Connect with us

Polítika

Deputadu Sira Komisaun A Halo Estudu Komparativu Kona-bá Lei Siberseguransa iha Portugál

Published

on

Hatutan.com, (25 Agostu 2025), Díli– Membru Parlamentu Nasionál hosi Komisaun A ne’ebé trata asuntu Konstituisaun no Justisa, foin lalais ne’e, halo estudu komparativu kona-bá Lei Siberseguransa  iha Portugál.

Prezidente Komisaun A ne’ebé trata assuntu Lejizlasaun no Justisa, deputadu Patrocinio Fernandes.

Estudu komparativu ne’e atu haree no aprende uituan no buka esperiénsia kona-bá Portugál nia koñesimentu abilidade liuliu iha relasaun, oinsá atu hamosu lei ida kona-bá siberseguransa.

Prezidente Komisaun A Deputadu Patrocinio Fernandes bá jornalista sira iha PN, Segunda (25/08/2025), konfirma asuntu  tekniku nune’e  nia parte labele esplika kle’an, maibé durante estadia iha Portugál parte komisaun A  bá hasoru entidade lubuk ida para bele hetan informasaun ruma, tulun ruma husi Portugés sira hodi bele sai hanesan referénsia bá karik bainhira Governu aprezenta lei ruma kona-bá siberseguransa.

“Siberseguransa  ne’e buat ida tekniku, ha’u labele halo esplikasaun polítika para espekula sasán sira ne’e,” Deputadu Patrocinio hateten.

Advertisement

Nia afima ne’e la’ós komisaun A de’it maka haree maibé presiza estadu nian haree nasaun nian haree para fó solusaun bá situsaun ne’ebé iha liuhosi lei siberseguransa  tuir nesesidade nasaun no estadu.

Iha fatin hanesan Deputadu António Verdial de Sousa hatutan, depois komisaun A bá  halo estudu komparativu iha konkluzaun katak tenke iha sensibilidade no tenke iha onestidade atu haree bá asuntu ne’e.

“La’ós ita bá halo tiha peskiza to’o mai  hamosu lei ne’e urjentemente, tenke presiza identifìka kapasidade orsamentu, kondisaunn infraestrutura rekursu umanu,” Deputadu António Verdial hateten.

Sita husi dokmentu balu husi google hatudu iha Portugál, enkuadramentu legál ba siberseguransa estabelese husi Lei Nú. 46/2018 loron 13 fulan-Agostu, ne’ebé transpoin diretiva europeia kona-bá seguransa rede no sistema informasaun nian (Diretiva NIS).

Lei ida-ne’e aplika ba administrasaun públika sira, operadór sira infraestrutura krítiku nian, servisu esensiál sira, no fornesedór servisu dijitál sira, hodi ezije sira atu adota rekizitu sira seguransa nian no relata insidente sira ne’ebé relevante ba Sentru Nasionál Siberseguransa (CNCS).

Advertisement

Lei atuál hetan atualizasaun hodi inkorpora rekizitu sira hosi diretiva NIS2, ne’ebé prevee kumprimentu ba obrigasaun sira siberseguransa nian ho multa signifikativu sira ba entidade esensiál no importante sira.

Objetivu husi Lei No. 46/2018 atu asegura nivel komún aas ida ba seguransa rede no sistema informasaun nian iha Uniaun Europeia.

Impoin rekizitu seguransa no notifikasaun insidente ba entidade relevante sira.

Entidade sira ne’ebé kobre administrasaun públika nian, operadór infraestrutura krítiku sira, operadór servisu esensiál sira, fornesedór servisu dijitál sira, no entidade sira seluk ne’ebé uza rede no sistema informasaun sira.

Jornalista: Zita Menezes

Advertisement

 

Continue Reading
Advertisement
Click to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Polítika

Opozisaun kestiona prioridade orsamentu sira kontinua konsentra de’it ba setór petroliferu

Published

on

By

Jornalista: Felix Fernandes

(more…)

Continue Reading

Polítika

FRETILIN Kestiona no Duvida, Sé Mak Benefisiáriu Direta OJE 2027

Published

on

By

Jornalista: Maria Angelita Sandi Belo

(more…)

Continue Reading

Nasionál

Programa Uma Dignu Avansa, Uma 25 Prontu atu Inaugura

Published

on

By

Hatutan.com (15 Outubro 2026), Díli-Governu sei halo inaugurasaun ba uma dignu hamutuk 25 iha munisípiu Manatuto, Postu Administrativu Natarbora, no Munisípiu Manufahi postu administrativu Fatuberliu, nu’udar parte husi programa uma dignu ne’ebé sei kontinua dezenvolve iha munisípiu sira seluk.

Inaugurasaun ne’e sei fó prioridade ba uma sira ne’ebé konstrusaun kompletu ona no prontu atu hetan utilizasaun husi família benefisiária, atu nune’e sira bele hahú hela iha uma foun ne’ebé seguru no dignu.

“Iha loron 22 agora ne’e ita sei halo inaugurasaun ba uma dignu primeiru iha Fatuberliu no depois tuir mai sei iha Natarbora, no restu ne’e sei iha prosesu, uma sira ne’ebé atu inaugura ne’e tenki prontu 100%. Ita tenki inaugura ona uma ne’e para ema bele hela ona, lae hein fali uma ne’ebé mak seidauk hotu dala ruma ema labele hela lalais, uma ne’ebé kompletu los ona mak iha Fatuberliu, dau-daun ne’e iha uma 25 mak ita sei halo inaugurasaun,” Dehan Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Sosiál no Ministru Dezenvolvimentu Rurál no Abitasaun Komunitáriu, Mariano Assanami Sabino ba Hatutan.com iha Ministérii Finansas, Aitarak-laran, Kuarta14/10/2026.

Iha faze tuir mai, iha mós planu atu halo estudu kona-ba konstrusaun uma tanba sei halo uma ho vertikál.

Advertisement

Programa uma dignu ne’e sai parte husi prioridade iha planu ministériu, depois durante tinan 20 independénsia, Governu fó atensaun bo’ot ba infraestrutura bázika, hanesan estrada, eletrisidade no bee-moos.

Agora, Governu hakarak aumenta investimentu iha setór uma, liu-liu atu garante katak juventude ho idade 18 ba leten bele asesu ba uma dignu.

“Ita iha moto katak ha’u nia uma mak ha’u nia moris mak sai nu’udar mensajen prinsipál husi programa ne’e. Uma la’ós de’it fatin atu hela, maibé mós símbolu dignidade, seguransa no estabilidade ba moris família ida,” Hatete Vise-Primeiru-Ministru

Programa ne’e sei kontinua to’o responde ba nesesidade populasaun, tanba iha konstituisaun hatete katak sidadaun hotu-hotu iha direitu atu asesu ba uma ne’ebé dignu no apropriadu.

Além husi fornese uma ne’e integra mós ho atividade ekonómika no dezenvolvimentu rurál, atu ajuda família benefisiária hasa’e rendimentu no hadi’a sira-nia kondisaun moris.

Advertisement

“Uma dignu ne’e integra mós ho oinsá mak atu hamenus kiak tanba ne’e mak ita integra ho atividade ekonomika, dezenbolvimentu rurál sei fasilita oinsá para sira bele iha rendimentu, tanba uma dignu sira ne’e sei selu la’os gratuita, selu mais kuandu nia rendimentu ne’e to’o ona $500 ba leten, katak tenki hadia nia ekonomia para ita halo uma nia dihnu iha laran tanba nia ekonomia komesa iha ona para bele halo manutensaun ba uma no bele iha sustentabilidade,” Assanami informa

Programa uma dignu ne’e mós sei liga ho edukasaun, liuhusi AHHA Education, ne’ebé sei oferese kursu lian Inglés no Portugés gratuitu ba labarik sira husi família benefisiária.

Além ne’e, kondisaun edukasaun no asesu ba eskola ne’ebé di’ak sei sai parte importante atu prepara labarik sira ba futuru, no ajuda sira iha oportunidade atu dezenvolve an no kontribui ba família no sosiedade.

“Konstrusaun uma ne’e tekniku sira hare’e katak maximu tau iha $40.000 mil mais agora sira atu hadia fali parese sei liu uitoan husi ida ne’e, mais realidade ne’e uma kuartu 4, uma ne’e se ita halo privadu mós ho $40.000 ne’e mós dala ruma ita la halo uma hanesan ne’e. Tanba ne’e mak ha’u husu ba tékniku sira tenki seriedade, survey no kompañia mós tenki iha lukru, tanba ne’e mak difikuldade kompañia mós dala ruma sira menan tiha tender mais la iha benefisiu, ida ne’e tékniku sira tenki hare’e para kada programa ka projetu ne’ebé mak ita halo tenki iha benefisiu ba kompañia para sira bele esforsu halo servisu,” Termina Assanami.

Jornalista: Maria Angelita Sandi Belo

Advertisement

Continue Reading

Trending