Connect with us
Pakote Ahi

Ekonomia

Introdusaun Impostu iha Proposta OJE 2023, Governu Hakarak Hasa’e Reseita Dométika

Published

on

Hatutan.com, (29 Outubru 2022), Díli—Governu komprometidu hakarak Hasa’e reseita dométika, nune’e introdus ona impostu iha Proposta Orsamentu Jeral Estadu (OJE) 2023. 

Foto Google.

Tanba ne’e, tinan 2023 liuhosi Proposta OJE 2023, Governu propoin ba Parlamentu Nasionál atu introdús impostu seletivu konsumu foun ne’ebé inklui:

✅️ 10% impostu ba karreta ho valór liu $10.000

✅️ 20% ba karreta ho valór liu $25.000

Advertisement

✅️ 30% ba karreta ho valór liu $50.000

✅ ️Aumentu iha impostu konsumu ba tabaku no produtu tabaku seluk hosi $50 kada kilograma sa’e ba $100 kada kilograma

✅ ️Impostu konsumu foun $1.00 kada kilograma ba masi-midar

✅ ️Introdusaun impostu konsumu foun ho valór $3 kada litru ba bebida asukarada (Fanta, Coca-Cola, Sunkist, Sprite no sst). Ida-ne’e Governu introdus atu proteje sidadaun sira nia saúde públiku.

Aleinde ne’e, Governu mós  propoin atu hasa’e  impostu importasaun (Import Duty) husi 2,5% ba 5%.

Advertisement

“Liuhosi introdusaun impostu hirak-ne’e, Governu halo projesaun katak reseitas doméstika sei sa’e hosi millaun $153,7 iha 2022, ba millaun $174,9 iha 2023,” Hatutan.com sita komunikadu.

Introdusaun impostu hirak ne’e sai nu’udár instrumentu fiskál ida ne’ebé Governu uza atu hasa’e koleksaun reseitas doméstika iha tinan hirak tuir-mai hodi redús dependénsia ba Fundu Minarai.

Introdusaun Impostu hirak ne’e mós aliña ho Polítika Reforma Fiskál no Jestaun Finansas Publikas – ajenda Reforma importante ida ne’ebé inísia ona hosi Sestu Governu Konstitusionál iha tinan 2015 no Oitavu Governu Konstitusionál lideradu hosi Primeiru-Ministru, Taur Matan Ruak ne’ebé komprometidu atu kontinua implementa.

Atu hasa’e koleksaun reseitas doméstika, desde 2018 Oitavu Governu Konstitusionál liuhosi Ministériu Finansas halo ona modernizasaun ba sistema Administrasaun Tributária.

Ezemplu, lansa ona Sistema R-Timor iha tinan 2018; Lansa ona Plataforma online 𝑒-𝑆𝑒𝑟𝑣𝑖𝑐𝑒𝑠 iha Outubru 2019; Lansa 𝑒-𝑅𝑒𝑞𝑢𝑒𝑠𝑡 iha Jullu 2020; Automatizasaun 𝐶𝑒𝑟𝑡𝑖𝑑𝑎̃𝑜 𝑑𝑒 𝐷𝑖́𝑣𝑖𝑑𝑎𝑠 iha tinan 2020; Introdusaun 𝐴𝑑𝑣𝑎𝑛𝑐𝑒 𝑇𝑟𝑎𝑐𝑘𝑖𝑛𝑔 & 𝐼𝑛𝑣𝑜𝑖𝑐𝑒 𝑇𝑟𝑎𝑐𝑘𝑖𝑛𝑔 iha Sistema GRP ne’ebé implementa ona desde 2021; iha Marsu 2021, Lansa ona plataforma eletróniku ba pagamentu impostu liuhusi mákina ATM P24; Lansa sistema administrasaun Tributária SIGTAS Versaun 3 iha 28 Novembru 2021.

Advertisement

Jornalista: Rogério Pereira Cárceres

Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Ekonomia

Indonesia Salurkan Rp 4,4 Miliar Dukung Program Reformasi Manajemen Keuangan Timor-Leste

Published

on

Hatutan.com, (16 Mei 2024), Dili– Pemerintah Republik Indonesia melalui Lembaga Dana Kerja Sama Pembangunan Internasional (LDKPI) atau Indonesian AID menyalurkan bantuan dengan nilai Rp 4,4 miliar untuk pelaksanaan program reformasi manajemen keuangan Timor-Leste (Financial Management Reform Program): Development of Public and Private Accounting Standards dan Executive Development Program: Indonesian Government Financial Management System Training for Timor-Leste.

(more…)

Kontinua Le'e

Ekonomia

18 Maiu 2024, Aero Dili Lansa Vou Dahuluk Díli-Oecusse

Published

on

Hatutan.com, (14 Maiu 2024), Díli—Aviaun komersiál Timoroan nian, Aero Dili, Sábadu 18 fulan-Maiu 2024, halo inaugural flight ka lansa vou dahuluk bá Rejiaun Administrativu Espesiál Oe-Cusse Ambeno (RAEOA).

(more…)

Kontinua Le'e

Ekonomia

ENERPROCO Vs Timor Gap, Prontu Ona bá Tribunál Arbitrajen iha Singapura

Published

on

Hatutan.com, (14 Maiu 2024), Díli—Kompañia konsultór  internasionál ENERPROCO  rejistu ona kazu disputa kontratuál hasoru empreza estatál Timor nian, Timor Gap tanba sira konsidera jestór atuál Timor Gap hapara sira-nia kontratu la tuir prosedimentu kontratuál inklui seidauk halo pagamentu bá sira tuir fatura ka invoices lima (5) ne’ebé mak sira submete ona bá Timor Gap.

(more…)

Kontinua Le'e
Advertisement

Trending