Hatutan.com, (26 Agostu 2023), Díli- Reuniaun Konsellu Ministru bá dala XXVIII Comunidade dos Países da Língua portuguesa (CPLP) ne’ebé hala’o iha salaun Otél Praia iha São Tomé e Príncipe deside São Tomé e Príncipe sai hanesan Prezidénsia CPLP bá períodu tinan rua 2023-2025.
Lee Mós: Fernanda Lay Sei Reprezenta Estadu TL iha Reuniaun CPLP
Konsellu Ministru nasaun sira membru CPLP nian. Foto/Espesiál
Komunikadu imprensa ne’ebé Hatuta.com sita husi Gabinete Media Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK), relata katak Angola ofisiamente entrega ona Prezidénsia Rotativa Komunidade Paízes Língua Portugeza (CPLP sígla português), bá São Tomé e Príncipe atu lidera bá periodu 2023-2025.
Sekretáriu Ezekutivu CPLP, Zacarias Albano da Costa hateten, Konsellu Ministru CPLP aprova ona rezolusaun inklui rekondusaun bá nia mandatu hanesan Sekretáriu Ezekutivu CPLP bá tinan rua tan 2023-2025.
Nia afirma rezolusaun hirak ne’e, sei hetan koñesimentu husi Xefe Estadu no Governu sira, iha konferénsia Xefe Estadu no Governu CPLP, ne’ebé sei hala’o iha loron 27 Agostu 2023, iha São Tomé e Príncipe.
“Ha’u hanoin passu ida importante tanba depois tinan rua Prezidénsia Angola nian, agora ita hahú fali Prezidénsia Rotativa CPLP nian ne’ebé São Tomé e Príncipe mak ka’er, no nafatin ho ha’u iha Sekretáriadu Ezekutivu. Aprova mós rekomendasaun bá ha’u-nia dekondusaun tinan rua tan nu’udar Sekretáriu Ezekutivu CPLP nian ne’ebé sei hetan eleisaun formal iha Xefe Estadu no Governu,” Sekretáriu Ezekutivu CPLP Zacarias Albano da Costa informa.
Zacarias Albano da Costa hateten konsellu ministru CPLP mós halo deliberasaun bá deklarasaun sira hanesan, deklarasaun São Tomé e Príncipe, deklarasaun kona-ba sustentabilidade juventude ne’ebé sai nu’udár tema prinsipal São Tomé e Príncipe nian to’o 2025.
Konsellu Ministru CPLP mós delibera Kandidatura Paraguia hodi sai hanesan observadór konsultivu bá CPLP, maibé dokumentu hirak ne’e sei hetan aprovasaun iha konferénsia Xefe Estadu no Governu CPLP.
MNEK Timor Leste, Bendito Freitas partisipa iha reuniaun Konsellu Ministru CPLP. Foto/Espesiál
Nia hatutan, iha reuniaun Konsellu Ministru ne’e mós aprova Kandidatu sira bá observadores konsultivu inklui Orsamentu Ratifikativu no Orsamentu 2024 Sekretáriu Ezekutivu CPLP nian no seluk tan.
Partisipa iha reuniaun Konsellu Ministru CPLP ne’e, Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun Timor Leste, Bendito Freitas dos Santos, akompaña husi Xefe Missaun Permanente Timor-Leste Juntu CPLP, Embaixadora Marina Ribeiro Alkatiri, Diretor Nasionál bá CPLP, Aviano Faria.
Entretantu, Angola simu responsabilidade nu’udar Prezidénsia Rotativa CPLP, iha Jullu 2021 to’o Agostu 2023.
TL-Cabo Verde Diskuti Reforsu Kooperasaun iha Setor Importante Sira
Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK), Bendito dos Santos Freitas, Sesta (25/08/2023), hala’o enkontru bilateral ho nia omólogu Ministru Negósiu Estranjeiru (MNE), Cabo Verde, Rui Alberto de Figueiredo Soares, iha Otel Praia.
MNEK, Bendito dos Santos Freitas informa, enkontru bilateral ho nia omólogu husi Cabo Verde, ne’e ko’alia liu kona-ba possibilidade bá kooperasaun bilateral entre nasaun rua nian iha futuru, tanba nasaun rua ne’e iha relasaun istória.
MNEK Bendito dos Santos Freitas, Sesta (25/08/2023), hala’o enkontru bilateral ho nia omólogu Ministru Negósiu Estranjeiru (MNE), Cabo Verde, Rui Alberto de Figueiredo Soares, iha Otel Praia. Foto/Espesiál
“Durante ita-nia luta rezisténsia sira fó apoiu, sira-nia matenek na’in sira mós servisu iha área judisiária no mós aspetu edukasaun, bele mós konsidera professores sira futuramente atu bele fó apoiu bá formasaun,” hatete Bendito dos Santos Freitas.
Institutu formasaun diplomátika Cabo Verde mós hakarak atu apoia kapasitasaun no formasaun bá diplomata sira iha MNEK, nune’e bele hametin liután koñesimentu diplomata sira-nian iha área diplomasia, polítika Externa, bilateralismu, multilateralizmu no seluk tan.
Alende ne’e, Cabo Verde mós hakarak suporta Timor-Leste iha área edukasaun, turizmu no mós governasaun eletrónika, tanba governasaun eletrónika nu’udar susesu ida iha Cabo Verde, hodi fó atendimentu bá emisaun passaporte bá sira-nia sidadaun sira bainhira passaporte liu ona prazu.
“Ida-ne’e mak esperiénsia di’ak ida ne’ebé mak Ministru Negósiu Estranjeiru fó-sai katak, Presiza sira-nia matenek iha área governasaun eletrónika,” katak Ministru.
Ministru Negósiu Estranjeiru Cabo Verde, Rui Alberto de Figueiredo Soares promete, hala’o vizita bá Timor-Leste iha tempu badak.
Jornalista: Vito Salvadór