Hatutan.com, (12 Maiu 2022), Díli- Reprezentante povu iha uma fukun Parlamentu Nasional (PN) husu bá Governu, liuliu Ministériu Transporte no Komunikasaun (MTK) atu bele fó prioridade bá timoroan ne’ebé iha inisiativa no kapasidade investe iha transporte aéreu.

Prezidente Komisaun D PN, Antonino Bianco ho membru PN David Dis Ximenes “Mandati”. Foto/Hatutan.com
Membru PN hanesan Deputadu Antonino Bianco ho Deputadu David Dias Ximenes ‘Mandate” rekoñese katak investimentu iha área konektividade aéreu la’ós fasil no presiza kapasidade finanseiru ida boot. Maibé realidade, timoroan balun hatudu ona sira-nia interese hodi halo investimentu iha transporte aéreu hodi kontínua garante konektividade aéreu Timor Leste bá mundu iha kualkér situasaun.
Prezidente Komisaun D Parlamentu Nasionál ne’ebé trata asuntu Ekonomia no Dezenvolvimentu, Antonino Bianco hateten, negósiu ne’e iha lei própriu no kada empreza sira iha devér no direitu ne’ebé regulariza iha lei no tuir dadus ne’ebé komisaun D PN hetan husi SERVE,I.P hatudu katak empreza aéreu iha Timor-Leste mai husi ema estranjeiru no mós Timor oan rasik.
Prezidente Komisaun D husu oinsá mak Governu fasilita timoroan sira bele harii sira-nia empreza aéreu iha rai laran no mós ba rai-li’ur atu bele kompete ho empreza estranjeiru sira, maibé depende bá sira nia kapasidade atu kompete hodi bele mós haluan bá too iha munisípiu tamba ohin loron ema hotu bele halo nia atividade empreza nian liu husi online.
Deputadu ne’e esplika too ohin loron seidauk hetan informasaun no aspirasaun husi empreza nasionál sira ne’ebé mai hato’o keixa katak sira iha problema relasiona ho kompetisaun ne’ebé iha tamba tuir informasaun ne’ebé Komisaun D iha katak timoroan barak mak tau asoens hamutuk ho ema estranjeiru sira hodi bele halo operasaun no atendimentu públiku bá iha nesesidade aéreu ne’ebé bele ajuda dezenvolvimentu iha país ne’e.
“Ita akompaña ita nia timoroan balun komesa ona hala’o sira-nia atividade iha setór aéreu nian no aluga aviaun husi nasaun seluk hodi halo operasaun ka konektividade aéreu nian. Ne’e hatudu sira iha koñesimentu no kapasidade rekursu umanu no finanseiru ne’e, atu hatudu katak neineik maibé sira komesa ona koko katak sira iha ona kapasidade atu bele fasilita sidadaun sira sai baáli’ur no ema husi li’ur tama mai Timor-Leste” Antonino Bianco hateten.
Prezidente komisaun D PN orgullu ho inisiativa empreza timoroan sira nian no hein katak to’o tempu ida timoroan liuliu empreza privadu sira iha kapasidade no apoiu tan ho kondisaun aeroportu di’ak no bele mós liu husi Governu tau matan bá kapasitasaun finanseira emprezáriu timoroan sira atu bele iha kbiit investe no kompete iha área transporte aéreu nian.
Komisaun D fó hanoin atu Governu bele mós hanoin ona fazeadamente atu tau kondisaun no tulun setór privadu sira iha kapasitasaun rekursu umanu, bele liu husi kooperasaun bilateral entre Timor-Leste ho nasaun sira seluk hodi hakbiit koñesimentu timoroan nian iha setór aviasaun.
“Governu tenke hanoin oinsá atu iha aviaun rasik hodi labele dependente de’it bá aviaun husi rai seluk, maibé ita mós bele iha vou komersiál rasik husi Timor-Leste ba li’ur, ida ne’e la’ós kestaun osan, maibé kestaun preparasaun infraestrutura aeroportu sira, rekursu umanu atu halo jestaun iha aeroportu,” nia subliña.
Membru Parlamentu Nasionál David Dias Ximenes “Mandate” hateten, timoroan barak tama ona iha setór transporte aéreu nian ,maibé la signifika katak tenke timoroan mesak ona, mais ida loos liu mak sira mós tenke halo interasaun ho empreza estranjeira ne’ebé ohin loron halo sira nia vou (semo) mai Timor Leste.
Nia esplika iha rekizitu ne’ebé tenke orienta para depois labele iha monopóliu bá folin tikete iha rai ne’e, tamba komérsiu iha Timor-Leste ema monopóliu buat hotu halo ekonomia Timor-Leste dependente loos bá ema seluk.
“Ita nia emprezáriu sira tenke iha prinsípiu kona-bá valores tamba saida mak ita hakarak ukun rasik an, se hakarak hariku an de’it, entaun Timor la’ós fatin tamba ruin ho ran ninia folin la’ós atu hariku an, maibé atu dezenvolve dunik rai ne’e mais sempre ho prinsípiu solidariedade ba malu,” Deputadu David Dias Ximenes “Mandate” hateten.
Deputadu ne’e hatutan, empreza aéreu sira tenke solidáriu bá malu, tenke hatene hanoin malu, uluk funu ema hotu fó kontribuisaun barak mate, terus no barak moris atu kontinua prinsípiu sira ukun an ne’e.
Nia argumenta transporte aéreu ne’e kuandu mai husi ema estranjeiru de’it, sira sei hatún no hasae presu ne’e depende sira-nia hakarak laiha kontrolu no empreza timoroan sira labele sai de’it hanesan alternativu bá sira, maibé tenke mós sai hanesan mákina foun iha setór aéreu, atu nune’e, empreza estranjeiru sira ne’ebé ho kapitál boot labele hamate empreza nasionál sira.
“Business iha komérsiu ne’e kuaze ema okupa hotu ona, agora oinsá mak ita bele rekupera fali hotu. Governu tenke iha estratéjia kolokasaun rekursu nesesáriu para atinje estratéjia hodi fornese formasaun ka kapasitasaun bá empreza aéreu timoroan sira ne’ebé iha atu bele asegura sustentabilidade empreza nian iha parte rekursu umanu,” David Mandati hateten.
MTK Simu Pedidu Batik Air
Ministru Transporte no Komunikasaun (MTK), José Agostinho da Silva, foin lalais ne’e, iha Parlamentu Nasionál informa katak, nia parte simu ona pedidu husi empreza aviasaun Batik Air atu halo operasaun Indonézia-Timor Leste.
“Prosesu autorizasaun iha hela Autoridade Aviasaun Sivíl Timor-Leste,” Ministru José Agostinho hateten bá jornalista iha PN, Tersa (10/05/2022).
Ho pedidu husi Batik Air ne’e, Ministru José Agostinho espera katak bele garante di’ak liu tan konektividade aéreu Timor-Leste ho Indonézia.
Klarifikasaun Wings Timor Lda
Hosi sorin seluk, Wings Timor Lda, ne’ebé hatama pedidu operasaun aviaun Batik Air nian Indonezia-Timor Leste klairifka liu husi sira-nia konta Facebook, Wings Timor Lda
Katak ilegálmente hetan rekoñesimentu husi Governu RDTL liu husi Ministériu Transporte n Komunikasaun (MTK) liuhusi AACTL no mós SERVE hodi hatama Batik Indonézia mai Timor-Leste ho rekizitu ne’ebé mak kompletu ho status Charter maibé agora daudaun sei prosesa bá GSA ne’ebé sei ho route Bali-Dili-Bali tuir prosedimentu Governu Indonézia no Timor-Leste nian ne’ebé atu halo Regular Flight ho presu ne’ebé mak baratu liu, kompetitvu no kualidade (prosesu negosiasaun sei lao hela internalmente entre BATIK AIR INDONESIA NO WINGS TIMOR,LDA).
Wings Timor Lda klarifika mós katak prosesu GSA bainhira realiza iha tempu badak ne’e nia laran, presu billete route Bali-Dili-Bali sei baratu liu tan ho merkadu ida ne’ebé livre no kompetitivu hodi labele halo ema ida mak sai hanesan na’in bá aviaun ida hodi determina presu tuir nia vontade iha RDTL tanba Timor-Leste adopta merkadu livre.
Jornalista: Vito Salvador