Connect with us
Pakote Ahi

Ekonomia

Governu Hatun Taxa Importasaun Atu Kontribui bá Rekoperasaun Ekonomia

Published

on

Hatutan.com, (10 Agostu 2023), DíliIX Governu Konstitusionál hatun hikas taxa importasaun hosi 5% bá 2,5% atu komersiánte sira bele hala’o atividade negósiu hodi bele kontribui bá rekoperasaun ekonómika no redúz impaktu inflasaun, inklui aumentu kustu vida bá sidadaun sira, hodi aumenta sira-nia podér kompra nian.

Vise-Ministru Finansas, Helder Lopes. Foto/Elio dos Santos da Costa.

“Agora daudaun folin sasán sa’e makas. Bainhira Lei ne’e  aprova, Governu hatun tia Lei impostu direitu ba importasaun ne’e bele tun hosi 5% bá 2.5% ida-ne’e mós bele kontribui ba sasán importasaun  nia folin, ida ne’e maka ninia razaun,” Vise-Ministru Finansas, Helder Lopes hateten iha Otél Novo Turizmu, Kinta (10/08/2023).

Lee Mós: Governu Hatun Ona Taxa Hosi 5% bá 2,5%

konsellu Ministru aprova Lei Orsamentu Retifikativu atu altera Lei tolu, alterasun primeiru halo ba Lei Orsamentu Jerál Estadu 2023 nian, iha ne’ebá altera artigu tolu, ida maka hatun fila-fali kona-bá folin masimidar nian ne’ebé uluk $1 kada kilograma, fila-fali ba normál hanesan uluk.

Advertisement

Alterasun segundu maka, hatun tia taxa kona-bá direitu importasaun, Governu anteriór hasa’e hosi 2.5% ba 5% ne’e hatun fali ba  2.5%, ho razaun primeiru tanba ekonomia TL sidauk rekoopera to’o iha nivel Pandemia Covid-19.

“Agora rekoopera daudaun ita nia ekonomia maibé seidauk rekoopera hotu. Ita labele fó fali todan ne’e ba impostu ekonomia. Tuir ami nia haree, hatun tiha impostu importasaun nian nune’e bele kontribui ba rekooperasaun ekonomia atu bele fasilita seitór privada sira liu-liu komersiante sira bele hala’o atividade negósiu no mós bele kontribui ba sasán nia folin tun,” Helder Lopes esplika.

Governu rekeoñese katak, bainhira hatun taxa ne’e lakon duni respeita oitoan maibé ninia benefísiu ne’ebé hetan ne’e boot liu tanba hakarak kontribui ba rekooperasaun ekonomia.

“Iha futuru maka buat hotu la’o di’ak, ita bele haree fali kona-bá polítika impostu ninian,” nia subliña.

Jornalista: Vito Salvadór

Advertisement

Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Ekonomia

JM Automotif Konsidera EDTL,E.P Viola Lei iha Projetu Manutensaun no Fornesimentu Spare Part Karreta

Published

on

Hatutan.com, (25 Jullu 2024), Díli-Na’in bá empréza JM Automotif , Julio Fernandes, konsidera Eletrisidade Timor-Leste, Empréza Públika (EDTL, E.P) viola lei Rejime Jurídiku Aprovizionamentu (RJA) kona-bá konkursu públiku bá projetu manutensaun no fornesimentu Spare Part karreta iha EDTL, E.P. 

(more…)

Kontinua Le'e

Ekonomia

Ezekusaun OJE 2024 Tenke ho Kualidade Tuir Programa

Published

on

Hatutan.com, (24 Jullu 2024), Díli-Ministra Finansas (MF), Santina José Rodrigues F. Viegas Cardoso, husu bá liña ministériu sira atu labele gasta arbiru osan, maibé husu atu ezekusaun Orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2024 nian tenke ezekuta ho kualidade no gasta tuir programa sira ne’ebé XI Governu konstitusionál hatuur tiha ona.

(more…)

Kontinua Le'e

Ekonomia

Konsellu Ministru Fó Podér Tomak bá Ministru Marcos da Cruz Asina Akordu Konsolidasaun Kooperasaun Agríkola ho Xina

Published

on

Hatutan.com, (24 Jullu 2024), Díli-Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha Palásiu Governu,  Dili, Kuarta (24/07/2024), hodi deside no delibera fó podér tomak ba Ministru Agrikultura, Pekuária, Peska no Floresta, Marcos da Cruz, atu asina memorandu entendimentu entre Ministériu Agrikultura, Pekuária, Peska no Floresta, Repúblika Demokrátika Timor-Leste no Ministériu Agrikultura no Asuntu Rurais Repúblika Populár Xina kona-ba Konsolidasaun Kooperasaun Agríkola.

(more…)

Kontinua Le'e
Advertisement

Trending