Connect with us

Justisa & Krime

Tribunál Mantein Desizaun Prizaun Tinan-hitu Bá Emília Pires no Madalena Hanjam Tinan-haat

Published

on

Hatutan.com, (07 Outubru 2022), Díli-Re-julgmamentu bá kazu  projetu sosa kama bá Ospitál Nasionál Guido Valadares (HNGV) iha tinan 2016 hetan ona nia desizaun final, Sesta (07/10/2022). Iha desizaun ne’e, Tribunál Distritál Dili (TDD) liuhosi Juiz koletivu, José Maria, Francisca Cabral ho Maria Solana, mantein desizaun primeira instánsia nian ho pena prizaun tinan-hitu (7) bá arguida Emilia Pires no bá Madalena Hanjam, prizaun tinan-haat (4).

Tribunál Distritál Dili (TDD) mós aplika kustu judisiariu bá arguida na’in-rua selu $200 kada ema. 

Lee Mós : MP Husu Tribunál Notifika Eis-Ministra Finansa Emilia Pires

Advertisement

Antigu Vise-Ministra Saúde, Madalena Hanjam hetan pena prizaun tinan-haat (4). Foto/Elio dos Santos da Costa

Maske iha re-julgamentu ne’e, Emília Pires  ne’ebé altura ne’ebé hanesan Ministra Finansas, kontinua auzente ka la marka prezensa, maibé liuhosi leitura akórdaun iha desizaun primeira instánsia ne’e, parte TDD deside prizaun tinan-hitu bá Emilia Pires no tinan-haat bá arguida Madalena Hanjam, altura ne’ebá hanesan Vise-Ministra Saúde  tanba faktu hotu provadu no arguida na’in-rua nia hahalok hamosu presájiu bá Estadu RDTL.

Iha leitura akórdaun, juiz koletivu TDD nian fó sai katak, faktu sira ne’ebé provadu hamutuk 126, no iha faktu haat  de’it mak la provadu. Konkluzaun hosi faktu sira ne’ebé provadu ne’e tanba, iha Governasaun anterior, arguida sira haruka duni pedidu bá Primeiru-Ministru, atu sosa kama bá HNGV.

Hafoin halo tiha prosesu sira akizaun nian bá ekipamentu médika sira ne’e, infelizmente, material ka kama ne’ebé kompañia hatama mai la tuir espesifikasaun ka modelu ne’ebé mak iha ona kontratu laran.

Iha kazu ne’e, Tribunál konsidera arguida Emilia Pires provadu viola Dekretu Lei Nú.10/2005 ne’ebé altera ona ba Lei Nú.1/2010 kona-ba Rejime Jurídiku Aprovizionamentu.

Ba arguida Madalena Hanjam, Tribunál prova arguida nu’udar ko-autora iha kazu ne’e tanba konsidera mós kontra Lei Nú.10/2005 ne’ebé altera ona ba Lei Nú. 1/2010 kona-bá Rejime Jurídiku Aprovizionamentu iha prosesu halo desizaun sosa kama ba HNGV ho karakterístiku adjudikasaun direta (single source) no la liu hosi Komisaun Avaliasaun bá Ministériu Saúde (KAMS) nian.

Defeza hosi arguida sira, José Guterres, hateten, nia parte  la konkorda ho desizaun ne’ebé mak juis TDD aplika bá nia kliente sira. Maibé, tuir nia mós katak, ida-ne’e normal ka naturál tanba nia pozisaun mak defende nia kliente sira.

Advertisement

“Ami la konkorda, ami sei manifesta ami-nia diskondánsia tuir kódigu prosesu penál. Konserteza, ami sei halo rekursu. Ita hothotu ohin rona, desizaun finál maka, kondena ida bá tinan-hitu (7) prizaun no ida seluk tinan-haat (4) prizaun, hanesan nafatin uluk. Ida ne’e bá krime partisipasaun ekonómika iha negósiu. Administrasaun danoza absolve,” José Guterres, hateten bá jornalista sira hafoin rona desizaun juis nian iha TDD.

Eis-Ministra Finansas, Emilia Pires hetan pena prizaun tinan-hitu. Foto/Espesiál

Hatán kona-bá númeru hira bá kazu krime ne’ebé TDD aplika, defeza ne’e dehan, nia parte sei konfirma fila-fali ho akórdaun, hodi nune’e, bele hatene tán púr-menóres ne’ebé mak iha, hodi mós bele halo rekursu.

Notifikasaun prazu bá rekursu, konta komesa hosi ohin, tanba sira hothotu halo leitura tuir Lei Kódigu Prosesu Penál Timor-Leste.

Antes ne’e, Ministériu Públiku (MP), liuhosi Prokuradór Rogério Viégas, akuza arguida na’in-rua ho kríme Partisipasaun Ekonómika ho Negósiu, ne’ebé mak previstu iha artigu 299  no Administração da Noza, hosi Lei Kódigu Penál Timor-Leste. Tanba krime sira ne’ebé mak MP alega ne’e, deskonfia arguida sira hamosu Prejuízu bá estadu, ho montante orsamentu hamutuk $1.000.000.

Audiénsia julgamentu ne’e, prezide hosi Juiz singulár, José Maria, no  Ministeriu Públiku (MP), reprezenta hosi Prokuradór Rogério Viégas, ho Lídia Soares, no Arguida na’in-rua hetan asisténsia legál hosi Advogadu Privadu José Guterres ho Soraya Marques.

Jornalista: Rogério Pereira Cárceres

Advertisement

 

Continue Reading
Advertisement
Click to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Justisa & Krime

Tribunál Rekursu Deside Estadu Selu Kompensasaun bá Gil da Costa “Puto Naldo Rei”, Antigu Prezidente RTTL,E.P

Published

on

By

Hatutan.com, (03 Fevereiru 2026), Díli-Tribunál Rekursu deside no ezije Estadu Timor-Leste selu kompensasaun ho pagamentu tipu rua ba antigu Prezidente Konsellu Administrasaun Rádiu no Televizaun Timor-Leste, Empreza Públika (RTTL,E.P), Gil da Costa “Puto Naldo Rei”.

(more…)

Continue Reading

Justisa & Krime

Kazu Fornesimentu Kombustível no Manutensaun Karreta RTTL,E.P iha Ona Tribunál

Published

on

By

Hatutan.com, (28 Janeiru 2026), Díli– Ministériu Públiku aprezenta ba Tribunál Judisiál Primeira Instánsia Díli (TJPID)  kona-bá kazu projetu fornesimentu kombustível no manutensaun karreta iha Rádiu Televizaun Timor-Leste Empreza Públiku (RTTL,E.P).

(more…)

Continue Reading

Justisa & Krime

Ministru Nelio Isaac Sarmento Hetan Prosesu iha Tribunál Tanba Alegadamente Abandona Nia Oan Biolójiku husi Relasaun ho DS

Published

on

By

Hatutan.com, (26  Janeiru 2026), Díli–Ministru Joventude,  Desportu, Arte no Kultura  (MJDC-sigla portugés), Nelio Isaac Sarmento, Segunda (26/01/2026), marka prezensa iha Tribunál Judisiál Primeira Instánsia Díli (TJPID) hodi kumpre notifikasaun Tribunál nian ba prosesu alegadamente abandona nia oan biolójiku hosi relasaun ne’ebé antes ne’e nia halo ho DS.

(more…)

Continue Reading

Trending