Hatutan.com, (25 Agostu 2025), Díli– Membru Parlamentu Nasionál hosi Komisaun A ne’ebé trata asuntu Konstituisaun no Justisa, foin lalais ne’e, halo estudu komparativu kona-bá Lei Siberseguransa iha Portugál.

Prezidente Komisaun A ne’ebé trata assuntu Lejizlasaun no Justisa, deputadu Patrocinio Fernandes.
Estudu komparativu ne’e atu haree no aprende uituan no buka esperiénsia kona-bá Portugál nia koñesimentu abilidade liuliu iha relasaun, oinsá atu hamosu lei ida kona-bá siberseguransa.
Prezidente Komisaun A Deputadu Patrocinio Fernandes bá jornalista sira iha PN, Segunda (25/08/2025), konfirma asuntu tekniku nune’e nia parte labele esplika kle’an, maibé durante estadia iha Portugál parte komisaun A bá hasoru entidade lubuk ida para bele hetan informasaun ruma, tulun ruma husi Portugés sira hodi bele sai hanesan referénsia bá karik bainhira Governu aprezenta lei ruma kona-bá siberseguransa.
“Siberseguransa ne’e buat ida tekniku, ha’u labele halo esplikasaun polítika para espekula sasán sira ne’e,” Deputadu Patrocinio hateten.
Nia afima ne’e la’ós komisaun A de’it maka haree maibé presiza estadu nian haree nasaun nian haree para fó solusaun bá situsaun ne’ebé iha liuhosi lei siberseguransa tuir nesesidade nasaun no estadu.
Iha fatin hanesan Deputadu António Verdial de Sousa hatutan, depois komisaun A bá halo estudu komparativu iha konkluzaun katak tenke iha sensibilidade no tenke iha onestidade atu haree bá asuntu ne’e.
“La’ós ita bá halo tiha peskiza to’o mai hamosu lei ne’e urjentemente, tenke presiza identifìka kapasidade orsamentu, kondisaunn infraestrutura rekursu umanu,” Deputadu António Verdial hateten.
Sita husi dokmentu balu husi google hatudu iha Portugál, enkuadramentu legál ba siberseguransa estabelese husi Lei Nú. 46/2018 loron 13 fulan-Agostu, ne’ebé transpoin diretiva europeia kona-bá seguransa rede no sistema informasaun nian (Diretiva NIS).
Lei ida-ne’e aplika ba administrasaun públika sira, operadór sira infraestrutura krítiku nian, servisu esensiál sira, no fornesedór servisu dijitál sira, hodi ezije sira atu adota rekizitu sira seguransa nian no relata insidente sira ne’ebé relevante ba Sentru Nasionál Siberseguransa (CNCS).
Lei atuál hetan atualizasaun hodi inkorpora rekizitu sira hosi diretiva NIS2, ne’ebé prevee kumprimentu ba obrigasaun sira siberseguransa nian ho multa signifikativu sira ba entidade esensiál no importante sira.
Objetivu husi Lei No. 46/2018 atu asegura nivel komún aas ida ba seguransa rede no sistema informasaun nian iha Uniaun Europeia.
Impoin rekizitu seguransa no notifikasaun insidente ba entidade relevante sira.
Entidade sira ne’ebé kobre administrasaun públika nian, operadór infraestrutura krítiku sira, operadór servisu esensiál sira, fornesedór servisu dijitál sira, no entidade sira seluk ne’ebé uza rede no sistema informasaun sira.
Jornalista: Zita Menezes