Connect with us
Pakote Ahi

Ekonomia

Pertamina Hetan Tratamentu Espesiál, Ramos-Horta Sei Haruka Nota Bá Governu “Hasai” Husi Pantai Kelapa

Published

on

Hatutan.com, (14 Juñu 2022), Díli-Pertamina Internasional Timor SA (PITsa) ne’ebé hala’o operasaun iha Timor-Leste dezde loron 01 fulan-Novembru 2015, to’o agora seidauk selu taxa arrendamentu bá Estadu Timor-Leste.

Pertamina Internasional Timor SA. Foto/Hatutan.com

Informasaun ne’ebé Hatutan.com asesu husi fonte oioin katak, Pertamina Internasional Timor SA, dezde nia operasaun iha Timor-Leste to’o oras ne’e seidauk bele selu nia “obrigasaun” arrendamentu hanesan arrendator bá Estadu tanba iha kontratu espesiál ne’ebé estabelese ho Governu anteriór.

Timor-Leste rasik iha nia lei própriu kona-bá Arrenda Beins Imovel Estadu nian ne’ebé konsagra iha  Artigu 50.º hodi regula oinsá  mak sidadaun hotu, inklui empreza nasionál ho internasionál sira halo arrenda rai no proprietáriu Estadu espesiál no fa’an bá okupante ne’ebé hetan despeizu.

Empreza Públika ka    BUMN (Badan Usaha Milik Negara) Indonézia nian ne’e hala’o operasaun iha Timor-Leste parseria ho empreza nasionál balun.  Maibé, sei livre hela husi obrigasaun taxa arrendamentu bá Estadu Timor-Leste ho razaun tanba Governu Timor-Leste halo akordu espesiál ho pertamina internasional Timor SA katak bele instala iha Timor nune’e bele distribui mina bá territóriu.

Advertisement

Tratamentu espesiál ne’ebé Pertamina Internasional Timor SA hetan husi Governu ho kompromisu investimentu katak kontinua fornese (supply) mina inklui nesesidade baziky (sembako) mai Timor, tanba hafoin independénsia Pertamina  de’it maka iha GT hodi bele hatama mina mak foin bele fahe bá territóriu. Ne’e Governu realiza kontratu ho kompañia maibé kontratu laran hateten kompañia bele supply mina bainhira Governu iha situasaun emerjénsia.

“Bainhira Governu iha situasaun emerjénsia nia laran, Pertamina bele supply mina inklui nesesidade bázika mai Timor, nune’e fó livre hela tanba hafoin independénsia úniku Pertamina ne’e maka iha GT hodi bele hatama mina no distribui hikas iha territóriu, tanba ne’e, ita la realiza kontratu to’o ohin loron, maibé to’o ohin loron mós seidauk iha serteza katak polítika Timor la’o normal ona ka lae, tanba situasaun ekonomia maioria dependente bá Indonézia, tanba ne’e presiza tetu didi’ak molok halo arrendamentu, se lae, bele fó risku bá ita,” Diretór Jerál Terras no Propriedade (SETP), Rodrigo de Mendonça, haktuir  bá Hatutan.com iha ninia knar fatin, Díli, Segunda (13/06/2022).

Baze Pertamina Internasional Timor SA iha Díli. Foto/Hatutan.com

Relasiona ho situasaun Pertamina Internasional Timor SA ne’e Ministériu Justisa  orienta ona bá SETP atu bele identifika hodi regulariza ho Estadu, tanba ne’e, SETP halo ona notifikasaun no levantamentu dadus iha fatin refere hodi indika uma hira, tanke, rai nia luan, inklui klase hodi determina presu arrenda bá Estadu no bainhira remata sei submete ba Ministru Justisa hodi hetan autorizasaun molok halo akordu arrendamentu.

Iha levantamentu dadus ne’e, Rodrigo de Mendonça  informa, karik kontratu arrendamentu iha no parte rua aseita maka sei iha limitasaun temporáriu katak pertamina refere sei muda bá Liquiça tanba iha fatin refere fó ameasa ba populasaun inklui embaixada sira ne’ebé besik.

Ministru Tiago Sarmento Seidauk iha Koñesimentu

Iha sorin seluk Ministru Justisa (MJ), Tiago Amaral Sarmento, laiha koñesimentu no seidauk iha informasaun kona-bá prosesu ka akordu espesiál ne’ebé Governu anteriór estabelese ho Pertamina Internasioal Timor SA, tanba ne’e nia parte sei konfirma hodi buka rezolve situasaun ne’e.

Advertisement

Prezidente Repúblika Husu Governu “Hasai” Pertamina Husi Sidade Díli

Prezidente Repúblika, José Manuel Ramos-Horta. Foto/Hatutan.com

Haree bá sirkunstánsia hotu-hotu, liuliu populasaun sidade Díli sira-nia salvasaun, maka Prezidente Repúblika (PR) José Manuel Ramos-Horta, husu bá Governu atu tau atensaun bá seguransa populasaun nian, nune’e husu muda Pertamina Internasional Timor SA husi kapitál nasaun bá munisípiu seluk tuir kondisaun seguransa bá ema barak nia vida.

Hatán bá Hatutan.com iha Salaun Otel Luz Clarita, Díli, Tersa (14/06/2022),  Prezidente Repúblika José Manuel Ramos-Horta, hateten, bainhira  nia sei assume kargu nu’udár Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK), nia  bolu ona reprezentante Pertamina Internasional  Timor SA ba iha nia servisu fatin no fó hatene ona atu tenke muda husi fatin atuál Pantai Kelapa, Díli.

Ramos-Horta argumenta katak nia nunka haree iha mundu depózitu boot ida bá mina kuaze iha sidade dalan klaran hanesan ho situasaun Pertamina Internasional Timor SA ne’e iha besik embaixada Amerika, Embaixada Malázia no populasaun sira besik iha ne’ebá no  buat ruma akontese se mak responsabilidade.

Nia afirma tinan 20 ona no ne’e urjente, Pertamina ho depózitu boot labele iha sidade laran mézmu iha Petro Station ne’e mós perigozu ona kuandu mais depózitu boot hanesan pertamina nian no loloos muda ba fatin seluk hanesan iha Liquiça.

“Ha’u agradese ita-boot (jornalista-red) fó hanoin bá ha’u ba problema ida-ne’e. Iha enkontru ho Primeiru-Ministru, ha’u sei ko’alia mas Primeiru-Ministru agora atu sai ba li’ur ne’e dunik ha’u sei haruka kedas nota oan ida bá elementu seluk Governu nian ne’ebé substitutu Primeiru-Ministru nian para haree asuntu ida-ne’e,” Ramos-Horta hateten.

Advertisement

Rede Ba Rai Preokupa

Koordenadór nasionál ba Rede ba Rai, Horténcio Pedro Vieira. Foto/Hatutan.com

Organizasaun sosiedade sivíl, liuhosi Koordenadór Nasionál  Rede Ba Rai (RbR), Horténcio Pedro Vieira, preokupa empreza estranjeiru sira ne’ebé mak halo investimentu iha Timor-Leste, maibé

infelizmente, la selu fali taxa bá Estadu Timor-Leste.

“Rede Ba Rai mós sente katak, sidadaun ne’ebé mak halibur malu, sira tenke responsavel bá ita-nia sustentabilidade no bá ita-nia nasaun, liu-liu bá ekonomikamente. Ne’e mak ha’u dehan, tanba saida mak Pertamina  mai hela iha ne’e, la selu taxa ne’e?, ida ne’e laloos ida,” Koordenadór Nasionál ba Rede Ba Rai (RbR), Horténcio Pedro Vieira, hateten.

Horténcio Vieira dehan, Rede Ba Rai sei komunika ho Governu liuhosi Ministériu Justisa (MJ), atu halo asaun ruma bá ema ka emprezáriu sira hanesan ne’e.

“Ida ne’e labele. Tanba saida mak ema balu selu, ida ne’e, la bele selu.  Ida ne’e ha’u foin rona formasaun, maibé informasaun ida-ne’e, ha’u bele komunika fali ba Ministériu Justisa, para atu bele buka tuir fali buat sira-ne’e,” Horténcio Pedro Vieira, hateten tán.

Advertisement

Tuir koordenadór nasionál ba Rede Ba Rai (RbR) ne’e katak, laiha estranjeiru ida mak hetan priviléjiu úniku ba situasaun ida-ne’e iha Timor. Nasaun ne’ebé de’it, atu Estadus Unidus Amerika, ka Xineza sira, bainhira hakarak loke investimentu ruma, tenke hakru’uk bá iha TL nia regulamentu interna sira.

Gasta De’it Tempu Barak Liu Ko’alia Polítika

Iha biban ne’e, Koordenadór Rede Ba Rai ne’e, konsidera katak, durante Pertamina International Timor SA, la konsege selu taxa bá Estadu, tanba ukun na’in sira gasta de’it sira-nia tempu hodi ko’alia polítika to’o haluha atu kontrola investor sira hosi estranjeiru ne’ebé mak mai investe iha TL maibé la selu taxa bá Estadu.

Baze Partamina Internasional Timor SA iha Díli. Foto/Hatutan.com

“Primeiru tanba ita nia  Governu ne’e, sira fó konsentrasaun gasta enerjia tomak atu oinsá bele tulun-malu, oinsá bele hasees malu hosi jogu polítiku ida ne’e. Ita gasta tempu bá konflitu entre partidu ida-idak. Maibé, buat asuntu importante Estadu nian, ita haluha tiha, tanba ita hotu fokus bá kontra malu hela de’it. Entaun, ita-nia enerjia ne’e la to’o iha ne’ebá. Asuntu ida ne’ebá ne’e, Estadu seidauk tau matan,” Horténcio hateten.

Hanesan sosiedade sivíl, Rede Ba Rai iha espetativa boot katak, ema ne’ebé mak jere Estadu ne’e tenke kakutak mós nune’e tempu ida, segredu monu katak, envolve mafia barak mak iha laran, kona-bá rai ne’ebé ma koras ne’e daudaun iha.

Rede Ba Rai mós simu informasaun katak, durante ne’e, iha emprezáriu barak mak dala-ruma la hatudu dixiplina atu selu taxa ba Estadu.

Advertisement

“Ida ne’e, situasaun Timor ne’ebé mak ho ekonomia sei fraku hanesan ne’e, Tanba reseita doméstika ida ne’ebé mak ita presiza jere didi’ak maka, taxa atividade ekonómika sira-ne’e,” Horténcio Vieira, hatatan.

Seidauk iha Konfirmasaun ho Pertamina

To’o notísia ne’e Hatutan.com públika seidauk iha konfirmasaun ho autoridade sira iha Pertamina Internasional Timor SA. Maske nune’e, iha loron 13 Juñu 2022, tuku 09:40 Otl, Hatutan.com bá hasoru direta dirijente sira iha Pertamina Internasional Timor SA, maibé sira seidauk bele fó komentáriu. Nune’e, sira husu atu Hatutan.com halo pedidu entrevista direta bá Diretor Pertamina Internasional Timor SA, Beny Harto Wijaya.

Iha loron tuir mai, 14 Juñu 2022, Hatutan.com lori direta karta pedidu entrevista ne’e bá Pertamina Internasional Timor SA, maibé  to’o fali tuku 16:35 Otl, seidauk hetan resposta ka kontaktu husi parte Pertamina nian.

Parte sira husi Pertamina Internasional Timor SA hameno hela hein deit kontaktu  tanba seidauk hetan konfirmasaun husi Beny Harto Wijaya ne’ebé oras ne’e iha hela Indonézia no presiza despaxu ruma husi Beny Harto Wijaya kona-bá autorizasaun entrevista ho Hatutan.com.

Advertisement

Kona-bá Pertamina Internasional Timor SA

Baze Partamina Internasional Timor SA iha Díli. Foto/Hatutan.com

Sita husi pertamina.com katak Pertamina Internasional Timor SA ne’e nu’udar joint venture (parseria) entre Pertamina ho 4 Consorsio Timor Progressso   (4CTP) ne’ebé ofisializa sira-nia kooperasaun iha Wisma Tugu 2, Jakarta, iha loron 03 fulan-Setembru 2015.

Akordu kooperasaun entre parte sira tempu ne’ebá asina direta hosi Prezidente Diretór Pertamina Patra Niaga (PPN), Gandhi Sriwidodo, Prezidente Diretór  Pertamina Retail, Toharso ho Prezidente Diretór  4 Consorsio Timor Progresso (4CTP) Adolfo António Belo.

Nu’udar informasaun adisionál katak na’in bá sósiu Per­tamina International Timor SA kompostu husi  PPN ho nia asaun (saham) 50%, Pertamina Retail 45%, no 4CTP 5%.

Daudaun ne’e, Per­tamina nia atividade negósiu prinsipál iha Timor-Leste, maka fornese ka supply kombustivel hanesan gazóleu, gazolina, Avtur,  lubrikante sira (Pelumas) no GLP ka Elpiji.  

Jornalista: Carmelita Isaac/Rogério Pereira Cárceres/Vito Salvador

Advertisement

 

Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Ekonomia

Projetu Obras Públika 62 Laiha Formalizasaun Kontratu

Published

on

Hatutan.com, (25 Abríl 2024), Díli— Governu liuhosi reuniaun Konsellu Ministru, foin lalais ne’e, deside no identífika ona   projetu obras públika hamutuk 62 ne’ebé  la’o hela ka on going iha terrenu maibé  la iha formalizasaun kontratu.

(more…)

Kontinua Le'e

Ekonomia

Oé-Cuse Oan iha PN Husu Aero Dili Tulun Povu Oé-Cuse ho Presu Tikete $25

Published

on

Hatutan.com, (22 Abríl 2024), Díli- Membru Parlamentu Nasional hosi  Bankada CNRT, Firmino Taequi,  nu’udár Oé-Cusse oan husu Governu atu halo kontratu ho aviaun Aero Dili ne’ebé sei halo operasaun aéreu Díli-Oe-Cusse no Oé-Cusse-Díli ho presu tikete  $25.00.

(more…)

Kontinua Le'e

Ekonomia

Ekipa Konjunta Seidauk Rekolla Ice Cream “Foer” iha Loja Sira Tanba Relatóriu Tarde no Falta Rekursu

Published

on

Hatutan.com, (18 Abríl 2024), Díli— To’o oras ne’e ekipa konjunta seidauk bele tun ba terrenu hodi rekolla ice cream ho marka CYC ne’ebé konsidera foer no sirkula iha loja sira iha Dili laran inklui munisipiu, tanba prodús relatóriu kleur no mós falta transporte ho rekursu umanu.

(more…)

Kontinua Le'e

Trending