Hatutan.com, (19 Novembru 2025), Díli— Bankada Opozisaun FRETILIN konsidera Timor-Leste sei laiha kondisaun atu kompete produtu ho kualidade bá merkadu ASEAN tanba setór agrikultura seidauk halo sertifikasaun hanesan padraun internasionál.
Lee Mós: Timor-Leste iha Difikuldade Kompete Kuantidade Produtu iha Merkadu ASEAN

Ministru Agrikultura, Pekuária, Peska no Floresta (MAPPF), Marcos da Cruz.
Durante debate Orsamentu Jerál Estadu (OGE-sigla portugés) iha Parlamentu Nasionál (PN), Kuarta (19/11/2025), membru Bankada RETILIN José da Crus, komenta kona-bá Mnistru Agrikultura ne’ebé mak presta ona deklarasaun bá públiku semana hira liubá dehan katak oportunidade bá Timor-Leste adere bá ASEAN oportunidade boot no Timor-Leste kompete kualiade iha merkadu ASEAN.
Deputadu Bankada opozisaun ne’e, dúvida kuandu deklarasaunn hanesan ne’e maibé iha polítika bá dezemvolvimentu setór agrikultura la hetan atensaun sériu tanba alokasaun OJE 2026 iha de’it 1.9%.
“Halo nusa maka Ministru fó promesa ida públiku katak Timor,ne’e ita sei kompete porudutu ida kualidade, maibé problema maka ne’e produtu kualidade ne’e ténke iha sertifikasaun ida ne’ebé atu garantia padraun internasionál nian,” Deputadu José da Crus afirma.
José da Crus preokupa tanba Timor-Leste iha Portu, Aeropórtu no fronteira, seidauk iha infrastrutura fumigasaun situs-sanitária tanba ne’e la iha tempu atu ko’alia de’it kona-bá esportasaun, maibé ténke halo preparasaun hodi garantia produtu ne’ebé sai no tama iha kualidade.
Nia husu klarifikasaun bá Ministru Agrikultura kona-ba planu Governu atu sertifika produtu agrikultura ne’ebé atu exporta, la’ós de’it kafé, tanba kafé mak orgániku, maibé produtu seluk oinsá.
Deputadu ne’e apela bá Governu atu halo medida lolos nian, atu tau laboratóriu kontrollu kualidade no servisu inspesaun hodi produtu agrikultura Timor-Leste labele hetan problema iha merkadu estranjeiru.
Iha fatin hanesan Deputada Bankada FRETLIN, Cristina Yuri Rebelo, subliña preokupasaun kona-bá orsamentu ki’ik tebes bá Ministériu Agrikultura, Peskas, Pekuaria no Floresta (MAPPF) iha Tinan Orsamentu 2026 maski valór millaun US$22, maibé aloka deit 1.9% ba setór agrikultura nian.
Deputada ne’e afirma, Governu presiza atu haree agrikultura hanesan setór prioridade tanba resulta diretu bá sufisiénsia ai-han, produsaun lokál no kompetitividade iha merkadu ASEAN.
“Orsamentu US$22 millaun, maibé se ita haree porsntajen de’it 1.9%, ki’ik loos. Ha’u seidauk hatene tanbasá mak Ministru Agrikultura la konsege konvense Ministériu seluk katak Agrikultura presiza orsa¬mentu ne’ebé adekuadu atu promove setórr ida-ne’e,” hateten Cristina.
Hatán bá preokupasaun ne’e, Primeiru-Ministru Kay Rala Xanan Gusmão hateten, dala ruma ezije ba malu ne’e kapás, katka ohin tau ona osan bá agriuktura bai rua esportasaun, no halo kedan kopetatividade merkadu ASEAN ho kualidade.
“Ha’u la temi ami nian de’it, tanba ami nian mós ezije daudauk, ami mós sente aan dehan la serva kaer Governu tanba kuandu ita tau tiha planu ida hanesan ne’e tau kedas osan aban ne’e ténke iha rezultadu kedas,” Xanana hateten.
“Ida-ne’e maka hanoin foun ne’ebé maka doko uitoan ami membru Governu sira hodi dehan ita la serva duni, di’ak liu husik bá povu hili ema sira ne’ebé hanoin buat ruma tau kedas osan bainrua ne’e iha kedas ona rezultadu.”
Xanana hatutan bankada Governu mós dehan ténke haree bá ida-ne’e, tinan oin Timor-Leste ténke esporta bá ASEAN no esporta bá mundu tomak
Ministru Agrikultura, Pekuaria, Peskas no Florestas, Marcos da Cruz, haktuir atu kompete iha merkadu ASEAN, ministru sei fó informasaun kona-bá kualidade. Ne’e inklui servisu Quarentena, diploma importasaun no exportasaun ne’ebé halo kontrola produtu.
“Diploma ida-ne’e ami submete ona Prezidénsia Konsellu Ministru hodi públika iha Jornal Repúblika. Ne’e ajuda hodi kontrola importasaun no eksportasaun, inklui SPS (Sanidade, Produtu no Linguan), ne’e sei benefisiu ba setór agrikultura,” Ministru Marcos da Cruz hateten.
Ministru Marcos mós halo klarifikasaun tan katak atu aumenta produsaun, Timor-Leste tenke investe iha irigasaun, modernizasaun infraestrutura báziku, tratór no makína modernu.
Orsamentu Jerál Estadu (OGE-sigla portugés) 2026, Parlamentu Nasionál aprova USS$22,200,883 ba MAPPF ho votu a-favór 42, kontra Zerro no abstensaun Zerro.
Orsamentu ne’e fahe bá Salariu vensimentu US$6,911,859, Béns servisu US$10.548.842, Transférensia Públika US$30.600.00, Kapitál menór US$4.121.293, kapitál dezemvolvimentu US$588,289
Priridade bá programa hamutuk lima hanesan programa Funsionamentu no Desenvolvimentu Institusonál, programa Agrikultura, Hortikultura, Café no bá Planta Industriasi no Anuais, programa Pekuária, Veterinária no Teknolójia, Programa Pessas, Akikultura no jestaun bá Rekursu Akuatíku sira, programa jestaun Sustentável bá Rekursu Floresta sira.
Jornalista:Marcelino Tomae