Nasionál
CIVICUS Monitor: Timor-Leste País Ne’ebé Livre Liu iha Sudeste Aziátiku
Published
2 years agoon

Hatutan.com, (06 Dezembru 2023), Díli— CIVICUS Monitor anúnsia relatóriu foun iha Kuarta, 06 fulan-Dezembru 2023, ne’ebé atualiza ka hasae Timor-Leste ninia espasu síviku bá “haklot” iha sira-nia klasifikasaun anuál nu’udár rekoñesementu bá país nia respeitu bá liberdade fundamentál sira.
Lee Mós: Índise Liberdade Imprensa Mundiál 2023, TL Okupa Númeru 10 Hosi Nasaun 180
Timor-Leste nu’udár país ida ho ezemplu ne’ebé sidadaun sira-nia direitu haluan liután la’ós diminui ka hamenus. Relatóriu ho titulu, People Power Under Attack 2023, elabora ho detalla kondisaun espasu síviku iha nasaun no teritoria hamutuk 198.

Isar Bandeira iha komemorasaun loron proklamasaun unilaterál independénsia Timor-Leste bá dala-XLVIII iha Palásiu Prezidensiál Nicolau Lobato Bairru-Pité, Tersa (28/11/2023). Foto/Elio dos Santos da Costa.
Komunikadu imprensa hosi CIVICUS Monitor ne’ebé Hatutan.com asesu relata katak iha Timor-Leste, konklui katak jornalista sira konsege ka bele halo reportajen ho livre sein presaun iha tinan 2023. Nune’e mós la iha relatóriu ruma kona-bá restrisaun bá reuniaun públika sira durante eleisaun jeral, iha fulan-Maiu, mézmu iha lei ne’ebé permite intervensaun hosi governante sira. Liután, prosesu eleitoral ne’e rasik nakloke no pluralista tanba iha partidu politiku hamutuk 17 ne’ebé reprezenta/kompete iha eleisaun ne’e.
CIVICUS nu’udár organizaun aliansa global ho ativista sosiedade sivíl ne’ebé dedika aan atu haforsa asaun sosiedade no povu sivíl sira iha mundu.
CIVICUS ne’e estabelese iha tinan 1993 no ofísiu sentrál iha Johannesburg, Afrika Súl ho nia membru aliansa sira liu 15.000 iha nasaun 175.
“Timor-Leste halo buat loos. Nasaun Sudeste-Aziátiku sira seluk ne’ebé limita sidadaun sira ninia direitu atu organiza, ko’alia no protesta tenke banati tuir sira ninia viziñu Timor-Leste,” sita deklarasaun Josef Benedict, pesikizadór CIVICUS bá Asia-Pacific CIVICUS iha komunikadu imprensa ne’e.
CIVICUS Monitor klasifika nasaun ida-idak ninia kondisaun espasu síviku bazeia bá dadus rekollidu durante tinan tomak hosi ativista sosiedade sivil, ekipa peskizadór baze-rejionál, índise direitu umanus internasionál no peritu interna husi Monitor rasik.
Dadus sira husi fontes diferente haat ne’e hafoin kombina hamutuk atu atribui klasifikasaun kada nasaun nu’udár país ‘aberta (terbuka),’ ‘restritu( menyempit)’, ‘obstruída (terhalang),’ reprimidu (tertekan)’, ka ‘feixadu (tertutup).’ Timor-Leste nia estatutu atualizadu hosi pozisaun ‘obstruída’ bá restritu,’ koloka Timor iha nivel ida hanesan ho Austrália, Fransa, Japaun no Estadus Unidus Amerika, iha ne’ebé liberdade reuniaun, asosiasaun no espresaun permite, mézmu dalaruma iha violasaun bá direitu hirak ne’e.
Atualizasaun ne’e atraza ona tempu naruk. Depoisde independensia 2002, Timor-Leste halo progresu lubuk ida kona-bá respeitu ba direitu umanus hafoin trajedia ka dezastra umanidade durante okupasaun Indonezia nian.
Ho ambiente propriu ne’ebé permite sosiedade sivil no la iha violasaun signfikativu aumenta liután klasifikasaun Timor-Leste nian.
“Nu’udar nasaun joven, Timor-Leste halo ona pasu boot atu asegura ativista sosiedade sivíl no mídia ka jornalista sira halo sira ninia knaar,” Benedict hateten. Atualizasaun ne’e nu’udar razaun atu selebra/festeza oinsa Timor-Leste halo mudansa boot.” Progresu ne’ebé Timor-Leste atinze ne’e impresionante liu kompara ho situasaun espasu síviku país iha Sudeste-Aziátiku sira seluk.
CIVICUS Monitor avalia país rejional ualu – Brunei, Kambodia, Laos, Myanmar, Filipina, Singapura, Tailandia no Vietnam nu’udár ‘reprimidu’ ka ‘feixadu’ nu’udár país sira ne’ebé ninia liberdade hetan kontrolu maka’as liu.
Sira seluk hanesan Malazia no Indonézia klasifika nu’udár ‘obstruídu’ signifika katak dalabarak autoridade sira impede sosiedade atu goja sira-nia direitu ho kompletu. Globalmente, Timor-Leste hasoru trend ka tendensia ne’ebé terrível.
Iha tinan ne’e, CIVICUS Monitor deskobre katak kuaze um-tersu hosi ema ka 30,6% husi ninia populasaun hela iha país sira ‘feixadu’ ne’ebé restritivu teb-tebes. Ne’e pursentajem ida ne’ebé aas liu iha país ‘feixadu’ desde CIVICUS Monitor ninia relatóriu dahuluk iha 2018. Entertantu, iha deit pursentu 2.1% hosi populasaun global mak moris iha pais ‘abertu’ iha ne’ebê espasu síviku la’oó deit livre maibé protezidu, pursentajem kiik liu desde 2018.
Iha jeral, estatistika hirak ne’e hutudu katak mundu ne’e iha krize nia laran. “Ami sai sasin bá represaun global ne’ebé nunka akontese antes iha espasu síviku,” Marianna Balalba Barreto, xefe-peskizadora CIVICUS Monitor haktuir.
“Timor-Leste nu’udar nutisia diak ne’ebé ladun akontese.” Nafatin, Timor-Leste sei halo barak liu. Governu tenke revee ninia Lei Mídia atu aliña ho padraun internasionál no altera ninia Lei Demonstrasaun no Liberdade Asemblea atu kumpri plenamente direitu bá reuniaun pasifika.
Lejislador sira mós la bele introdus lejislasaun ne’ebé bandu ka halo restrisaun bá espresaun ‘offline’ no ‘online’.
“Saida mak Timor-Leste halo ona ne’e esepsional, espesialmente iha nivel rejiaun. Maibé, ami enkoraja lider país ne’e atu kontínua proteze sidadaun sira-nia direitu ne’ebé konkista ho terus no todan oioin,” Josef Benedict hateten.
Jornalista : Vito Salvadór
You may like

Hatutan.com, (19 Fevereiru 2026), Díli- Komunidade Musulmanu Timor-Leste, Kinta (19/02/2026), hahú hala’o jejun durante fulan-ida hodi hamoos sira-nia sala.
Nasionál
PM Xanana Husu Tribunál ho MP Arkiva Keixa Kazu Junta Militár Myanmar
Published
3 days agoon
19/02/2026
Hatutan.com, (19 Fevereiru 2026), Díli– Primeiru Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão, husu bá tribunál no Ministériu Públiku (MP) arkiva tiha keixa kazu junta militár Myanmar.

Hatutan.com, (17 Fevereiru 2026), Díli— Sistema sosa pulsa eletrisidade ka token pré-pagu Eletrisidade de Timor-Leste, Empreza Públiku (EDTL, E.P) avaria ka error durante loron rua ona, hahú iha loron 16 to’o 17 fulan-Fevereiru ne’e.

Advogadu Ba Xinés Na’in-18 Lamenta Atuasaun Polísia Laiha Mandadu Tribunál

Diretór Nasionál PCIC Dezmente Membru PCIC Utiliza Pistola Komete Violénsia Doméstika

PCIC Finaliza Ona Ezame Ba Objetu Sira iha Kazu Dirijente Timor GAP, E.P Nian

PNTL Halo Buska no Apreensaun Ba Xinés Na’in-18 iha Fomento I

CAC Hahú Averiguasaun Bá Kazu Rekrutamentu Kadete PNTL

DIT Hahú Introdús ba Estudante Sira Kona bá Seguransa ba Dadus Importante

IGJ Legaliza Corais Timor bá Atividade Futu-Manu

STOP PRESS: Ministru Nino Pereira Konsumu Dose Kontamina ho Frasku Halo Nanál Kanek no Ran

Indonesia dan Timor-Leste Perkuat Kerjasama Ekonomi, Sosial Budaya, dan Pariwisata

Governu Indika BTK Hadi’a Trotoár Naksobu iha Área Bebora

Asesu Gratuita HATUTAN.com

Hafoin Ferias Judisiáriu PGR Sei Ko’alia Kazu Set-top Box RTTL,E.P

Xefe Estadu TL Kondekora Militár Korea Súl Ne’ebé Mate iha Oé-Cusse

PCIC Detein MG Lori Osan Falsu Hosi Inglaterra

PR Simu Karta Kredensial Husi Embaixadór Brunei Darussalam ho Reinu España
Trending
Polítika1 week agoPrezidente Komisaun B Konsidera Média Mak Inventa Iregularidade iha Rekrutamentu PNTL
Nasionál1 week agoGovernu Rekoñese Irregularidade iha Rekrutamentu Kadete PNTL
Dili1 week agoPolísia Sei Regula Motór Sira Estasiona iha Trotoár Área Palásiu Governu
Nasionál3 days agoPM Xanana Husu Tribunál ho MP Arkiva Keixa Kazu Junta Militár Myanmar
Opiniaun3 days agoTimor-Leste Sai Uma Na’in Simeira ASEAN 2029 no Lisaun balun hosi Malázia
Divertimentu3 days agoKonten Kreatór Ary Bargon Dúvida ho SEKOMS-MTK Lori Google AdSense ho YouTube Mai Timor-Leste
Justisa & Krime1 week agoEstradisaun Fujitvu Kalumban Mali Depende Desizaun PGR
Nasionál1 week agoÍndise Korrupsaun Timor-Leste iha Klasifikasaun 73, FONGTIL Konsidera Prevensaun Korrupsaun Seidauk La’o Di’ak








