Connect with us
Pakote Ahi

Nasionál

Timor-Leste Realiza Reuniaun Interkambiu Autoridade Telekomunikasaun CPLP bá Dala-XII

Published

on

Hatutan.com, (21 Juñu 2023), Díli- Timor-Leste realiza interkambiu ba autoridade nasionál telekomunikasaun ba nasaun sira membru Comunidade dos Países de Língua Portuguesa (CPLP), Kuarta (21/06/2023), iha Díli, hodi fahe esperiénsia no mellora servisu telekomunikasaun iha konektuvidade lina Internet hodi apoiu seitór edukasaun, saúde, agrikultura, turismu, indústria ba dezenvolvimentu nasionál.

Lee Mós : PGR Sira Membru CPLP Diskute Hametin Autonómia Ministériu Públiku

Interkambiu autoridade nasionál telekomunikasaun ba nasaun sira membru Comunidade dos Países de Língua Portuguesa (CPLP), Kuarta (21/06/2023). Foto/Elio dos Santos da Costa

Ministru Transporte no Telekomunikasaun (MTK), José Agustinho da Silva hateten, eventu ida importante tebes, primeiravez  Timor-Leste realiza Interkambiu ba autoridade nasionál telekomunikasoens, no relasaun  sira husi CPLP .

Interkámbiu ida-ne’e dahuluk atu fahe esperiénsia ba malu  entre nasaun CPLP  iha área  telekomunikasaun, oinsá mak bele iha konektuvidade  no oinsá mak bele regula orgaun telekomunikasaun sira.

Advertisement

“Ohin mós iha aprezentasaun ida kona-bá dezempeñu  kona-bá kualidade atendimentu husi ita nia operadores telekomunikasaun   sira, ba  sira nia kliente, hahú husi kobertura ba dezenvólvimentu infrastrutura  no mós sira nia kapasidade kada telekomunikasaun ida-idak nian atu halo atendementu ba kliente no subscriber sira ho kuálidade. Por tanto rezultadu ida ne’e ohin hato’o iha  ita nia operadores telekomunikasaun tolu hanesan Telemor, Telkomcel no Timor-Telecom, hodi identifika kona ba  sira nia área kobertura  ba atendimentu ba kliente ne’e kualidade ida oinsá, no mós sira nia rede kobertura ne’e kualidade oinsá, tanba situasaun hirak ne’e maka sei Ita hotu nia preokupasaun  nu’udar kliente ba operadores telekomunikasaun ida-idak,” Ministru MTK, José Agustinho da Silva ba jornalista sira iha Timor Plaza.

Governante ne’e informa Timor-Leste nia lina Internet ka jaringa foin too iha 3G no 4G no foin dadauk mak inisia esforsu atu nune’e iha inisiu  fulan Jullu  operador  telekomunikasaun Timor-Telekom  sira bele inisa lina Internet ka jaringa 5G.

Iha kontextu ida ne’e Timor-Leste tenke  alárga nia  dezenvolvimentu infraestrutura telekomunikasaun, iha mandatu VIII Governu konstitusionál  ninia kobertura  ba to iha nivél Munisípiu, maibé agora ho polítika VIII governu konstitusionál  sei alárga infrastrutura réde ne’e ba nivél Munisípio no postu hodi dada liña refere ba edifísiu estadu  ne’ebé iha   postu hanesan edifísiu Klínika , Polísia  Administrasaun   sira bele asesu.

“Ita mós esforsu oinsá mak bele hasae ita nia  kapasidade internet ne’e rasik, tanba kapasidade ne’ebé governu nia iha de’it 0,20G, ekivalente ho 200 mill per seken  ne’ebé mak ita haloa atendementu ba ita nia kliente anteriór totál 165, agora  kobertura ne’e asesu ona ba 400 Ajensia governu nian. No husi 0,20G agora iha hela konkursu ida hodi hase ba 1G ekivalente hanesan solusaun trajitorio hodi hein ita  nia investimentu fibra optica.” Nia sublina.

Enkuantu investimentu fibra Optica sei konklui iha 2024, tanba ne’e karik laiha obstakulu ruma sei konklui tuir data ne’ebé iha.

Advertisement

Mesmu VIII governu mandatu remata  maibé iha govgovergovsia  bele kontinau obra ida ne’e to finaliza, nune’e bele iha  atendementu ida ne’ebé dignu no kualidade ba ita nia kliente sira.

Prezidente Autoridade Nacional komunikasaun (ANC), João Olivio Freitas hateten Ohin loron, ami konvoka iha Sorumutuk Interkambiu da-12 ida-ne’e husi Autoridade Komunikasaun Pais CPLP nian atu ko’alia kona-ba tópiku Pivotal ida-ne’ebé sai nu’udar parte prinsipál ba ita-nia regulamentu interligadu mundiál kona-ba kabe submarinu internasionál sira.

Iha era ida-ne’ebé konetividade liu fronteira no kombustivel ekonomia sira-nia kresimentu, Sosiedade no kultura sira, kabe submarina internasionál sira serve hanesan liña moris ne’ebé nesesáriu tebes ba nasaun no kontinente sira. Rede ne’ebé intrikadu husi Kabel fibra-optiku sira ne’ebé nonok liu husi ita-nia tasi-ibun nia luan sira lori ita-nia tráfiku dadus globál ne’ebé boot liu, ne’ebé fó dalan ba ita atu komunika, inovasaun no kolabora iha distánsia luan hanesan nunka uluk.

Interkambiu ba autoridade nasionál telekomunikasaun ba nasaun sira membru Comunidade dos Países de Língua Portuguesa (CPLP), Kuarta (21/06/2023). Foto/Elio dos Santos da Costa

Nia afirma Iha tempu hanesan reál konetividade internasionál aprezenta dezafiu reguladór lubuk ida-ne’ebé ezije konsiderasaun no solusaun estratéjika ho kuidadu. Primeiru, enkuadramentu reguladór oin-oin iha nasaun oin-oin dala barak kria internet kompleksu ida kona-ba regra no prosedimentu sira, hanetik interligasaun ne’ebé la’o lalais no kooperasaun fronteira nian. Amónia regulamentu hirak-ne’e, no respeita soberania nasionál no kondisaun merkadu espesífiku sira, hanesan knaar di’ak ida-ne’ebé presiza kolaborasaun kle’an entre reguladór sira.

Asegura asesu ne’ebé ekuitativu ba konetividade internasionál nafatin sai hanesan Dezafiu boot ida, liu-liu iha rejiaun sira ne’ebé iha infraestrutura limitadu ka merkadu sira ne’ebé la dezenvolve.

“Dezafiu reguladór sira iha área sira hanesan protesaun dadus, seguransa cyber no privasidade. Balansu inovasaun no protesaun ba konsumidór sira bainhira responde ba preokupasaun hirak-ne’e rekere aproximasaun reguladór ida-ne’ebé hanoin ba oin no adaptavel. Ikusliu, ko’alia kona-ba kestaun sira kona-ba kompetisaun no dominasaun merkadu nian iha rai internasionál nia laran ezije enkuadramentu regulador efetivu sira ne’ebé promove kompetisaun ne’ebé justu, prevene prátika anti-kompetitivu sira, no promove ambiente ida-ne’ebé kondusivu ba investimentu no vasaun ino. Liuhusi rekoñese no proativamente rezolve dezafiu hirak nee, regulador sira bele hala’o papél krusiál hodi forma futuru ida-ne’ebé iha ligasaun globál ne’ebé benefisia parte interesada hotu-hotu,” João Olivio Freitas hateten.

Advertisement

Nia hatutan, nu’udar regulador sira, ita iha responsabilidade atu promove ambiente ida-ne’ebé asegura funsionamentu efisiente no konfiavel artéria komunikasaun vital sira-nian. Regulamentu kona-ba kabela submarina internasionál aprezenta dezafiu no oportunidade oi-oin ne’ebé ezije ita-nia atensaun no kolaborasaun.

Tenke halo balansu ida-ne’ebé delikadu entre promove kompetisaun, salvaguarda seguransa siber, no promove Inovasaun, no asegura fluxu dadus no asesu ne’ebé ekuitativu ba ema hotu. Iha rai-luan telekomunikasaun nian ne’ebé dezenvolve daudaun, importante ba ita atu nafatin proativu, adaptativu no hanoin ba oin. RIA-2023 fornese plataforma úniku ida ba ita atu troka ideia sira, fahe esperiénsia sira, no kolektivamente halo kursu ida ba kuadru reguladór ida-ne’ebé armonizadu no efetivu ba Kabel internasionál submarinu sira.

Prezidente Repúblika José Ramos-Horta hateten, iha Timor Leste nia adezaun ba organizasaun rejionál ASEAN, kabu submarinu importante loos tanba ko’alia kona-ba konektividade, iha liña internet ne’ebé importante tebe-tebes.

Kabu submarinu la’ós de’it, tenke mai tanba adezaun Timor Leste ba ASEAN maibé ida ne’e importante mós bainhira ko’alia kona-ba edukasaun, no saúde tanba fasilidade liña internet ne’ebé di’ak sei bele apoiu setór hotu-hotu halo servisu lalais liu no efisiente.

Prezidente Repúblika José Ramos-Horta. Foto/Elio dos Santos da Costa

“Kabu submarinu mós sei bele ajuda povu agrikultór sira iha área rurál, negosiante kiik sira bele halo komunikasaun no konsulta ida di’ak liu, ho ema seluk hodi kompleta atividade ne’ebé ema halo.” Hateten Prezidente Repúblika José Ramos-Horta.

Hanoin katak presiza urjente iha konektividade no presija aselera projetu kabu submarinu tanba ha’u konsidera katak la’ós de’it adezaun Timor Leste nia bá ASEAN maibé kabu submarinu sei bele responde ba dezafiu dezenvolvimentu iha Timor Leste.

Advertisement

“Ita hein ketak projetu kabu submarinu sei la demora no karik demora mós sei selu  pena fiskál no infraestrutura lokais mós tenke preparadu se la’e kada loron sei selu pena kada loron tuir kondisaun ne’ebé iha, no ida ne’ebé sei asume responsabilidade mak ministériu relevante no bele halo demisaun ba ministru ba demora ne’ebé iha.” Nua sublina.

Xefe Estadu hatutan Importante loos konektividade fiber ótika ba labarik sira bele aprende di’ak liu ba vensedór ambulante sira bele hetan rendimentu di’ak liu tan ho rapidamente.

Durante Covid-19, ha’u haree ita nia problema boot iha konektividade liña internet, governu intensaun di’ak liu husi programa eskola ba uma liu husi internet, maibé sirkunstansia balun família kbi’it la’ek sira laiha osan natoon atu selu hodi asesu ba internet.

Jornalista: Vito Salvadór

 

Advertisement

 

Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Nasionál

Pozisaun Igreja Katólika: Natureza Loloos Hosi Matrimónio Maka Mane ho Feto Moris Hamutuk

Published

on

Hatutan.com, (26 Jullu 2024), Díli—Igreja Katólika Timor-Leste liu hosi Conferência Episcopal Timorense (CET), hatuur pozisaun kona-bá tuir roman Sagrada Eskritura katak, mane ho feto moris hamutuk nu’udár natureza loloos hosi Sakramentu Matrimónio.

(more…)

Kontinua Le'e

Nasionál

FMDC-UN WOMEN Entrega Matadalan Reportajen Sensível Jéneru bá CI

Published

on

Hatutan.com, (25 Jullu 2024), Dilí—Fundasaun Médis Development Center (FMDC), UN Women estabelese kooperasaun ho Conselho Imprensa (CI) hodi entrega matadalan reportajen sensível bá jéneru, nune’e bele promove média no eleva kapasidade jornalista sira oinsá bele halo reportajen ho di’ak bá asuntu igualdade jéneru iha Timor-Leste.

(more…)

Kontinua Le'e

Nasionál

Governu Tenke Haforsa Seguransa iha Fronteira Hodi Kombate Movimentu illegál

Published

on

Hatutan.com, (25 Jullu 2024), Díli— Forum Organizasaun Naun Governamentál Timor-Leste (FONGTIL) husu bá Governu liu hosi Ministériu Interiór (MI) atu haforsa seguransa iha fronteira sira rai-maran nian hodi evita sasan illegál sira hanesan sigaru inklui sasan sira seluk ne’ebe kontinua tama mai iha territóriu nasionál.

(more…)

Kontinua Le'e
Advertisement

Trending