Hatutan.com, (16 Jullu 2026) Díli– Diretór Ezekutivu Servisu Migrasaun (SM) Komisáriu Asistente Polísia Jorge Monteiro, husu ba sidadaun hotu-hotu, inklui jornalista sira kuandu iha evidénsia no indisiu dirijente ka pesoál Servisu Migrasau fasilita ka envolve iha rede scam call centre bele ba hato’o keixa iha Diresaun Servisu Investigasaun Kriminál (DSIK), Polísia Sientífika Investigasaun Kriminál (PCIC -sigla Portugés) no bele ba iha Ministériu Públiku (MP).

Konferénsia imprensa Servisu Migrasaun, Kinta (16/07/2026). Foto/Juvinal Cabral dos Santos
Diretór Ezekutivu Servisu Migrasaun hato’o lia hirak ne’e relasiona informasaun ne’ebé ema lansa iha média sosiál katak Servisu Migrasaun mak suporta no fasilita atividade scam call centre no atividade ilísitu sira seluk iha Timor-Leste.
“Ha’u agradese, mais iha parte segundu ha’u mós enkoraja, ha’u mós fó ha’u nia suporta no apoiu ba sidadaun sira, inklui jornalista sira hotu, la presiza iha faktu, la presiza iha evidensia ne’ebé forte no sufisiente minimu iha indisiu ruma ne’ebé ita-boot sira iha, ha’u suporta no apoiu ita boot sira bele ba hato’o direitamente ba iha parte Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) Diresaun Servisu Investigasaun Kriminál (DSIK) nian, bele hato’o ba PCIC no bele ba iha Ministériu Públiku,” Komisáriu Asistente Polísia Jorge Monteiro, informa liu hosi konferénsia imprensa iha Edifisiu Ministériu Interiór (MI), Díli, Kinta (16/07/2026).
Diretór Ezekutivu Servisu Migrasaun husu públiku iha evidensia keixa atu nune’e prosesu pesoal ne’ebé fasilita atividade illegal sira-ne’e, importante ne’e tenke ko’alia faktu, la ko’alia rumoria ka issu.
Nia mós konsidera informasaun ne’ebé relativa ho dezmantela Migrationa Data Analysis System (MIDAS) hodi dehan, informasaun ida-ne’e fabrikada, informasaun tempera, informasaun ne’ebé laloos no falsu, tanba Migration Information Data Analysis System (MIDAS) ne’e klaru iha pasadu instala ona iha pontu entrada haat mak Aeroportu Internasionál Prezidente Nicolau Lobato, postu entrada Salele, Batugade no mós Sakato.
Diretór ne’e hatutan, iha nia mandatu nia aumenta tan iha postu fronteira tolu mak Ataúro, Portu Tibar B no postu fronteira Bobometo.
“Ohin ita deside tan atu espanda tan ona iha fatin haat sira seluk, ne’ebé informasaun espalla iha média sosiál katak Diretór Ezekutivu Servisu Migrasaun foun desmantela sistema Migration Information Data Analysis System hodi prezudika kontrolu movimentu estranjeiru ne’ebé tama no sai, ida ne’e informasaun tendénsia pesoál,” Diretór Migrasaun salienta.
Timor-Leste Adopta Polítika Visa on Arrival (VoA)
Diretór Ezekutivu Servisu Migrasaun (SM) Komisáriu Asistente Polísia Jorge Monteiro, esplika estadu Timor-Leste adopta polítika Visa on Arrival (VoA) nasaun hotu fó livre tama teritóriu nasionál, Servisu Migrasaun labele aplika buat ruma bainhira sidadaun estranjeiru sira dokumentu kompletu utiliza vistu on arrival.
Estadu Timor-Leste adopta VoA tanba ida-ne’e mak sai hanesan aspeitu importante ne’ebé ita tenke hatene hodi nune’e bele transmite informasaun klaru ba iha sosiedade sira.
“Aspeitu importante ida mós ita nia estadu RDTL ita seidauk aplika sistema ida naran ‘greynlist’, sistema ne’e atu defini no atu fahe nasaun sira ne’ebé bele tama iha teritóriu Nasionál Timor-Leste ho vistu on arrival no nasaun ne’ebé bele tama ita nia rai, maibé sira tenke trata dokumentu no vistu iha sira nia rai antes sira tama Timor-Leste”, Diretór Ezekutivu Migrasaun esplika.
Timor-Leste mós seidauk utiliza sistema Advance Passenger Information (API) ida-ne’e sistema ida ne’e importante no nesesita utiliza atu bele hatene sidadaun sira husi nasaun ne’ebé de’it atu tama Timor-Leste, antes sira mai ho aviaun ka kualker transporte servisu migrasaun hatene ona katak passageiru ida ne’ebé atu mai ninia naran no data moris atu hela ne’ebé no husi nasaun ne’ebé kompletu ona.
Sistema importante sira ne’e iha mak hafoin bele halo kontrolu ne’ebé di’ak ba entrada no saida bá sidadaun estranjeiru iha territóriu nasionál Timor-Leste.
“Relasiona sidadaun estranjeiru Xineza ne’ebé tama ita nia teritóriu Nasionál Timor-Leste ne’e iha rekezitu ne’ebé sira nesesita kompletu”, dehan Diretór Ezekutivu Servisu Migrasaun.
Diretór Ezekutivu Servisu Migrasaun esplika, rekezitu sira mak ne’e sidadaun estranjeiru ne’ebé tama iha teritóriu Nasionál Timor-Leste nia tenkeser iha dokumentu validu, klaru imi hatene dokumentu viajen hanesan pasaporte ne’ebé validu.
Servisu Migrasaun la’o tuir obrigasaun Leí no orientasaun Leí bainhira sidadaun estranjeiru sira iha dokumentu kompletu labele impede no labele bandu sira nia entrada.
Diretór Ezekutivu Servisu Migrasaun Komisariu Asistente Polísia Jorge Monteiro hateten, servisu ne’ebé relasaun ho migrasaun primeiru kona-ba kontrolu klaru iha Leí Migrasaun azidu iha númeru 11/2017 artigu 23° fó kompetensia eskluzivu bá iha Servisu Migrasaun atu bele asegura no garante realiza rekuza entrada ba iha sidadaun estranjeiru ne’ebé tama iha teritóriu Nasionál.
“Maibé labele haluha kompetensia kona-ba rekuza entrada sidadaun estranjeiru mai iha teritóriu Nasionál TL ne’e iha rekezitu ne’ebé asegura iha Leí antes atu deside rekuza entrada ba kualker sidadaun estranjeiru ne’ebé tama teritóriu Nasionál, iha kriteriu lubuk ida para ita bele utiliza mak hodi halo asaun rekuza entrada ba sidadaun estranjeiru ne’ebé tama teritóriu TL”, Diretor Ezekutivu Servisu Migrasaun Komisariu Asistente Polísia Jorge Monteiro esplika.
Vistu Traballu no Negósiu
Diretór Ezekutivu Servisu Migrasaun Komisariu Asistente Polísia Jorge Monteiro hateten, dala barak ema hotu preokupa tanba saida mak sidadaun estranjeiru tama iha teritóriu Nasionál Timor-Leste nia hetan vistu traballu ho lalais.
“Ha’u foin mai ho sidadaun estranjeiru Xines ida-ne’e ami rua aviaun ida, to’o iha Timor mós hanesan ha’u hakfodak loron aban nia vistu traballu iha kedas, nia vistu negósiu iha kedas nia vistu importante sira seluk iha kedas. Sim, nia bele to’o mai ohin nia vistu negósiu no traballu iha kedas tanba atualmente ne’e ita nia adidu migrasaun sira iha rai li’ur ne’e sidadaun sira ne’ebé nesesita vistu negósiu ka traballu no selu-seluk eseptu vistu turista sira trata kedas iha sira nia rai antes sa’e aviaun mai iha Timor,” Diretór Ezekutivu Servisu Migrasaun Jorge Monteiro haktuir.
Nia hatutan tan katak, kuandu vistu sira ne’e trata kedas no aprovasaun iha sira nia rai to’o iha Aeroportu Timor, klaru vistu traballu ne’ebé nia trata nia hein selu de’it ita print sai vistu traballu ne’e tau iha nia pasaporte ne’e iha kedas.
Diretór Ezekutivu Servisu Migrasaun mós rekoñese katak sira fa’an vistu stiker ne’e fa’an duni, vistu stiker ne’e la gratuita, vistu turismu $30 so Indonézia mak labele fa’an ba sira, ne’e bazeia ba rezolusaun Governu númeru-25 sidadaun Indonézia tama TL loron 30 dahuluk ne’e gratuita.
“Ita fa’an mós kona-ba vistu tránzitu iha Aeroportu ba ema nia nasaun mak la selu ita nia ne’e selu $20, vistu Standard temporáriu ne’e $50, vistu kona-ba rezidensia ne’e mós $50, vistu estranjeiru mai negósiu rai laran ne’e $100 sé hakarak negósiu klase rua ne’e $150, sidadaun estranjeiru hakarak mai Servisu Migrasaun TL vistu traballu ami fa’an ba $100, inklui vistu seluk, ha’u repete vistu ne’e fa’an la’ós gratuita”, nia esplika.
Joranlista: Juvinal Cabral dos Santos