Hatutan.com, (01 Maiu 2026), Díli – Tribunál Judisiál Primeira Instánsia Díli liuhusi juiz estajiáriu Amando Freitas, hasai despaxu hodi aplika medida koasaun prizaun preventiva bá arguidu ho naran inisiál IP, no medida koasaun ekonómika bá arguidu na’in-tolu seluk, ho naran inisiál S, YM no AF. Arguidu sira-ne’e hetan alegasaun krime droga.
Lee Mós: Kazu Droga Sabu-Sabu, Tribunál Aplika Prizaun Preventiva Bá Arguidu CF

Polísia lori arguidu ho naran insiál IP ba kumpre prizaun preventiva, Sesta (01/05/2026). Foto/Juvinal Cabral dos Santos
Iha audiénsia primeiru interogatóriu iha Tribunál Judisiál Primeira Instánsia Díli, Kinta-Sesta (30/04-01/05/2026), Ministériu Públiku (MP) ne’ebé reprezenta husi Prokuradór Matias Soares husu bá tribunál aplika medida koasaun prizaun preventiva bá arguidu na’in-haat ne’e, tanba identifikadu nu’udar sidadaun estranjeiru husi Indonézia deskonfia envolve iha krime tráfiku no atividade ilísita kona-bá droga.
Natureza krime tráfiku no atividade ilísita droga ne’e , Ministériu Públiku konsidera grave, no iha indísiu ne’ebé forte atu sustenta arguidu ne’ebé envolve ho arguidu sira iha atividade ilísita refere, bazeia lei númeru 2/2017, kona-bá kombate tráfiku no Konsumu Ilegál.
Ministériu Públiku konsidera katak medida koasaun prizaun preventiva mak apropriadu hodi garante prosesu investigasaun lao ho di’ak, prevene risku bá arguidu sira halai sees husi teritóriu Timor, no estraga prova, ka influénsia testemuña sira.
Rona tiha alegasaun Ministériu Públiku ne’e, Tribunál intende katak prizaun preventiva bá arguidu IP tanba konsidera katak nia iha indikasaun forte kona-bá envolvimentu iha atividade relasiona ho droga, tuir lei númeru. 2/2017, liu-liu artigu 7 no artigu 26 , inklui alegasaun kona-bá posesaun no fasilitasaun ekipamentu bá konsumu droga.
Bá arguidu na’in-tolu seluk, Tribunál aplika koasaun ekonómika hamutuk US$10,000.00 ne’ebé distribui bá AF US$5,000.00, arguidu S US$2,500.00 no argudu YM US$2,500.00.
Tribunál mós determina atu sita (foti) arguidu sira nia pasaporte, maibé bele devolve temporariamente durante loron 30, bainhira medida koasaun kumpre ona.
Defensór Públiku Angelmo Pinto Akara, informa bá jornalista sira katak desizaun Tribunál ne’e konsidera aspetu barak husi alegasaun defeza, atu determina medida koasaun ne’ebé mais justu no adekuadu.
“Arguidu ho naran inisiál IP de’it mak hetan medida koasaun prizaun preventiva, tanba tribunál konsidera katak nia prienxe rekezitu sira ne’ebé liga ho tranzasaun, transporta no fasilita material sira ba atividade droga,” Angelmo Pinto Akara hateten.
Bá arguidu AF, defeza afirma katak nia kliente simu desizaun Tribunál no prontu atu kolabora ho justisa, inklui kumpri medida koasaun ekonómika ne’ebé tribunál aplika bá nia.
Iha fatin hanesan, Defensór Públiku Manuel Amaral, ne’ebé reprezenta arguidu IP, esplika katak Tribunál konsidera pena bá krime ne’ebé imputa bá nia kliente bele liu tinan lima, nune’e mak hili prizaun preventiva nu’udar medida koasaun ne’ebé razoável no proporsionál.
Nia akresenta katak arguidu hotu-hotu iha direitu atu halo rekursu ba desizaun ne’e iha prazu loron 30, sura husi loron ne’ebé simu notifikasaun ofisiál husi Tribunál.
Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) liu-husi Diresaun Servisu Investigasaun Kriminál (DSIK) hamutuk ho servisu sekreta sira detein sidadaun estranjeiru Indonézia na’in-haat ho inisiál S, IP, YM, AF, iha parte Comoro, no halo partispipasun bá Ministériu Públiku ho NUK: 0153/26-PNSIC.
Julgamentu Primeiru Interogatóriu, prezide husi Juis Estajiariu Amando Freitas, Ministériu Públiku Reprezenta husi Prokuradór Matias Soares, arguidu na’in-haat hetan asisténsia legál husi defensór públiku sira no advogadu Privadu Adérito Reis,
Jornalista: Juvinal Cabral dos Santos/Marcelino Tomae