.com, (09 Novembru 2022), Díli—Parlamentu Nasionál (PN) liu hosi reuniaun líder bankada, deside Organizasaun Popular da Mulher de Timor (OPMT) sai manán-na’in bá Prémiu Max Stahl, edisaun dahuluk tinan 2022.

Portavóz Parlamentu Nasionál, Deputada Lídia Martins.

Kona-bá prémiu ne’e,  ekipa Juri simu aplikasaun hosi kandidatu ne’en (6), individu na’in-tolu (3) hanesan Virgílio Guterres “Lamukan”, Gil da Costa “Naldo Rei” no Dom Carlos Felipe Ximenes Belo, SDB, organizasaun ka instituisaun tolu (3) mak submete sira nia aplikasaun hanesan OPMT, Centro Nasional Chega (CNC) no Radio Matebian Lian (RML).

Lee Mós: Sasin Sira Sei Haktuir Kona-bá Dedikasaun Max Stahl Iha Prosesu Libertasaun TL

Hafoin juri halo avaliasaun no propoin kandidatu tolu ne’ebé kompostu hosi organizasaun OPMT no instituisaun CNC no kandidatu individu Virgílio Guterres “Lamukan” ba Prezidente Parlamentu Nasionál (PPN), Aniceto Longuinhos Guterres Lopes hodi tetu no deside, nune’e ho baze ba proposta hosi juri, PPN konvoka reuniaun líder bankada iha loron 08 novembru 2022 hodi konsulta ho reprezentante líder bankada Parlamentár sira.

Advertisement

“Iha reuniaun ne’e, maioria reprezentante líder bankada sira, fó apresiasaun no sujere ba PPN atu konsidera atribuisaun prémiu Max Stahl tinan 2022 ba Organizasaun Popular da Mulher de Timor (GPMT),” Portavóz Parlamebtu Nasionál, Lídia Martins hateten iha Parlamentu Nasionál, Kuarta (09/11/2022).

Prémiu Liberdade Expresaun Max Sthal institui hosi Parlamentu Nasionál liu-hosi Rezolusaun Parlamentu Nasional Nú 25/2021, de 19 de dezembru.

Prémiu ida-ne’e institui nu’udár omenajen ba personajen ne’ebé halo filme, iha tinan 1991, relasiona ho atake ne’ebé halo hosi militár Indonézia kontra Timoroan sira ne’ebé mak dirije manifestasaun pasífika iha semitériu Santa Cruz, Díli.

Prémiu ida-ne’e mós destina ho objetivu atu rekoñese atividade sidadaun nasionál ka estranjeiru, ka organizasaun naun-governamentál no entidade sira seluk tantu nu’udár servisu individu ka koletivu, dezignadamente iha área jornalístikas, literárius, sientífikus ka audio vizuais, iha Timor-Leste, hodi halo promosaun, divulgasaun no rekonesimentu ba direitus humanus no defeza ba liberdade expresaun, prezervasaun memória luta no rekoñesimentu kona-bá istória Timor-Leste.

Ho baze ba artigu 9° rezolusaun Parlamentu Nasionál nian ida-ne’e, atu implementa atribuisaun Prémiu ida-ne’e ho Parlamentu Nasionál aprova tán Rezolusaun N. 38/2022, de 19 de setembru, neʼebé aprova kona-bá regulamentu atribulsaun Prémiu Liberdade Expresaun Max Sthal.

Advertisement

Tetu ba apresiasaun no sujestaun hosi lideres bankada sira hotu, ho kompeténsia ne’ebé konsta iha artigu 9 hosi rezolusaun Nú. 38/2022, de 19 de setembru ne’e rasik, PPN desidi Organizasaun Popular da Mulher de Timor (OPMT) mak sai  manan-na’in ba prémiu liberdade expresaun Max Sthal iha tinan 2022.

Juri ba Prémiu Liberdade Expresaun Max Sthal hili no nomeia bazeia ba artigu 7 hosi rezolusaun Nú. 38/2022, de 19 de setembru, ho kompozisaun hamutuk ema na’in Lima (5) hanesan, Pe. Júlio Crispin, Lucia Lobato, Maria Domingas Fernandes Alves, Constancio Pinto no Joaquim da Fonseca.

Jornalista: Vito Salvadór

Advertisement
Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Nasionál

Deskonfia, Intervensaun Podér Polítika iha Redasaun RTTL,E.P

Published

on

Hatutan.com, (03 Maiu 2024), Díli—Timor-Leste orgullu tanba kada tinan índise liberdade imprensa di’ak liu no di’ak bá beibeik hosi tinan ida mai tinan seluk.

(more…)

Kontinua Le'e

Nasionál

Kobransa Ilegál iha DMCSR ho SEFOPE

Published

on

Hatutan.com, (02 Maiu 2024), Díli – Diresaun Munisipál Konservatóriu Servisu Rejistu Notariadu (DMCSRN, sigla portugés) Díli  uza ona meius oioin atu antesipa kobransa ilegál iha prosesu tara dokumentu sira.

(more…)

Kontinua Le'e

Nasionál

Hasa’e Saláriu Mínimu bá $150.00

Published

on

Hatutan.com, (01 Maiu 2024), Díli-Tabela salárial ne’ebé dadaun ne’e Governu determina ho mínimu $115.00, kada fulan, KSTL konsidera injustisa sosiál ida hasoru traballadór sira iha rai-laran. Tanba ne’e, husu Governu atu hasa’e saláriu mínimu bá $150.00.

(more…)

Kontinua Le'e
Advertisement

Trending