Hatutan.com, (12 Janeiru 2024), Díli—Timor-Leste (TL) marka ona pasu signifikativu iha jornada integrasaun ekonomia globál ne’ebé konklui ona ho sussesu liu hosi Reuniaun Grupu Traballu Dahitu hodi adere bá Organizasaun Mundiál Komérsiu (OMK).
Delegasaun Timor-Leste xefia hosi Miguel Marques Gonçalves Manetelu, hamutuk ho Ministru Komérsiu no Indústria, Filipus Nino Pereira no hetan akompañamentu hosi embaixadora Maria de Lurdes Martins de Sousa Bessa, Reprezentante Permanente Misaun Timor-Leste nian iha Jenebra partisipa iha Reuniaun Grupu Traballu dahitu adere bá OMK, iha Jenebra Suiça. Foto: Ekipa OMK.
Reuniaun ne’ebé hala’o iha Jenebra, Suíça loron 11 Janeiru 2024, marka pasu krusiál bá Timor-Leste antes Konferênsia Ministeriál OMK nian bá dala 13 (MC13) ne’ebé sei akontese iha loron 26 to’o 29 fevereiru 2024 iha Abu Dhabi, Emiradus Árabes Unidus, hodi simu pedidu Timor-Leste nian sai membru OMK.
Lee Mós: Grupu Traballu Adezaun TL bá OMK Konklui Reuniaun Da-neen
Iha sesaun abertura, Xefe Negosiadór Timor-Leste nia adezaun bá OMK, atuál Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus no Ministru Turizmu no Ambiente, Fransisco Kalbuadi Lay, reprezenta hosi Miguel Marques Gonçalves Manetelu, Ministru Transporte no Komunikasaun afirma ho firmeza kona-bá kompromisu Timor – Leste nian.
“Adezaun Timor-Leste bá OMK nu’udár veíkulu ida hodi aselera reforma importante sira ne’ebé esensiál tebes hodi promove kresimentu ekonomia ne’ebé sei transforma Timor-Leste sai país klase média ho dezenvolvimentu ne’ebé saudável ho edukasaun altu hodi atinji objetivu kona-bá boa governasaun, estabilidade no paz,” Hatutan.com sita komunikadu.
Delegasaun Timor-Leste xefia hosi Miguel Marques Gonçalves Manetelu, hamutuk ho Ministru Komérsiu no Indústria, Filipus Nino Pereira no hetan akompañamentu hosi embaixadora Maria de Lurdes Martins de Sousa Bessa, Reprezentante Permanente Misaun Timor-Leste nian iha Jenebra hatudu ona vontade Timor-Leste nian bá páis membru OMK sira, hodi kumpri obrigasoens nu’udár nasaun ne’ebé iha responsabilidade bá rekezitus OMK nian, hahú hosi Reuniaun Grupu Traballu Dahuluk iha outubru 2020 até Reuniaun Grupu Traballu Dahitu ne’ebé konsideradu nu’udár Reuniaun Grupu Traballu Daikus nian antes Timor-Leste sai membru plenu OMK liuhosi Konferênsia Ministerial OMK (MC13).
Konferênsia Ministeriál nu’udár reuniaun ho páis membru sira OMK nian hodi bele toma desizaun kona-bá kualkér akordu komersiais multilaterais nian no mós medida sira seluk kona-bá futuru OMK nian.
Konferênsia Ministeriál ne’ebe sei realiza iha Abu Dhabi tinan ne’e sei prezidi husi Dr. Thani bin Ahmed Al Zeyoudi, Ministru Estadu Komérsiu Eksteriór hosi Emirados Árabes Unidos.
Iha sesaun ikus antes atu termina intervensaun Timor-Leste nian iha Reuniaun Grupu Traballu Dahitu, Governu Timor-Leste espresa ninia agradesimentu profunda bá páis membru OMK sira liu liu bá apoiu no kolaborasaun durante faze krusiál iha prossesu adezaun Timor-Leste nian ba OMK.
“Permite ha’u reprezenta Governu Konstitusionál Dasia, hamutuk ho ami nia Líder bo’ot, Primeiru-Ministru Timor-Leste, Kay Rala Xanana Gusmão no ami nia Xefe Negosiadór, Fracisco Kalbuadi Lay, hakarak espresa ami nia agradesimentu wa’in bá ita bo’ot sira. Ami hakarak konvida ita bo’ot sira hodi marka prezensa iha MC13 ne’ebé sei hala’o iha Abu Dhabi, fulan Fevereiru tinan ne’e, hodi sai testemuña bá momentu istóriku adezaun Timor-Leste nian bá organizasaun ne’e. Tamba ita sira nee mak autor própriu iha prosesu hirak ne’e,” Miguel Marques Gonçalves Manetelu, hateten.
Esforsu ba vontade Timor-Leste nian hodi sai membru OMK hatudu ona liuhosi boas prátikas durante ne’e hanesan, halo revizaun bá rejime ekonómiku no komérsiu esternu hodi responde perguntas besik 300 hosi país membru OMK sira ne’ebé motiva tebes Timor-Leste bá kestaun espesífika iha âmbitu reforma ekonomia nian.
Timor-Leste finaliza mós akordu bilaterais ho páis membru OMK 10 hanesan Austrália, Kamboja, Kanadá, Indonézia, Japaun, Uniaun Europeia, Nova Zelândia, Filipinas, Tailândia no Estadus Unidus iha tempu fulan 17 nia laran.
Ikus liu, aseita mós ba kompromisu espesífiku 31 kona-bá adezaun nian ho assesu ne’ebé boot hosi relatóriu grupu traballu sira inklui kompromissu foun kona-bá fasilitasaun komérsiu, regulamentasaun interna hosi servisu Information Technology Agreement.
Jornalista: Rogério Pereira Cárceres