Connect with us
Pakote Ahi

Ekonomia

Ró Berlin Nakroma Bá Ona Halo Manutensaun iha Indonézia

Published

on

Hatutan.com, (28 Abríl 2022), Díli-Ró Berlin Nakroma ne’ebé durante ne’e avaria no para de’it iha Portu Díli, Tersa liubá, Governu lori ona bá halo manutensaun iha Indonézia.

Lee Mós : Kazu Ró Tranship II, Ministru José Agostinho Prontu Kolabora ho Justisa

Ró Berlin Nakroma. Foto/Espesiál

Molok loron ida arranka bá halo manutensaun, Segunda (25/04/2022), Ministru Transporte no Komunikasaun (MTK), José Agostinho da Silva, hamutuk ho Autoridade Prontuáriu Timor-Leste (APORTIL), hola desizaun  hodi bele fasilita prosesu hotu manutensaun ró Berlin Nakroma nian iha Indonézia.

Ministru Transporte no Komunikasaun (MTK), José Agostinho da Silva informa, prosesu sira kona-bá halo manutensaun ró ne’e la’ós halo adjudikasaun direta, maibé liuhosi konkursu públiku.

Advertisement
Monta Publisidade

“Sim, klaru, konkursu. Nu’udár Ministru, ha’u la orienta ema para viola regra. Asaun hotu-hotu ne’ebé mak iha, uza orsamentu Estadu, ne’e tenke kumpre regra Rejime Jurídiku Aprovizionamentu (RJA),” Ministru José Agostinho da Silva, informa bá jornalista sira iha nia knar fatin, Caicoli, Díli,  Kinta (28/04/2022).

José Agostinho da Silva, afirma tan nu’udár ministru nia preokupasaun, oinsá konektividade marítima entre Dili-Ataúro, no Dili-Oé-Cusse tenke aseguradu nafatin. Maibé, maneira oinsá maka ró ne’e atu la’o, oinsá maka bele prienxe rekizitu sira legál nian, ida ne’e, tékniku sira mak haree.

“Ha’u ministru, ha’u la halo aprovizionamentu. Ha’u nia preokupasaun mak ne’e, konektividade ne’e tenke aseguradu nafatin, nune’e bele fasilita. Hanesan liubá, iha situasaun balu, kona-bá ró substitutu, iha tempu ne’e sai polémika, ha’u dehan, ha’u nia preokupasaun ne’e mak ne’e, konektividade, tenke aseguradu nafatin, mas ró atu mai hosi ne’ebé, oinsá mak nia to’o iha Timor, ida ne’e, ministru la halo ida ne’e,” Agostinho hateten tán.

Nia hatutan, APORTIL hanesan institutu públiku ne’ebé mak iha ninia autónomu finanseira ho administrativa, no inklui mós instrumentu legál sira, integridade jurídiku. Ne’ebé, situasaun sira ne’e, parte hotu-hotu, iha ne’ebé de’it tenke iha korredór ka regra nafatin.

Konfirma kona-bá empreza kompañia ne’ebé maka manan konkursu ne’e, Ministru José Agostinho da Silva, afirma katak la presiza temi sé ka kompañia ida ne’ebé mak manán, maibé importante maka ema ne’e prienxe duni rekizitu sira hosi Aprovizionamentu.

Advertisement
Monta Publisidade

“Sim, kona-bá sé-sé mak manán, importante liu maka, nia prienxe rekizitu iha RJA. Sé nia la prienxe rekizitu iha RJA, ida ne’e mak problema. Atu sé-sé de’it, konkursu ne’e, atu balu ICB, balu NCB, importante maka regra ne’e. Sé nia kumpre regra, ne’e laiha buat ida,” nia esplika.

José Agostinho dehan, bainhira iha ema ruma mak sente la kontente ho prosesu konkursu bá manutensaun roo ne’e, iha regra atu regulariza, no iha mós prazu tempu atu bele halo reklamasaun.

Sei Investiga Asidente Ró Berlin-Ramelau

Ministru José Agostinho da Silva atualiza mós katak, kona-bá kazu asidente  ró Berlin-Ramelau ne’ebé hetan soke iha tasi Portu Mahata, RAEOA, oras ne’e, ministériu hala’o investigasaun internal bá tripulante sira, hodi buka hatene fukun sira hosi akontesimentu ne’e.

“Ha’u hanoin, kona-bá situasaun ne’e, iha ha’u nia audiénsia ho Primeiru-Ministru  iha loron hirak bá kotuk, ha’u relata ona ba públiku, ita labele halo repetisaun bá asuntu sira ne’e, no iha tempu ne’ebá, ha’u dehan, sei iha hela prosesu investigasaun internal, ha’u mós orienta ha’u nia inspetór jerál ministériu nian para bele akompaña situasaun ne’e, depois ita bele haree, identifika, kauza hosi akontesimentu ne’e saida, human error ka hosi natureza. Sempre hosi parte rua ne’e ida,” hateten ministru Agostinho.

Advertisement
Monta Publisidade

Jornalista: Rogério Pereira Cárceres

 

Kontinua Le'e
Advertisement
Monta Publisidade
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Ekonomia

Bus ALBN Kupang-Dili, Harga Tiket Damri Rp 350.000 – Rp 370.000 dan Babadok Express Dibandrol US$40-US$60

Published

on

Hatutan.com, (31 Maret 2023), Dili—Bus Angkutan Lintas Batas Negara (ALBN) Kupang-Dili dan Dili-Kupang, resmi beroperasi, Kamis (30/3/2023).  Tarif perjalanan menggunakan bus angkutan lintas batas negara  Damri dibagi menjadi beberapa bagian, yakni tiket bus AC non-toilet dipatok Rp 350 ribu untuk satu kali perjalanan Kupang-Dili dan sebaliknya. Lalu, bus AC dengan toilet harga Rp 375 ribu.

(more…)

Kontinua Le'e

Ekonomia

Presiden Ramos-Horta Resmikan Bus Lintas Batas Negara Babadok Express

Published

on

Hatutan.com, (30 Meret 2023), Dili-  Presiden José Ramos-Horta telah meresmikan operasi bus lintas batas negara Babadok Express rute Dili-Kupang dan Kupang-Dili, Kamis (30/3/2023).

(more…)

Kontinua Le'e

Ekonomia

EUA Esforsu Apoia Dezenvolvimentu Portu Díli Hodi Promove Turizmu

Published

on

Hatutan.com, (28 Marsu 2023), Díli– Enkarregadu Negósiu Estadu Unidus Amerika (EUA), Tom Daley entrega planu transformasaun portu tuan Díli bá sentru ekonómiku multi funsaun bá Primeiru-Ministru (PM) Taur Matan Ruak. Planu foun Portu Díli nian ne’e sei utiliza kapitál hosi setor privadu atu revitaliza korredór urbanu iha portu antigu ne’e atu bele kria reseita no oportunidade empregu bá Timor-Leste.

(more…)

Kontinua Le'e
Advertisement Monta Publisidade

Trending