Hatutan.com, (23 Maiu 2024), Díli–Parlamentu Nasionál (PN) liuhosi membru Bankada FRETILIN, Joaquin dos Santos, rekoñese públiku seidauk iha koñesimentu kona-bá Dekretu-Lei nú.43/2016, 16 fulan-Outubru, regra sira kona-bá asesu dokumentu ofisiál sira tanba laiha sosializasaun.
![](https://www.hatutan.com/wp-content/uploads/2024/05/Dok-Estadu-300x228.jpeg)
Dekretu-Lei nú.43/2016, 16 fulan-Outubru. Foto/Repro
Deputadu Joaquim dos Santos nu’udár mós membru komisaun A ne’ebé trata asuntu Lejizlasaun no Justisa esplika, Dekretu-Lei ne’e nia objetivu bá públiku jerál mak atu iha asesu bá dokumentu estadu no públiku sira bele konsumu saida de’it mak Governu no órgaun estadu sira halo nune’e sosiedade mós bele iha asesu.
Iha Konstituisaun artigu 41° ko’alia kona-bá sidadaun sira hotu iha direitu informasaun ne’ebé lei ne’e bazeia iha inkreativu konstitusionál kona-bá direitu fundamentál sidadaun nian atu hetan informasaun kna’ar Governasaun nian.
Sosiedade sira mós bele hetan informasaun liuhusi dokumentu sira ka liuhusi pedidu inisiativa lejizladór sira ka inisiativa husi Gorvenante bele mós hetan informasaun liuhusi asesu órgaun komunikasaun sosiál.
“Lei ne’e mai esklarese imperativu konstitusionál kona-bá sidadaun sira nia direitu atu asesu bá informasaun tán ne’e matéria ne’ebé bele fó bá públiku ne’e mak despaxu normativu internu sirkulár sira, orientasaun ka instituisaun sira, orden husi servisu memorandu sira, akta reuniaun ka akta traballu depois ofisiál protokolu relatóriu sira no dokumentu kona-bá kontaktu no sira seluk tan,” Deputadu Joaquin dos Santos bá Hatutan.com iha PN, Kinta (23/05/2024).
Nia afirma katak durante ne’e órgaun komunikasaun sosiál iha difikuldade atu hetan asesu bá dokumentu tuir dekretu lei nu.3 maibé agora iha difikuldade, maibé lahatene tanbasá iha difikuldade, ka sira mak la halo komunikasaun ho di’ak ka Governante sira mak lakohi fó, ka karik Governante sira lakoih fó entaun sira vigora dekretu lei n. 43.
“Ha’u hanoin implementasaun la’o di’ak ka la di’ak ne’e tenke iha reasaun pozitivu husi benefisiáriu sira, nune’e mós pozisaun esklaresedora husi ita-nia Gorvenante sira, Durante ne’e ita rejista lei ne’e ema barak mak seidauk hatene no mós estudante sira seidauk hatene. sosiedade sivíl balu mós la hatene no balu lahatene, entaun parese iha implementasaun lei ne’e ha’u deskonfia ladún iha sosializasaun bá lei ne’e rasik kuandu laiha sosializasaun entaun laiha garantia atu iha informasaun,” Nia subliña.
Nia hatutan tanba durante ne’e nunka sente iha reasaun pozitivu ou negativu kontra implementasaun Dekretu-Lei ne’e, maibé mak ne’e buat ida mak tenke klaru, informasaun hotu-hotu bele fó sai bá públiku no Governu tenke kria ekipa sosializasaun, maibé to’o agora laiha, sira halo tiha lei Parlamentu aprová no prezidente promulga tiha sira bá apliká de’it ema la hatene tán.
Jornalista Estajiária: Zita Menezes