Hatutan.com, (22 Janeiru 2024), Díli—Profesór kontratadu sira ne’ebé Ministériu Edukasaun (ME) hapara sira-nia kontratu, Segunda (22/01/2024), hala’o marxa hodi la’o ain hosi Sentru Konvensaun Díli (CCD, sigla portugés) to’o mai Jardin 05 de Maiu, Colmera, espresa sira-nia lamentasaun hasoru Ministra Edukasaun (ME), Dulce de Jesus, ne’ebé la extende sira-nia kontratu serbisu.
Lee Mós: Seidauk Simu Karta Ofisiál Hosi Professór Kontratadu 2023, Semana Oin ME Loke Vaga 800
Profesór kontratadu sira halo marxa iha Díli, Segunda (22/01/2024). Foto/Elio dos Santos da Costa
Iha marxa ne’e, profesór kontratu sira; feto no mane, lori ai-funan iha liman no mós fotografia Ministra Dulce de Jesus nian ne’ebé hakerek tan iha foto lolon Denkansa ho páz (DEP) ka Rest in peace (RIP). sira hakerek mós ho lia-fuan, abaixu Ministra Inkapasidade, inklui hakerek lia-fuan abaixu rejime Xanana.
La’o tuir dalan no to’o iha Rotunda Saudozu Proklamadór, Francisco Xavier do Amaral nian, profesór lubun ne’e hamriik tuituir-malu ho hakmatek hodi halo “minutu ida hakmatek” hodi harohan no husu tulun bá Saudozu Francisco Xavier do Amaral ho mós saudozu atus resin ne’ebé mate hodi nakfilak rai ida-ne’e sai independente atu bele hetan solusaun bá sira-nia direitu hanesan manorin iha ensinu aprendizajen sira iha Timor-Leste.
Profesór kontratadu sira-ne’e la kontente tebes ho desizaun Ministra Edukasaun, Dulce de Jesus nian, tanba tuir sira katak, molok hapara sira-nia kontratu la fó hatene no laiha informasaun bá sira.
“Nia (Ministra Dulce-red) tenke aprezenta karta notifikasaun mai ami tuir rejime jerál admistrasaun publika nian, tanba ne’e se laiha karta notifikasaun ida bá ami la tuir lei, ami sei boikota tomak prosesu rekrutamentu hosi Ministeriu Edukasaun,” portavoz professor kontratadu, sira, Agostinho Pinto hato’o liu husi konferensia imprensa.
Sira husu atu Ministra Edukasaun, Dulce de Jesus rezolve problema kontratadu, voluntariu no reklamantes sira tuir orientasaun Primeiru-Ministru ( PM) Kay Rala Xanana Gusmão.
Profesór kontratadu sira kontra desizaun ME Dulce de Jesus nian. Foto/Elio dos Santos da Costa
Profesór kontratadu sira sei hato’o karta petisaun bá ME hodi ejize rezolve sira-nia problema ho tempo durasaun semana rua.
Sira afirma katak manifestasaun ne’e bazeia bá dekretu lei nu.31 kona-bá estatutu kareira profesór. Nune’e, sira husu bá ME atu rejista profesór no profesora kontratadu sira-nia avaliasaun dezempeñu bazeia bá dekretu lei nu.7 iha SIGAP hahú husi fulan-Janeiru to’o fulan-Marsu.
“Ami nia avaliasaun dezempeñu ami nia diretór sira halo ona bá ami, maibe ami lori bá sira la simu, lahatene razaun saida,” sira preokupa.
Iha biban ne’e Sekretariu Jeral Asosiasaun Manorin Timor Leste ( AMN-TL), Arlindo da C. Freitas mós deklara prontu apoiu profesór kontratadu sira to’o hetan solusaun.
AMN -TL husu bá Governu atu tau atensaun seriu bá problema profesór kontratadu sira, tanba ne’e fó impaktu boot bá futuru setór edukasaun no nasaun RDTL.
ME Dulce de Jesus nia foto sira ‘X’ hosi Profesór kontratadu sira. Foto/Elio dos Santos da Costa
Lamentasaun husi professor no professora kontratadu sira mak tuir mai ne’e:
- IX Governu liu husi Ministra Edukasaun la promove pedalojia libertadora hodi halao avaliasaun dezempeñu ba professores sira hodi hapara sem karta notifikasaun ruma.
- IX governu liu husi ME impede professores kontratadu 2022-2023 la rejistu iha avaliasaun dezempeñu iha SIGAPNET
- Ami konsidera ME viola lei numeru 31/ 2023 iha artigu 38 kona ba avaliasaun dezempeñu no dekretu lei nu. 19/2011,8 junho kona ba rejime da avaliasaun do dezempenhos traballadores da admistrasaun públika.
- Ami konsidera ministra no sekretariu estadu la halo politika tuir orientasaun bazeia ba primeiru ministru ne’ebe deklara katak labele hapara profesór kontratadu.
- Ami konsidera politika IX Governu paradoksu tanba preve OGE %10,1 iha setór edukasaun maibe ministra edukasaun tenke hapara profesór lubun.
- Desizaun politika IX governu liu husi ME lori impaktu negativu ba estudante hotu-hotu liu-liu povu ki’ik no kiak nia oan sira iha territoriu nasional.
- Politika ne’ebe daudaun IX governu produz ami konsidera nu’udar sosializa deit krize sosial oin – oin iha sosiedade nia le’et.
Profesóra kontratadu ida kumu-liman metin kontra desizaun ME Dulce de Jesus. Foto/Elio dos Santos da Costa
Profesór kontratadu sira-ne’e mós hato’o sira-nia ejijénsia mak hanesan;
- Prosede estatuto professores kontratadu 2022-2023 tuir dekretu lei nu.31/2023, 31 maiu iha artigu 11 kona ba ingressu espesial
- Ami husu ba ME no sekretariu estadu atu foti orientasaun bazeia ba PM ne’ebe deklara katak la bele hapara professores kontratu.
- IX governu liu husi ME tenki konsidera dedikasaun professores reklamantes no voluntariu kuaze 3.000 oital.
- Ami la aseita no la partisipa teste tanba antes ne’e ami hetan ona kontratu husi ME liu husi prosesu naruk ida no ami prienxe rekezitu barak ne’ebe ME estabelese, tan ami nian lista públika iha jurnal Republika nu’udar dokumentu ofisial estadu nian nune’e ikus mai ME rekuinese nu’udar professor kontratadu. Programa ba teste bolsa de Candidatus ne’e, ami konsidera so vale ba hirak ne’ebe seidauk tama iha sistema kuadru pessoal ME nian mak bele tuir teste.
Se ME la hatun karta notifikasaun legal por eskrita ruma maka ami sei hamutuk ho entidade hotu-hotu halo boikota bâ programa bolsa kandidatu husi ME.
Ami nia alerta sira:
- Ami professores kontratadu sira 2022-2023 reziste nafatin hodi deskorda hodi la tuir teste ne’ebe ME fo sai .
- Ami husi ba kamada sosial hotu-hotu hamrik hodi solidariza luta ida ne’e, tan ami konsidera katak politika ME IX governu ne’e nu’udar forma ida ba obskurantiza sosiedade no haklean krize iha futuro.
- Husu atu povu iha territoriu nasional persija tau atensaun ba desizaun politika iha setor hotu hotu hanesan edukasaun, saúde agrikultura, justisa, no ekonomia nasional.
- Apela atu povu kiik no kiak sira hotu iha teritoriu nasional no maluk hirak ne’ebe vitima ba politika IX governu iha setor saúde, agrikultura no seluk tan hamutuk ba, no labele obedese ba injustisa ne’ebe buras dau-daun iha rai doben Timor Leste.
Jornalista: Leopoldina de Carvalho