Connect with us
Pakote Ahi

Justisa & Krime

Indultu bá Emília Pires, PDHJ Sei Fiskaliza Lei Komutasaun Pena

Published

on

Hatutan.com, (15 Dezembru 2023), Díli—Provedoria Direitus Humanos no Justisa (PDHJ) sei uza kompeténsia tomak bazeia ba Lei artigu 151 hodi fó kompeténsia bá PDHJ halo fiskalizasaun abstrata bá Lei Komutasaun Pena ne’ebé fó dalan bá Prezidente Repúblika (PR) hola desizaun fó indultu.

Provedór Direitus Humanos no Justisa, Vírgilio da Silva Guterres. Foto: Tomé da Silva.

“Lei Komutasaun Pena ne’e mak fó dalan bá Prezidente Repúblika atu fó indultu bá ema ne’ebé suspensaun, mesmu ema ne’e seidauk bá kadeia mós Lei ne’e fó dalan. Entaun presiza hare Lei ne’e. Buat ne’ebé PDHJ bele halo maka uza kompeténsia tuir artigu 151 atu halo fiskalizasaun abstrata bá inkonstituinalidade iha Lei ne’ebé promulga ona,” Provedór Direitus Humanos no Justisa, Vírgilio da Silva Guterres hateten, iha edfísiu PDHJ, Caicoli, Sesta (15/12/2023).

Lee Mós: Ramos-Horta “Salva” Emília Pires-Madalena Hanjam ho Indultu

Tuir PDHJ katak, kritéria bá indultu ne’e maka ema ne’ebé kumpri ona nia pena iha prizaun mak bele hetan, hanesan kazu eis Ministra Justisa Lúcia Lobato.

Advertisement

PDHJ mós akompaña reasaun públiku nian, mosu lamentasaun, maibé provedór bele uza de’it  nia kompeténsia fiskalizasaun abstrata ba Lei Komutasaun Pena indultu nian ne’e.

PDHJ mós nakloke bá komunidade, sosiedade sivíl sira nia preokupasaun no lamentasaun, bele mós hato’o, identifika no halo intervennsaun kona-bá saida mak halo, maioria to’o iha konkluzaun katak desizaun ne’e hamosu injustisa ka hamosu ida-ne’e.

PDHJ konsidera nasaun demokrasia, sosiedade sivil mós iha papél atu ko’alia bá PDHJ hodi uza nia kompeténsia legál halo fisklaizasaun abstrata ba Lei Indultu nian.

“Depois halo analiza mak iha artigu ruma kontra Konstituisaun ita sei hato’o pedidu bá Tribunál Rekursu ka Supremu tribunal ne’ebé hala’o nia funsaun justisa nian atu fiskaliza deklara inkonstituinalidade se bainhira identifika lei ne’e viola duni konstituisaun,” nia esplika.

Kona-bá preokupasaun hosi públiku ne’ebé konsidera indultu ne’ebé PR fo ba Emilia Pires hanesan fó privilejiu tanba la kupri pena, parte PDHJ seidauk bele fó komentáriu uluk bainhira parte juridiku seidauk fó nia referénsia atu haree ida-ne’e.

Advertisement

Akadémiku Husu Klarifikasaun

Reitór Universidade da Paz (UNPAZ), Adolmando Amaral. Foto: Lazaro Pereira Quefi.

Reitór Universidade da Paz (UNPAZ), Adolmando Amaral  mós kestiona Xefi Estadu fó indultu ba Emilia Maria Valeria Pires no Madalena Fernandes Melo Hanjam Costa Soares no husu atu halo klarifikasaun perante povu.

Nia dehan, Prezidente Republika hanesan mós Xefe Estadu iha kompeténsia duni atu fó indultu bá ema na’in-rua ne’e, tanba Lei fó dalan maibé tenke tuir lai prosesu julgamentu iha Tribunál ba kumpri tiha pena iha prizaun depois hosi ida ne’e mak bele fó indultu.

“Kazu agora daudaun atu fó ba ema na’in-rua ne’e mak halo ita la satisfas tanba sira na’in-rua ne’e nunka simu pena ba iha prizaun. Agora ita nia Prezidente fo indultu ba ne’e ho razaun saida. Iha ita nia rai foin akontese primeira vez. Husu Prezidente atu esplika situasaun ne’e klaru ba povu,” Adolmando Amaral hateten iha kampus UNPAZ.

Akademiku ne’e sujere bá Prezidente Repúblika José Ramos-Horta di’ak liu halo tuir de’it buat ne’ebé mak iha Konstituisaun RDTL nian atu tane aas nafatin Lei.

Jornalista:  Leopoldina de Carvalho/Lazaro Pereira Quefi

Advertisement

Kontinua Le'e
Advertisement
Hakarak Hato'o Komentariu?

Husik Hela Komentariu

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Justisa & Krime

Xanana Enkoraza PCIC Servisu Onestu no Profisionál, Koopera ho PNTL-SNI

Published

on

Hatutan.com, (14 Maiu 2024), Díli Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão husu bá instituisaun Polísia Sientífika Investigasaun Kriminál (PCIC, sigla portugés) atu servisu ho onestu no profisionál.

(more…)

Kontinua Le'e

Justisa & Krime

Reforma Estrutura Lei Ne’ebé La Kompativel Bá PCIC no Iha Ona Relatóriu Reforma Justisa

Published

on

Hatutan.com, (14 Maiu 2024), Díli-Iha serimónia pose bá membru IX Governu Konstitusionál nian, Sábadu 01 fulan-Jullu 2023, Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão  deklara no kompromete halo re-estruturasaun bá Polísia Sientífika Investigasaun Kriminál (PCIC,sigla portugés) tanba la hatudu liu integridade no profisionalizmu.

(more…)

Kontinua Le'e

Justisa & Krime

Candice Teves Husu Estadu TL Salva Nia Kaben Fujitivu Arnolf Teves

Published

on

Hatutan.com, (12 Maiu 2024), DíliCandice Teves husu Estadu Timor-Leste (TL) atu salva nia kaben Fujitivu Arnolf Teves Jr hodi aseita no aprova pedidu aziliu politiku ne’ebé fujitivu ne’e husu.

(more…)

Kontinua Le'e
Advertisement

Trending