Hatutan.com, (29 Fevereiru 2024), Díli– Programa Monitorizasaun Sistema Judisiáriu (JSMP, sigla Ingles) kontinua halo advokasia bá alterasaun artigu 1475 Kódigu Sivíl tanba konsidera hamosu diskriminasaun bá relijioza sira ne’ebé la’ós Katólika.
Lee Mós: Governu Halo Diskriminasaun bá Rekoñesimentu Kazamentu Relijioza
![](https://www.hatutan.com/wp-content/uploads/2024/02/JSMP-300x214.jpeg)
Koordenadór Unidade Programa Monitorizasaun JSMP José Pereira. Foto/Tome da Silva
Iha loron 29 fulan-Fevereiru ne’e, JSMP halo udensia ho Komisaun A Parlamentu Nasionál hodi aprezenta sira-nia opiniaun jurídiku atu PN konsidera halo alterasaun bá artigu refere tanba halo diskriminasaun ba sidadaun no viola direitu umanus.
Koordenadór Unidade Programa Monitorizasaun JSMP José Pereira, hateten JSMP nota katak persija hadia artigu 1475 hodi bele fó rekoñesimentu bá sidadaun hosi relijaun hotu-hotu ne’ebé eziste iha Timor-Leste.
“Momentu ne’e iha tena revizaun bá artigu seluk, maibe ami foka liubá rekoñesimentu bá kazamentu. Ita nia kodígu sivil ne’e, rekonese de’it kazamentu ne’ebe bá katoliku monogamiku, sivil, ho barlakeadu, konfisaun relijiozu sira seluk, sira nia kazamentu ne’e la rekoñese” José Pereira hateten bá jornalista sira iha Parlamentu Nasionál.
Tuir JSMP nia haree bá ida-ne’e bele konsidera katak Estadu ne’e legalmente produz lei ida, viola fali sidadaun seluk ida nia direitu no halo diskriminasaun boot bá nia sidadaun sira hosi relijiaun la’ós Katóliku.
“Ida ne’e mak ami husu tuir lolos ne’e lei ne’e tinan barak ona, tuir lolos tenke tau atensaun, liu-liu PN atu altera lei ne’e,” nia esplika.
JSMP produz relatoriu tematik ida hodi rekomenda mós ba konfisaun relijiozu sira seluk katak iha mós mekanismu seluk kuandu eEtadu ida ne’e lakohi altera lei hodi rekoñese konfisaun reliziju seluk mak hanesan bele hato’o petisaun ba iha ONU hasoru Estadu TL, tanba ida ne’e direitu sidadaun nian katak relijioza selu nia direitu ne’e estadu Timor Leste viola, liu-liu liga ba artigu 1475 Kódigu Sivíl.
JSMP propoin ona opsaun rua, altera previzaun artigu 1475 hodi rekoñese konfisaun kazamentu relijioza sira seluk ka altera lei ne’e hodi rekonese kazamentu sivíl deit ka rejistu sivíl, ne’ebe konfisaun relijiozu hotu atu trata dokumentu ne’e nia aprejenta deit dokumentu ida mak kazamentu sivíl deit.
Tuir Sensu populasaun Timor-Leste 2015, Timoroan la’ós Katoliku konstitui to’o 2% kuaze ema besik 30.000. tanba ne’e la bele iha diskriminasaun.
Jornalista : Leopoldina dd Carvalho