Connect with us
Pakote Ahi

Polítika

PLPA Iha Programa Ualu

Published

on

Hatutan.com, (25 Abríl 2023), Díli—Partidu Libertasaun Povu Ai-leba (PLPA) iha programa ualu ne’ebé sei implementa hodi liberta povu bainhira hetan fiar iha eleisaun Parlamentár 21 Maiu 2023 hodi kaer ukun.

Estrutura Partidu Libertasaun Povu Ai-leba (PLPA), hala’o kampaña tama uma sai uma no hala’o diálogu iha Aldeia Lalis, Suco Cowa, Postu Administrativo Balibo, munisípiu Bobonaro, Segunda (24/04/2023). Foto/PLPA.

Progrema Ualu PLPA ne’ebé Hatutan.com asesu mak hanesan, Investe bá seitór Edukasaun, Saúde, Agrikultura, Komérsiu no Indústria, Infra-estruturas, Administrasaun, Justisa no Sosiál.

Lee Mós: Kampaña Iha Baucau, CNRT Aprezenta Programa 12

PLPA ho nia aliadu Partidu Aliança Nacional Democrata (AND), liuhosi programa sensibilizasaun sidadania iha ámbitu revolusaun mentál, tenke halo transformasaun sustentável iha áreas temátikas ualu ne’e.

Advertisement

1.Edukasaun;

Iha área Edukasaun sei implementa kurríkulu ida ne’ebé orienta estudante sira iha kriasaun kampu servisu no auto-emprégu.

Adopta Lei ida kona-bá edukasaun morál bá oan sira, hosi primeira faze aprende koalia to’o sai adultu nune’e evita oan sira atu monu bá lassu imoralidade hanesan sexu lívre, droga no krimes sibertnétiku.

Halo mudansa anu-letivu bá fulan-setembru hodi uniformiza ho País aziátikus seluk, tanba graduadus timoroan barak mak tinan-tinan kontinua sira-nia estudus iha universidades iha Indonézia no Filipinas.

Hasa’e kualidade edukasaun bá nivel hotu, liuhosi dalan sistema seleksaun ne’ebé rigorózu sein diskriminasaun.

Advertisement

2.Saúde;

Hadi’a ka mellora atendimentu bá pasiente sira no adopta sistema jestaun ida ne’ebé própriada bá akizisaun ai-moruk no aparellu saúde nian.

Sistema tratamentu pasiente tenke bazeia bá espesialidade pur-ezemplu, doutór ka médikus halo tratamentu kurativu, maibé, sensibilizasaun kona-bá moras saudável entrega bá saúde públika sira.

3.Agrikultura;

Intensiva agrikultóres, peskadóres agripekuáriu no Floresta nomós apioa sira halo sensibilizasaun sustentável kona-bá produsaun no merkadória.

Advertisement

Sistema tratamentu pasiente tenke bazeia bá espesiálidade, pur-ezemplu, doutór ka médiku halo tratamentu kurativu, maibé, sensibilizasaun kona-bá moris saudável, entrega bá profisoens saúde públika sira.

Introdús no promove produtu orgániku ne’ebé bele responde bá demanda merkadu internasionál ho folin ne’ebé aas liu produtu non-orgániku.

Kuda ai-funan oioin iha territóriu tomak hodi dada turista Nasionais no internasionais no bele prodús nectar (bani-been) bá povu nia ekonómia.

4.Komérsiu no Indústria;

Insentiva pekenas emprezas (empréza ki’ik) no mikro-emprézas sira, no halo akompañamentu liuhosi programas sensibilizasaun ne’ebé efetivu no efikáz.

Advertisement

Harii Fábrika móbiliárius sira hanesan kadeira, meza, almáriu, hosi nuu no akadiru kain nu’udár dalan atu kria kampu traballu nian.

Harii fábrika na’an karau-kelen no ikan kalen, iha áreas ne’ebé poténsial.

Harii fárbika bá ai-funan sira hanesan, sabraka, tanjerina, ai-nánás, hudi, avokate no seluk tán.

5.Infraestruturas

Hadi’a kondisaun estradas iha territóriu tomak, atu nune’e bele fasilita povu halo atividades ekonómikas, sosiais no kulturais.

Advertisement

Nune’e mós garante mudansa de sistema eletrifikasaun nasionál hosi gazoel bá gás no enérjia verde (anin no manas), hodi halo poupansa bá orsamentu estadu.

Instalasaun internet gratuita iha sidade kapitál Dili, durante tinan ida, no depois tinan ida, uzuáriu sira sei selu de’it $2, kada fulan.

6.Administrasaun;

Halo akizisaun veikula (kareta) bá xefe suku sira no motorizada bá xefe suku no aldeia sira, nu’udár fasilidade importante atu halo atendimentu di’ak bá povu.

Hadi’a jestaun kartaun eleitorál, no hadi’a administrasaun suku hodi kontrola sidadaun ne’ebé tama-sai iha aldeias, liu-liu sidadaun estranjeiras.

Advertisement

Aplika programa sensibilizasaun komunitária hodi kuda attitude de responsábilidade no sentidu de pertensia, nune’e sir abele konsiente kona-bá servisu koletiva iha ambiente sukus no aldeias laran.

7.Justisa;

Hadi’a ka mellora sistema julgamentu iha tribunais sira, hodi garante igualidade iha lei nia okos no laiha ema ida mak superior liu lei.

Kombate mafia justisa ne’ebé envolve prokuradóres, defensóres no juízes sira.

8.Sosial;

Advertisement

Rezolve imediatamente lista veteranus sira ne’ebé sei pendente no embora tenke deside tuir méritu kontribuisaun bá luta ukun rasik aan.

Bolsa estudu bá graduadus ne’ebé passa ho méritu akadémiku exelente liu-liu bá sira ne’ebé inan-aman laiha kbi’it finanseira.

PLPA ho AND sira-ninia vizaun mak hametin unidade no haburas espíritu nasionalizmu liuhosi sensibilizasaun iha ámbitu prosesu revolusaun mentál, nune’e Timoroan sira bele iha sentidu pertense nian, no responsábilidade hodi partisipa ativamente iha prosesu dezenvolvimentu rai doben TL.

Missaun maka garante mudansa mentál sidadaun Timor, liuhosi programa sensibilizasaun no kombate kompleksu inferioridade no kompleksu superioridade iha áreas temátikas hanesan temi iha leten.

Jornalista: Rogério Pereira Cárceres

Advertisement

Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Polítika

Prezidente Repúblika Rona Opiniaun Hosi Luís Sampaio Kona-bá Papél CAC

Published

on

Hatutan.com, (15 Abríl 2024), Díli—Prezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta hala’o enkontru ho eis Adjuntu Komisáriu Comissão Anti Corrupção (CAC), Luís Sampaio hodi rona opiniaun kona-bá servisu no papél sira CAC nian, segunda (15/04/2024).

(more…)

Kontinua Le'e

Polítika

FRETILIN Husu MF Klarifika bá PM Xanana Ne’ebé Sempre Preokupa ho Osan Estadu Lakon

Published

on

Hatutan.com, (15 Abríl 2024), Díli—Deputadu bankada FRETILIN Antoninho Bianco husu Ministériu Finansa (MF) atu halo klarifikasaun bá Primeiru Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão ne’ebé sempre deklara iha diskursu sira kona-bá orsamentu Estadu ho montante hosi millaun $30 to’o millaun $40 lakon.

(more…)

Kontinua Le'e

Polítika

CNRT Husu Halo Auditoria bá INSS

Published

on

Hatutan.com, (15 Abril 2024), Díli—Xefe bankada CNRT, deputadu Duarte Nunes husu atu halo auditoria urjente bá Institutu Nasionál Seguransa Sosiál (INSS) ne’ebé durante ne’e laiha relatóriu hodi aprezenta bá Ministériu Finansas (MF).

(more…)

Kontinua Le'e
Advertisement

Trending