Hatutan.com, (23 Agostu 2023), Díli-Bankada Frente Revolusionáriu Timor-Leste Independente (FRETILIN) iha Parlamentu Nasionál kestiona polítika XI Governu Konstitusionál nian ne’ebé hakarak atu halo redusaun bá reseita naun-fiskais.
Lee Mós: Proposta Lei OJE Retifikativu 2023 Aprovadu iha Jeneralidade
![](https://www.hatutan.com/wp-content/uploads/2023/08/Bankada-FRETILIN-300x174.jpeg)
Bankada FRETILIN iha Parlamentu Nasionál (PN). Foto/Elio dos Santos da Costa
Membru Bankada FRETILIN iha Parlamentu Nasionál, Deputada Maria Angélica Rangel, sente konkorda tebes ho Governu nia polítika, ne’ebé atu halo redusaun bá reseita petrolíferu nian, hodi nune’e, bele halo sustentábilidade bá Timor-Leste nia únika fundu ne’ebé mak sustenta Estadu ida ne’e. Maibé, halo diminuisaun bá reseita naun-petrolíferu, ho Governu nia polítika ida agora atu halo alterasaun bá iha taxa sira, hatuun sira ne’e, iha tabela 4, uainhira halo komparasaun ho lei anterior, redusaun bá reseita naun-fiskais, ho montante millaun $2.2.
Tanba durante iha audiénsia públika, sira husu kona-bá dimunuisaun bá reseita nian, katak, sira konkorda ho polítika atu hatun levantamentu bá fundu petrolíferu liuhosi exesu bá rendimentu sustentável estimadu.
“Iha fatin seluk, reseitas doméstika ho reseitas naun-fiskais, ita tenke hasa’e liu, tuir projesaun ne’ebé mak iha tabela ida ohin ita koalia, ne’e iha millaun $400-liu. Maibé, iha tabela ida lei foun ne’e, redusaun iha reseitas naun-fiskais, pur-volta millaun $29.2,” Deputada Maria Angélica Rangel, kestiona iha ámbitu debate espesiálidade bá Orsaementu Retifikativu iha PN, Kuarta (23/08/2023).
Deputada Angélica Rangel, husu Governu atu halo esplikasaun klean kona-bá polítika IX Governu Konstitusionál nian ne’ebé atu halo redusaun bá reseita sira naun-fiskais nian, tanba projesaun kada tinan, bá iha reseita naun-fiskais ka reseita doméstika ne’e, la kobre atu sustenta mákina Estadu nian.
“Ha’u hakarak husu esplikasaun bá ida ne’e, kona-bá polítika atu halo redusaun bá reseitas naun-fiskais. Tanba ita hatene katak, ita-nia reseitas naun-fiskais, tuir ita-nia projesaun kada tinan, ita-nia reseitas naun-fiskais, ka reseitas doméstika ne’e, labele kobre atu sustenta ita-nia mákina estadu. Tanba ne’e mak, ha’u hakarak husu politika saida mak hodi halo redusaun bá iha reseitas naun-fiskais ka reseitas doméstika. Ha’u konkorda ho redusaun bá reseitas petrolíferu,” Deputada Angélica Rangel kestiona tán.
MF Husu Deputada Komprende Uluk Lei
Hatán bá ida ne’e, Vise Ministru Finansas (MF), Helder Lopes, husu deputadu sira atu bá komprende uluk lai, saida mak reseita doméstika. Tanba bainhira koalia kona-bá reseita doméstika, iha ne’ebá, iha komponente boot rua; Ida maka, reseita naun-fiskais, ne’e mak koalia kona-ba taxa sira no ida seluk maka (rua), reseita fiskais, ne’e koalia kona-bá impostu sira, no direitu sira aduaneiru nian.
“Pergunta ohin, hatete dehan, reseitas naun-fiskais, signifika, refere bá taxas. La’os bá iha impostus no direitus aduaneirus no bainhira ita koalia sobre reseitas doméstikas, estimasaun iha revizaun orsamentu retifikativu ninian, ita aumenta estimasaun bá reseitas doméstika, sé la sala, hosi millaun $194 sa’e bá millaun $197,” Vise Ministru Helder da Costa Lopez esplika.
“Agora, ida ne’e, ita halo, tanba depois de ita simu dadus hosi liña ministériu sira, no mós dadus ne’ebé hosi autóridade impostu no autóridade aduaneira kolekta, ita hanoin katak, ita-nia estimasaun bá kolesaun reseitas, to’o fim de anu, bele sa’e bá millaun $197,” Helder Lopez esplika.
![](https://www.hatutan.com/wp-content/uploads/2023/08/Xanana-1-300x174.jpeg)
Governu Partisipa iha Debate Espesialidade OR 2023 iha PN. Foto/Elio dos Santos da Costa
Iha fatin hanesan Primeiru Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão, hatutan, preukupasaun boot tebtebes hosi deputadu sira kona-bá fundu petróleu. Maibé, bainhira aprova, hasai liu Rendimentu Sustentável Estimativa (RSE) deputadu sira la dehan buat ida, depois, aumenta tán impostu.
“Katak, iha ne’e, la’ós primeiru ministru mak mai iha parlamentu. Bainhira diskute kona-bá atu elétrifíka Timor tomak, desputadus balu kontra, tanba dehan katak, gasta osan Estadu nian, no ha’u mós deklara katak, sé estadu iha osan hosi fundu petróleu, ita manán tanba povu nia sakrifísiu, ha’u labele aseita katak,Eestadu sai riku tiha bá fundus de petróleu no povu moris susar liu fali, tanba ne’e mak uluk kedas, ami buka atu fó netik naroman ida be ladun di’ak ne’e bá povu,” Xanana Gusmão hateten,
“Ita diskute, ita diskute, dala-ruma, ita hanoin katak, ita-nia liafuan sira mak kontra malu fali. Ha’u hanoin dehan, tanba fundu petróleu sei la dura, maka, ita halo kontensaun despezas, hodi sai meius. Mais, hanesan fali ita tenke buka reseitas doméstikas para labele book fundu petróleou.”
PM Xanana Gusmão hateten, iha fulan hirak mai ne’e, sira sei aprezenta planu anuál bá asaun nian, planu tinan-lima nian, tanba hahú kedan iha Tersa (22/08/2023), sira repete tiha ona, no nia hakarak repete nafatin, atu fó lembra bá deputadu sira katak, ohin ne’e, sira la diskute orsamentu anuál ida, tanba fulan-haat de’it ona, Setembru, Outubru, Novembru, Dezembru.
“Kuandu ami atu mai aprezenta planu de asaun anuál, ami sei koalia kona-bá Greater Sunrise. Ohin loron, ita hotu haree bá Bayu Undang, atu hotu, ita haree bá hotu ona. Tanba ida ne’e maka, povu doben Timor-Lorosa’e, lalika preukupa, tanba fulan-rua tán, ami mai aprezenta planu de asaun anuál ho orsamentu jerál estadu bá tinan-lima, no sei halo buat hothotu, atu dada Kadóras mai Timor,” Xanana afirma.
Jornalista: Rogério Pereira Cárceres