Connect with us

Opiniaun

Influensia Teknolojia Komunikasaun bá Estilu Moris Sosiedade Ohin Loron

Published

on

Introdusaun

Istoria teknologia telekomunikasaun media social tama iha Timor Leste bainhira tipu telekomunikasaun internacional investe iha ita nia rai. Telekomunikasaun primeiru nebee investe uluk iha Timor maka Timor Telecom hafoin Telemor no Telecomcel. Timor Telecom mosu fofoun so, fasilita estadu governu no sidadaun nebe’e iha kbiit hodi halo komunikasaun ba malu via telefone no redi internet hanesan e-mail no Yahoo. Momentu neba Timor Telecom nia atendimentu publiku karun tebes I kausa ba kliente kbiit laek defisil tebes atu asesu ba komunikasaun modern nian. Tan nee governu loke tan oportunidade ba investores internacional iha telekomunikasaun nian hodi fasilita diak liu tan estadu, governu no sidadaun tomak ba komunikasaun nian.

Judita Anin Elu

Konteúdu

Entre sira iha kompetisaun ba malu oinsa halo atendimentu diak ba kliente hotu, ho intensaun katak atu hetan benefisio ba sira nia aan rasik. Husi kompetisaun nee maka, sira buka meios oinsa manan kliente sira nia hakarak, maka sira ida-idak kria rasik pakote internet baratu no velosidade lais ba meius komunikasaun media social nomos redi kobre teritoriu laran  tomak. Husi pakote dadus internet baratu no lais maka jerasaun milenial interese tebes hodi asesu ba, no joven sira komesa eskolla meios komunikasaun no tipu telekom nebee diak liu ba nia hodi komunika ba nia familia, kolega, inklui nia doben.

Advertisement

Jovem agora ho presensa Smarth Phone ho nia asesibilidade aplikasaun oi-oin barak tebes halo joven sira halimar demais telefone, komunika ou chatting bebeik iha face book, whatsApp, messenger, instagram, tik tok, no nonton iha youtube iha kualker tempu. Aat liu tan uza account facebook hodi trata malu, tolok malu, posting ema nia privasidade (segredu feto-mane), posting nia problema privadu ba publiku, lansa informasaun hoax, no hatuun dignidade lideransa nasaun nian. Aktu ida nee halai ses husi papel principal media social nian.

Jerasaun milenial nebee ita hotu observa katak grau aproveitamentu ba teknologia aas liu kompara ho grau inovativu menus liu. Exemplo real ba estetmentu refere maka jovem agora iha estrada publiku la’o tau headset iha tilun, na halimar facebook tuir dalan I nunka mais ita hetan joven agora kaer netik kadernu ka livru ruma lee tuir dalan, ita so hetan deit katuas-ferik sira hakerek SDSB iha dalan ninin. Baseia ba publikasaun jornal professional husi Sapta Sari (2019), hateten katak jerasaun milenial mak jerasaun zaman now. Jerasaun milenial nia moris hahuu husi tinan 1980 ate 2000 sae mai. Tamba nee presensa media social halo mentalidade jovem agora ita sente, sira atrapalla no trankadu hodi preparaan ba futuru. Fatores nebee kausa mentalidade jovem trankadu mak hanesan tuir mai nee: 1) Jerasaun milenial la disiplina aan, 2) Lakohi lakon hoe ma seluk, 3) Moral no motivasaun menus husi Inan-Aman, 4) Dook husi Inan-Aman tamba eskola, 5) Menus komunikasaun entre ema (familia no ema seluk), 6) Pakote internet baratu no free wifi iha edificio governu nian, 7) Governu la regula didiak utilizasaun media social. Tuir lolos sekuandu ita nudar konsumedor teknologia ita persisa hatene uluk vantajem no desvantajem husi media social mak foin ita bele uza atu nunee labele estraga ita nia aan. Tan nee media social tuir peritos Crish Brogan fo definisaun katak : mediadia social nuudar aplikasaun ida nebee mosu nuudar ekipamentu komunikasaun nebee kontempla posibilidade oi-oin hodi kria forma no jestu interaksaun foun lao ho desenvolvimento no kresimentu teknolojia nian.

Ita nia konstituisan RDTL iha artigu 41 iha alinea 1 hateten katak  iha garantia ba liberdade imprensa nian no meius seluk, tan konaba komunikasaun social nian. Maibe liberdadeida nee sidadaun persisa utiliza didiak labele utiliza sala ba buat nebee la fo benefisio ba ita nia aan rasik. Iha jovem balu mentalidade diak tebes tamba aproveita didiak media social hodi eleva nia kuñesimentu. Aproveita didiak ba maluk joven sira lalika lakon tempu tamba futuru pertense ba sira nebee prepara aan agora, Tamba agora tempu liberdade. Tuir mai efeitu posetivu media social tuir Aris Kurniawan (2022), mak hanesan :A. Efeitu posetivu media social mak: I) Aumenta kuñesimentu iha cientifiku, II) Prepara informasaun apropriadu no Kredivel, III) Kria espasu hodi fo mensajem posetivu, IV) Hametin relasaun ho kolega. B. Efeitu negative media Social mak: I) Joven (estudante) sira baruk estuda, II) Media social halo estudante/Joven fo importansia liu ba nia aan rasik, III) Ba labarik sira publika informasaun ho linguajem la forma didiak, IV) Media social kontempla konten pornografia, V) Mosu lia lasu (penipuan)

Konkluzaun

Media social la’os buat aat ida maibe ita mak laiha preparasaun didiak atu usa media social. No buat hotu-hotu hodi lao diak, husi governu persisa reforsa didiak dekretu lei organika media komunikasaun nian atu nunee bele halo limitasaun ba idade mais juvenil labele asesu demais ba media social, Inan-Aman atensaun nafatin ba oan sira nebee hela besik no dook,  professor no inan-Aman persisa fo nafatin moral no motivasaun ba estudante sira ba media social nia diak no nia aat, instituisaun governu nian labele oferese wifi gratuitu ba ema hotu. Sujestaun ida tan ba governu baseia ba planu katak iha futurusei utiliza fibra ótika ho velosidade lalais liu tamba nee governu tenke kria mos dekretu lei nebee rigorozu atu regulariza asesu ba internet li-liu joven sira atu bele utiliza internet hodi buka informasaun cientifiku. Media social sebainhira ita uza ba buat diak sei fo buat diak ba ita, no se ita uza ba buat aat se fo buat aat ba ita. Tamba liu husi media social mundu nee besik iha ita nia oin. Proverbiu husi Austin Kleon dehan nunee :esplora o nia aan liu husi internet mak meius ida diak liu hodi investe. Ikus liu atu dehan deit katak :Jari-mu adalah Jeruji-mu.

Advertisement

(Artigu ida ne’e estudante Eskola ESTV-Agrikola RAEOA (ETARO) ho naran Judita Anin Elu mak hakerek no manán kompetisaun diskursu públiku nível Eskola Sekundáriu iha RAEOA)

Continue Reading
Advertisement
Click to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Opiniaun

Diskursu Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão nian iha Okaziaun Aprezentasaun Proposta Lei Orsamentu Jerál Estadu ba 2026

Published

on

By

Parlamento Nacional, Díli 5 Novembro 2025

Suas Excelências

Senhora Presidente Parlamento Nacional       

Vice-Presidentes Parlamento Nacional

Advertisement

Ilustres

Senhoras no Senhores Deputados

Senhoras no Senhores Membros Governo

Senhoras no senhores,

(more…)

Advertisement

Continue Reading

Opiniaun

Sai Lian ASEAN nian: To’o Ona Tempu Mídia Nasionál Sira Ko’alia Timor-Leste Nia Kompromisu

Published

on

By

Hosi: Renato ”Apaa Sege’ da Costa

(more…)

Continue Reading

Opiniaun

Esteitmentu husi Institutu La’o Hamutuk Kona-ba Adezaun Timor-Leste ba Membru Plenu ASEAN Ba Dala-11

Published

on

By

Introdusaun

Simeira ASEAN ba dala 46 liu ba iha Kuala Lumpur, Primeiru Ministru Malázia deklara ba públiku katak, Timor-Leste nia adezaun ba ASEAN (full member) sei ofisializa iha Simeira ASEAN ba dala 47 iha fulan Outubru 2025. Tuir mai, Governu da sia organiza grupu traballu inter-ministerial nu’udar responsavel ba implementasaun rekomendasaun ne’ebé deside iha Simeira ASEAN 46 iha Malázia. Ekipa traballu ne’e enkontru no diskute halo ajustamentu ba lei no polítika balun tuir matadalan (roadmap) ne’ebé simu husi ASEAN. Governu komprimidu katak, antes Simeira iha fulan Outubru, preparasaun intermus polítika, lei balun, teknikamente no institusionalmente finaliza ona, liuliu akordu ekonomia prinsipál sira. Ambisaun boot ne’e ignora realidade katak Timor-Leste iha kapasidade ki’ik de’it atu prodús sasán ne’ebé bele fa’an iha ekonomia formál (ekonomia ne’ebé uza osan). Bainhira Timor-Leste adere ba ASEAN, bele redús soberania estadu atu proteje povu Timor-Leste husi dominasaun ekonómiku ASEAN.

(more…)

Continue Reading

Trending