Hatutan.com, (25 Setembru 2025), Oé-Cusse- Prezidente Autoridade Rejaun Administrativu Espesial Oe-Cusse Ambeno (RAEOA), Regio da Cruz hateten prezensa jogu online no online scamming ne’ebé parte autoridade Polísia sira deskobre no deteta hodi halo buska no apreensaun iha Otél Oe-Upu la bele sai fali todan id aba Oé-Cusse oan.
Lee Mós: MP Hakle’an Hela Investigasaun Kazu Jogu Online no Online Scaming iha Otél Oe-Upu RAEOA

Prezidente Autoridade Rejaun Administrativu Espesial Oe-Cusse Ambeno (RAEOA), Regio da Cruz.
Rezultadu operasaun iha Otél Oe-Upu RAEOA husi Poilísia Sientifika Investigasaun Kriminál (PCIC) ho Servisu Nasionál Investigasaun (SNI), Segunda kalan to’o Tersa, 25-26 fulan-Agostu 2025, halo apreensaun ba ekipamentu ne’ebé fasilita jogu online no online scamming, inklui desktop hamutuk 86, Laptop 13, Telemovel 194, asesu oioin Wifi ida (1), Starlink rutel rua (2) no sim Card 135 husi operador balun iha Timor laran.
Halo mós aprensaun bá iha krime burla informátika ne’e maka hanesan Desktop 54, Laptop haat (4), headphone 54, asesu poin, telemovel 44, mákina sura osan ida (1), no mós inpesor ida.
Suspeitu na’in 10 ne’ebé PCIC ho SNI halo detensaun kompostu husi sidadaun estranjeiru ho nasionalidade Xina nain-ualu (8), Indonéziu na’in-ida ho sidadaun Malázia na’in-ida ne’ebé aprezenta bá Ministériu Públiku.
Liuhosi audénsia primeira interrogatóriu iha Tribunal Judisiáriu Primeiru Instánsia Oé-Cusse (TJPIO) aplika medida koasaun prizaun preventiva arguido sira ne’ebé envolve iha jogu online iha Otél Oe-Upu, RAEOA.
Arguido sira ne’e kompostu husi arguidu na’in-lima no arguida na’in-ida mesak sidadaun estranjeiru, kompostu husi na’in-tolu ho nasionalidade Xina, na’in ida (feto) ho nasionalidade Nepal, no na’in-ida seluk ho nasionalidade Indonézia.
“Ha’u la dehan katak la konkorda jogu online ne’e tanba la’ós iha Oé-Cusse de’it, tanba iha Timor-Leste ohin loron buat ne’e barak. Mais se o iha Dili di’ak nusa mak Oé-Cusse ne’e sai fali issue ida halo ami rai nain, ami mós sente katak eipaa ami sala karik, ita kala sala karik? Horseik, iha fatin seluk ha’u hateten Oé-Cusse ne’e rai enclave, maibé nia reprezenta imajen Estadu Timor-Leste,” Regio da Cruz hateten hodi responde jornalista sira iha ámbitu serimonia asina memorandu entendimentu ba Dezenvolvimentu Kooperativa ho Sekretáriu Estadu Kooperativa (SEKOOP) iha Salaun Institutu Apoiu Dezenvolvimentu Emprezarial (IADE) iha Oé-Cusse, Kinta (25/09/2025).
Prezidente Autoridade RAEOA hateten Oé-Cusse oan tomak mak komunidade ida ne’ebé loro-loron hateke malu ho matan atu hotu-hotu hamutuk ko’alia iha meza la’ós atu subar ba malu.
“Ami iha ne’e loro-loron ami tama pajina foun Oé-Cusse tenke makius-lian Baikenu, signifika tenke vizita malu, tenke sai ba estrada hasee malu, prima, irmaun tenke ransu malu. Ami husu ami nia parseiru estratéziku sira ne’ebé hakarak sente no esperensia moris ho Oé-Cusse tenke koalia ho ami, labele nonook mosu mai tanba ita ohin loron ne’e ita la’o mesak, ita estadu direitu demokrátiku Timor-Leste,” Regio da Cruz hateten.
Prezidente Autoridade RAEOA husu tenke konsidera rai enklave Oe-Cusse, hakarak sai uma boot ba ema hotu-hotu, antes ne’e nia deklara promove rai enklave nu’udár sentru ba pás no solidaridade.
“Ami nia Oe-Cusse nia kultura ita joga karta ne’e bainhira ema mate, ha’u hanesan Prezidente Autoridade RAEOA hamutuk ho Oé-Cusse oan buat ekonomia ne’e labele taka aan. Maibé, ita mós tenke sukat ami nia fatin ne’e tenke nakonu ho produsaun ai-han fatin ba ami vizita malu, ami nia fatin hakarak sai uma ida dignu labele sai uma ida atu hadau malu to’o atu tiru malu até hadau malu se mak manan boot liu,” Regio da Cruz afirma.
Jornalista: Juvinal Cabral dos Santos