Connect with us

Ekonomia

Emprezáriu Xinés iha TL 15,000 no Absorve Kampu Servisu bá Timoroan 20,000

Published

on

Hatutan.com, (27 Juñu 2024), Díli Asosiasaun Emprezáriu Xineza iha Timor-Leste rejista emprezáriu Xinés hamutuk 15,000 mak halo atividade emprezariál iha Timor-Leste ne’ebé absorve ona Timoroan na’in-20,000 iha kampu servisu.

Lee Mós: AIFAESA Tenke Halo Ezame Laboratóriu bá Ice Cream Molok Fa’an

Liuhusi enkontru entre emprezáriu Xinés iha Timor-Leste ho  Inspetór Jeral Autoridade Inspesaun no Fiskalizasaun  Atividade Ekonomia Sanitária ho Alimentar, Institutu Públiku ( AIFAESA I.P), Kinta (27/06/2024),  prezidente Asosiasaun Emprezariu Xinés iha Timor-Leste, Wei Yuang Quiong relata emprezáriu Xinés ho númeru 15,000 ne’ebé hala’o atividade emprezariál iha Timor-Leste maioria   la entende Lei no  regulamentu  sira atividade ekonomia nian. Nune’e liuhusi enkontru ho AIFAESA  atu bele divulga informasaun relevante sira liga ho regulamentu ka Lei sira estabelesidu kona-ba atividade ekonómiku.

Advertisement

“Agora dadaun sidadaun Xinés iha rai laran ne’e problema ne’e iha língua deit, tanba ne’e prejensa inspetór AIFAESA ho ekipa ne’e ajuda sira entende didi’ak atu evita violasaun bá lei no regulamentu sira atividade ekonómika nian,”  Wei Yuang Quiong hateten.

Iha biban ne’e, Inspetór AIFAESA, I.P, Ernesto Monteiro rekoñese katak maioria emprezáriu Xinés sira la entende Lei no regulamentu sira atividade ekonómiku nian. ho nune’e, liuhusi enkontru sira ne’e bele halo sensibilizasaun  bá sira-nia kona-ba Lei no regulamentu sira ne’ebé prevalese.

“Kestaun mak ne’e bainhira iha workshop ka enkontru ruma sira haruka deit sira nia traballador mak mai, sira labá, depois sira nia ema mós mai partisipa tiha la informa ba sira ho razaun tanba la entende lingua,” Ernesto Monteiro hateten ida-ne’e nu’udar oportunidade hodi divulga informasaun, nune’e husu parte empreza sira atu bele fahe ba emprezariu sira seluk ne’ebé la partisipa iha enkontru refere.

Ho nune’e liu husi enkontru ida ne’e AIFAESA liu husi parte juridiku sensibiliza informasaun kona-ba lei ba regulamentu atividade ekonomia ho nia sasán ka koima  bainhira halo violasaun.

Lei hirak ne’e ho nia sansaun koima mak hanesan tuir mai ne’e

Advertisement

LISENSIAMENTU

Dekretu-Lei nº 83/2022, 23, Novembro, primeira alterasaun DL. n” 34/2017, 27 de Setembru, (Licensiamentu ba Atividades Ekonomikas).

  1. a) Laiha Lisensa Komersial
  2. b) Lisensa La tuir Atividade GRAVELOS
  3. a) Enderesu La tuir atividade
  4. b) Lisensa Termina Validade

GRAVE

USD $250.00-$10.000.00 (art. 23°, nu.1 no 7), DL, 83/2022)

USD $ 400,00-$2.500.00 (art. 23°, nu. a no 7), DL, 83/2012)

SE KOMETE HUSI EMPREZA BOYOT USD $ 500.00-$20,000 USD $ 2.500.00-30.000 (art. 23°, nu. 1, a no 8), DL, 83/2022)

Advertisement
  1. a) oferese aihan ba refeisoens publika sira Restaurante Warung, no seluk tan), art. (art. 4°, nu. 3)-7), 5°, nu. 1)-10), 13°, nu. 1)-4) DL, 28/2011)

USD $250.00-$10.000 (art. 14º, b), DL,43/2023)

PRODUTUS ALIMENTARES NO LAOS ALIMENTAR

  1. a) Produtu Alimentar Estragadu

USD $500-$50.000.00 (art. 13°, b) DL,43/2023)

No Nates

  1. b) Produtu Alimentar Liu Prazu:

USD $250.00-$10.000 (art. 13º, c) DL,43/2023)

  1. c) Produtu Anormal (Dodok, dois sst.).
  2. Dekretu-Lei, nu. 14/2016, 8 de Junho, kona ba, Regime Kontrolu Tabaku
  3. Tabaku menus husi Unidade 20 (art. 17°, nu. 1)
  4. a) Fa’an Tabaku Rahun (art. 17°, nu. 2)
  5. a) Fa’an Tabaku la tuir rekizitus rotulajen no Embalajen
  6. a) Tabaku Elektroniku (art. 16°, nu. 1)
  7. a) Teor Minimu (Substasia Tokxicologia, Alc. 10 mg, Nic. 1mg, MC. 10 mg)

Laós Industria Tabaku

USD $70.00-$5.000.00 (art. 26°, nu. 1, a) to’o g)

Industria Tabaku

USD $500.00-$10.000.00 (art. 26º, nu. 1 h)

Advertisement
  1. FRAUDE MERKADORIA

USD $500.00-$50.000.00 (art. 13°, a) DL,43/2023)

  1. d) Produtu Falsifikadu

USD $250.00-$10.000 (art. 13°, c), DL,43/2023)

  1. Falta rekesitus

USD $250.00-$10.000 (art. 13º, c), F. Ema ruma rai hela produtu, objetu, no kualke hodi falsifika produtu alimentar ruma, ne’el DL,43/2023)

  1. laiha justifikasaun klaru,
  2. La kopera ho Inspetor Tekniku sira iha momentu halao asaun Fiskalizasaun USD $ 500.00-$50.000.00 (art. 28, a, b), DL,43/2023)

Jornalista: Leopoldina de Carvalho

 

Continue Reading
Advertisement
Click to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Ekonomia

Governu Hasai Millaun US$4.5 Husi OGE 2026 Halo Pagamentu Saláriu Décimo Terceiro 2025

Published

on

By

Hatutan.com (12 Janeiru 2025),Díli—  Ministra Finansas, Santina José Rodrigues F. Viegas Cardoso, informa Governu hasai  kuaze millaun US$4.5 husi Orsamentu Jerál Estadu (OGE, sigla portugés) tinan fiskál 2026 hodi  halo pagamentu ba saláriu decimo terceiro 2025 nian.

(more…)

Continue Reading

Ekonomia

MCAE Dúvida ho Dadus Produsaun Hare-Kulit Husi CLN

Published

on

By

Hatutan.com,  (29 Dezembru 2025), Díli–Ministériu Koordenadór Asuntu Ekonómia (MCAE- sigla portugés) dúvida ho dadus produsaun hare-kulit iha  Sentru Nasionál Lojistika (CLN) tanba la hatudu dadus konkretu.

(more…)

Continue Reading

Ekonomia

BCTL ho BNU Halo Kooperasaun Hametin Indústria Finanseira no Impulsiona Dijitalizasaun Ekonomia TL

Published

on

By

Hatutan.com, (05 Dezembru 2025), Díli— Banku Sentrál Timor-Leste (BCTL-sigla portugés) no Banco Nacional Ultramariño (BNU)   halo kooperasaun liuhusi atividade Fórum CEO hodi hametin industria finanseira no  impulsiona dijitalizasaun ekonómia iha Timor-Leste.

(more…)

Continue Reading

Trending