Hatutan.com, (17 Jullu 2024), Díli-Prosesu sira bá estradisaun fujitivu Arnolfo Teves Jr ho nasionalidade Filipinu ne’e, Ministériu Justisa (MJ) hein de’it desizaun definitiva husi Tribunál Rekursu (TR) ka Tribunál Supremu Justisa (TSJ).
Lee Mós: TR Aplika Prizaun Domisiliária bá Fujitivu Arnolfo Teves Jr To’o Fináliza Prosesu Legál

Fujitivu Arnolfo Tves Jr submete bá prosesu audisaun iha Tribunál Supremu Juastisa, Tersa (11/06/2024). Foto/Elio dos Santos da Costa
“Prosesu sira ita hein hela ita nia desizaun definitivu husi Tribunál, ne’ebé momentu ne’e, ita-boot sira hatene katak, ita akuza, tenke iha mós oportunidade bá iha kontraditóriu. Ita hatene katak, prinsípiu kontraditóriu sempre eziste iha país ida hanesan ita, estadu de direitu, estadu demokrátiku,” Ministru Justisa, Sergo Hornai hatán bá Hatutan.com hafoin partisipa iha sorumutu ordináriu Konsellu Ministrus nian iha Palásiu Governu, Dili, Kuarta (17/07/2024).
Tribunál fó biban bá iha parte kontraditóriu atu bele okupa espasu hothotu tuir TL nia lei tramitas prosesual sira, liu-liu iha penal ninian, to’o iha momentu ida katak, laiha ona dalan, entaun, governu tenke ezekuta.
“Ha’u halo referénsia ida-ne’e bazeia bá ita nia Konstituisaun RDTL, liu-liu iha artigu 35, ne’ebé mak hatete katak, prosesu estradisaun bele akontese, kuandu iha ona desizaun definitiva ida iha Tribunál nian. Entaun, ita halo komprimentu bá iha legadlidade ho razaun ida tanba ita-ne’e estadu de direitu, ita ne’e estadu demokrátiku, no ita hanesan país membru ONU ne’ebé ita mós retifika konvensaun internasionál barak,” Sergio Hornai hateten.
“Ita ho mós importánsia, la’os atu akuza de’it, maibe, respeitu mós bá iha ema nia direitus umanus, ema nia direitu, liu-liu iha prinsípiu kontraditóriu nian. Entaun, iha prosesu ida ita sei la’o, prosesu faze administrativu nian la’o tiha ona, prosesu judisial nian ita hein desizaun ikus hosi Tribunál Supremu ka Tribunál Rekursu, ita halo prosesu sira tuir ninia dalan,” nia esplika.
Liga ho prosesu sira estradisaun nian bá fujitivu Arnolfo Teves Jr, governante ne’e informa, koordenasaun entre Governu TL ho Filipina metin tebes, liu-liu husi servisu autoridade sentrál hanesan Prokuradór Jerál Repúblika.
“Ministériu justisa rasik halo esklaresimentu bá pontu situasaun sira, para atu hatete katak, hanesan estadu rua, ita hasoru problema, ita buka solusaun tuir soberania estadu ninian, tuir ita ninia lei, ita nia konstituisaun no ita nia lei sira, no respeitu bá ita ninia instiutisaun, órgaun administrativa no órgaun judisial ninia mekanizmu própriu,” Ministru Sergio Hornai tenik.
Tribunál Rekursu Nia Desizaun Sira
Iha kuarta, 27 fulan-Juñu 2024, haleu tuku 17:00 lorokraik, Tribunál Rekursu (TR) ka Supremu Tribunál Justisa nian (STJ), liuhosi despaixu ikus deside ona hodi halo estradisaun bá fujitivu Arnolfo Teves Junior bá nia nasaun orijen Filipina, hodi sumete bá prosesu legál.
Desizaun bá estradisaun ne’e tanba durante prosesu audisaun, Juiz sira iha Tribunál Rekursu entende katak, krime hirak ne’ebé mak Ministériu Públiku promove bá arguidu Arnolfo Teves, Jr maiória faktu sira provadu.
Maske nune’e, tuir prazu legál, parte advogadu sira bele hatama rekursu bá Tribunál durante loron tolu-nulu, sura hosi loron ne’ebé despaixu ne’e sai. No hosi karta rekursu ne’e Tribunál sei estuda ninia konteúdu sira, molok halo estradisaun.
Rekursu ne’ebé atu hato’o husi arguidu Teves Jr nia advogadu sira ne’e, atu bele halo kontestasaun ruma bá Tribunál nia desizaun sira.
Iha Sesta (14/07/2024), Hatutan.com halo ona konfirmasaun ho fujitivu Teves Jr nia Advogadu José Ximenes kona-bá bainhira mak atu hatama rekursu bá Tribunál, nia hatán de’it katak, “semana oin, ami hatama rekursu mak entrevista dala-ida,” Advogadu José Ximenes responde Hatutan.com iha komunikasaun WhatsApp.
Bainhira haree fila-fali bá prazu rekursu nian ne’ebé TR hasai, sura hosi loron 27 fulan-Juñu mai to’o 18 fulan-Jullu 2024, tama ona bá loron 21, no hela tán de’it ona loron sanulu, atu kompleta bá loron 30 ka fulan-ida, atu parte kontraditóriu sira hatama sira-ninian rekursu bá tribunál.
Jornalista: Rogério Pereira Cárceres