Connect with us
Pakote Ahi

Ekonomia

Governu Hasae Taxa Importasaun Halo Susar Tan De’it Povu Kbiit Laek

Published

on

Hatutan com, (08 Novembru 2022), Díli- Governu Timor-Leste iha ambisaun boot atu lalais kedas hasae reseita doméstika liuhosi hasae taxa ka impostu  importasaun nian hosi 10% to’o 12%, maibé Governu mós haluha tiha katak povu susar tetebes bá osan atu iha kbiit sosa nesesidade bázika.

Lee Mós : Introdusaun Impostu iha Proposta OJE 2023, Governu Hakarak Hasa’e Reseita Dométika

Povu ai-leba sira sei sofre tanba laiha kapasidade kompras bainhira Governu hasa’e importu bá sasán importasaun. Foto/Dok.Hatutan.com

Tinan-haat atu bá tinan-lima nia laran ne’e, povu susar tebetebes atu hetan osan, relasiona ho pandemia Covid-19 no mós situasaun polítika rai-laran ne’ebé la estavel, seidauk tan la iha kampu servisu.

Realidade povu iha área remotas, inklui povu barak iha sidade kapitál munisípiu sira to’o sidade kapitál Timor-Leste nian, barak  sei susar tebes atu iha kbiit halo kompras bá nesesidade bázika, tanba sasán nia folin karun tebes iha ikus-ikus ne’e.

Advertisement

Ho susar ida-ne’e, Governu seidauk buka rezolve, maibé halo susar liután hodi hasae taxa ka impostu importasaun nesesidade báziku, inklui nesesidade bá konstrusaun sivíl nian ne’ebé kuaze 90% dependénsia bá importasaun.

Ministru Finansas (MF), Rui Augusto Gomes,  argumenta katak VIII Konstitusionál hasae taxa importasaun ho razaun bele kontribui bá hasae reseita doméstika Estadu Timor-Leste nian.

Relasiona ho polítika Governu nian ne’e, reprezentante povu iha uma fukun Parlamentu Nasionál (PN), Deputada Bendita Moniz Magno, levanta nia  preokupa tamba oras ne’e tasa importasaun bá sasan nesesidade sira atinze ona 10%-12% halo folin nesesidade bazika iha merkadu nasionál sa’e maka’as.

Deputada hosi  Bankada CNRT  ne’e iha nia intervensaun bá debate orsamentu jerál estadu tinan fiskál 2023 iha Parlamentu Nasionál, Tersa (08/11/2022), hateten Ministériu Finansas husu atu hasa’e taxa bá sasán importasaun sira, maibé Parlamentu Nasionál hanesan segundu órgaun soberanu iha RDTL ne’e seidauk simu analiza kle’an ida kona-bá impaktu hosi hasa’e taxa bá povu nia moris no povu nia kbiit bá kompras nian.

“PN mós lasimu relatóriu ruma nu’udár rezultadu husi hasae taxa ne’e implika ba reseita hirak mak Estadu Timor Leste hetan,” Deputada Bendita Moniz Magno lamenta.

Advertisement

Iha fatin hanesan membru PN hosi  Bankada PD, Adriano do Nascimento hateten reseita bá Estadu la’o hakdasak hela, tamba la fó atensaun másimu hodi hatur polítika ba investimentu produtivu. Kualidade edukasaun menus hela, tamba la dun tau atensaun másimu bá polítika edukasaun, hodi hatur fasilidades adekuadu, no forma tékniku profisionál kualifikadu hodi forma ema sai ema.

Nia mós afirma, má-nutrisaun no mortalidade ás, tamba ladún tau prioridade hodi hatur fasilidades no medikamentu modernu, prepara tékniku profisionál hodi kuida povu nia moris.

“Timor-Leste lakon ona oportunidade durante tinan 20 nia laran, atu hatur no hametin baze bá produtividade umana, ekonómika no finanseira, hodi haboot produtu internu brutu (PIB) nasaun nian. Basa, líder polítiku sira iha tendensia polítika, atu haboot produtu internu brutu (PIB) ho despeza públika, tamba osan mina nian suli daudauk iha ita-nia liman,” Adriano do Nascimento hateten.

Deputadu ne’e hatutan, loos duni, produtu internu brutu (PIB) ho baze despeza públika la fó serteza absoluta bá estabilidade no sustentabilidade kresimentu produtu internu brutu (PIB) ka kreximentu ekonómiku, nu’udár indikador ba kreximentu ekonomia nasaun nian.

Ministru Finansas, Rui Augusto Gomes, argumenta razaun fundamental governu liuhosi Ministériu Finansas hasa’e impostu ne’e atu bele hasa’e reseita domestika estadu nian.

Advertisement

“Konaba impostu, defaktu há’u mós konfuzaun uitoan ho distintu deputadu sira nia debate iha uma fukun ida ne’e,  ita mai iha ne’e rona dehan Ministru Finansas tenke buka maneira para buka osan, la’ós gasta de’it. Ministériu Finansas propoin atu hasa’e taxa impistus sira, depois rona fali dehan oi labele hasa’e taxa tamba ida ne’e prejudika ita-nia povu, entaun uainhira ita la hasa’e impostu ita bá foti osan husi ne’ebé? Konserteza hosi fundu mina-rai, no foti husi fundu mina rai rona tan dehan tenke prudente entaun ita tenke foti osan husi ne’ebé tan. Ida ne’e mak kria konfuzaun,” Rui Augusto Gomes hateten.

Timor-Leste nia impostu menus liu hotu kompora ho nasaun sira seluk iha sudeste aziátiku,  tamba ne’e reseita doméstiku ne’e mai hosi aumentu bá impostu sira, ne’e hakarak ka lakohi tenke hasae impostu.

“Se hahú agora mak Governu no Estadu lakonsege disiplina ninia emar sira bá aplikasaun medida de austeridade ida ne’e sei penaliza liután povu tomak. No uainhira ko’alia kona-bá sidadania ativa, tenke halo kontribuisaun hodi kontribui ba reseitas doméstika Estadu nian,” Ministru  Rui Augusto Gomes hateten.

Jornalista: Vito Salvadór

 

Advertisement

 

Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Ekonomia

Indonesia Salurkan Rp 4,4 Miliar Dukung Program Reformasi Manajemen Keuangan Timor-Leste

Published

on

Hatutan.com, (16 Mei 2024), Dili– Pemerintah Republik Indonesia melalui Lembaga Dana Kerja Sama Pembangunan Internasional (LDKPI) atau Indonesian AID menyalurkan bantuan dengan nilai Rp 4,4 miliar untuk pelaksanaan program reformasi manajemen keuangan Timor-Leste (Financial Management Reform Program): Development of Public and Private Accounting Standards dan Executive Development Program: Indonesian Government Financial Management System Training for Timor-Leste.

(more…)

Kontinua Le'e

Ekonomia

18 Maiu 2024, Aero Dili Lansa Vou Dahuluk Díli-Oecusse

Published

on

Hatutan.com, (14 Maiu 2024), Díli—Aviaun komersiál Timoroan nian, Aero Dili, Sábadu 18 fulan-Maiu 2024, halo inaugural flight ka lansa vou dahuluk bá Rejiaun Administrativu Espesiál Oe-Cusse Ambeno (RAEOA).

(more…)

Kontinua Le'e

Ekonomia

ENERPROCO Vs Timor Gap, Prontu Ona bá Tribunál Arbitrajen iha Singapura

Published

on

Hatutan.com, (14 Maiu 2024), Díli—Kompañia konsultór  internasionál ENERPROCO  rejistu ona kazu disputa kontratuál hasoru empreza estatál Timor nian, Timor Gap tanba sira konsidera jestór atuál Timor Gap hapara sira-nia kontratu la tuir prosedimentu kontratuál inklui seidauk halo pagamentu bá sira tuir fatura ka invoices lima (5) ne’ebé mak sira submete ona bá Timor Gap.

(more…)

Kontinua Le'e
Advertisement

Trending