Connect with us
Pakote Ahi

Nasionál

Martinho Gusmão La’ós Ona Na’i Lulik

Published

on

Hatutan.com, (01 Marsu 2022), Díli— Conferênsia Episcopál Timorense (CET) hakarak haloos konfuzaun sira ne’ebé surje iha komunidade sarani nia le’et, katak Padre dispensadu Martinho Germano da Silva Gusmão “lakon nia estadu klerikál” ho maneira permanente no la’ós tranzitóriu ho virtude hosi Reskritu númeru 3593/21, 13 Outubru 2021, fó ba nia, konforme Cânon 290, númeru 3, C.D.C.

Lakon estadu klerikál katak, la’ós ona nai lulik, nia fila ona ba vida nu’udár leigu. Nune’e konsede mós ba nia dispensa selibatu nian, konforme Cânon 291, C.D.C. Dispensa selibatu katak livre hosi obrigasaun selibatu ka bele ona simu sakramentu matrimóniu.

Notisia iha Relasaun:Papa Francisco Demite Padre Martinho Gusmão Hosi Estadu Klerikál

Advertisement

“Nia la’ós de’it suspendidu hosi Ministériu Saserdotál nian maibé konforme Reskritu hateten no norma sira Igreja nian, Esklui ona hosi ezersísiu ministériu sagradu bainhira lakon ona ho maneira permanente estadu klerikál,” Prezidente Ezekutivu Justisa, pás no integridade kriansa Timor Leste, Padre Júlio Crispim esplika iha sede CET Balide, Tersa (01/03/2022).

Ho Karta númeru 3593/21, 15 Outubru 2021, Eminentissimu Kardeál Luis António Tagle, Prefeitu kongregasaun ba Evanjelizasaun Povu, enkoraza Martinho Gusmão atu iha vida ezemplár ida nu’udár leigu no atu presta servisu útil, buras ba komunidade Kristaun liu hosi Dom no talentu sira ne’ebé Maromak haraik ba nia.

Karta ne’ebé temi ne’e, la hateten esplisitu kona-bá fó korajen ka fó referênsia ruma atu tama iha vida polítika ka atu kandidata ba naran kargu polítika ida, maski nia livre atu hili dalan ba atividade polítika hanesan kualkér leigu kristaun sira seluk.

“Nia la simu Karta pessoál ruma hosi Santo Padre, maibé sita de’it karta hosi Kardeál Tagle, ne’ebé haruka hodi Papa nia naran ba eis saserdote sira ne’ebé lakon ona sira nia estadu klerikál tuir sira rasik husu, nune’e, konvida sira atu moris iha vida ezemplár ida,” nia subliña.

Uma Kreda nia pozisaun imparsiál ba kandidatu hotu-hotu no la afavór ba kandidatu ida, sidadaun ka sarani hotu-hotu uza nia devér síviku tuir konsiénsia atu hili nia lider.

Advertisement

“Tanba ne’e, bandu atu kandidatu sira uza patrimóniu Uma Kreda nian durante kampaña,” esklarese pozisaun CET.

Kandidatu hotu-hotu iha liberdade atu uza instrumentu sira ne’ebé disponível iha sosiedade, maibé proibidu atu uza patrimóniu Uma Kreda nian liuliu símbolu, sinais no figura sira ne’ebé liga ba fiar Uma Kreda nian.

Martinho Gusmão oras ne’e daudaun nu’udár kandidatu Prezidente Repúblika períudu 2022 to’o 2027 ho númeru sorteiu 13 ne’ebé hetan apoiu hosi Partidu Unidade Dezenvolvimentu Demokrátiku (PUDD).

Notisia iha Relasaun:Dom Basílio suspende Padre Martinho hosi Ministériu Saserdotál

Jornalista: Vito Salvadór

Advertisement

Nasionál

Loron Mundiál Liberdade Imprensa 2024, Jornalista Timoroan “Ta’uk” no “Hili Nonook” ho Sira-Nia Susar Kona-bá Bem-Estar

Published

on

Hatutan.com, (29 Abríl 2024), Díli-Timor-Leste ein-jerál no komunidade mídia partikularmente  orgullu índise liberdade imprensa mundiál kada tinan ne’ebé hatudu Timor-Leste nia liberdade imprensa di’ak bá beibeik hosi tinan ida ba tinan seluk.

(more…)

Kontinua Le'e

Nasionál

Publikasaun Notísia, Jornalista Sira Presiza Sensível bá Jéneru ho Inkluzaun

Published

on

Hatutan.com, (29 Abríl 2024), Díli— Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál (SEKOMS), Expedito Loro Dias Ximenes iha esperansa katak, jornalista sira sei kontinua oferese produtu jornalístiku ne’ebé sensível bá igualdade jéneru no mós inkluzaun sosiál.

(more…)

Kontinua Le'e

Nasionál

Eleisaun Órgaun Suku 2024, Suku-Lima Hakat bá Segunda Volta no Taxa Partisipasaun Menus

Published

on

Hatutan.com, (29 Abríl 2024), Díli-Sekretáriadu Tékniku bá Administrasaun Eleitóral (STAE),  Sábadu (27/04/2024), organiza no realiza eleisaun  órgaun suku 2024 bá suku foun hamutuk 10 iha territóriu nasional. Hosi rezultadu eleisaun órgaun suku ne’e, hatudu suku-lima mak tenke hakat bá eleisaun segunda volta iha loron 13 fulan-Maiu, tinan ne’e, tanba la atinje barreira 50%+1 nositasaun ne’e akontese tanba mós taxa partisipasaun eleitór sira ne’ebé menus ka atinje de’it 47% .

(more…)

Kontinua Le'e
Advertisement

Trending