Connect with us

Saúde

Forensik HNGV Rejista Kazu Omisídiu ho Suisídiu ho Númeru Aas iha Timor-Leste

Published

on

Hatutan.com, (12 Jullu 2024), Díli—Hahú husi fulan-Janeiru to’o fulan-Juñu 2024, Departamentu Forensik, Ospitál Nasionál Guido Valadares (HNGV) rejista kazu ho númeru aas iha Timor-Leste mak kazu omisídiu (ema oho) ho kazu suisídiu (oho an).

Lee Mós: Pasiente Mate iha HNGV Tanba Multi Fatór

Xefe Departamentu Forensik HNGV, Nilton Tilman. Foto/Leopoldina de Carvalho

Dadus husi Departamentu Forensik HNGV rejista númeru vitíma bá  kazu akontesimentu hahú husi fulan-Janeiru to’o fulan-Juñu, tinan ne’e,  hamutuk 43, kompostu husi feto na’in-14 no mane 29.  Husi kazu ne’ebe  mak hanesan kazu  omísidiu hamutuk 20, kazu suisídiu 8, kazu natural 3, kazu asidente 4, no iha hela investigasaun hamutuk 6.

Xefe departemento Forensik HNGV,  Nilton Tilman, Sesta (12/07/2024),  relata  dadus hahu husi fulan -Janeiru to’o fulan-Juñu  2024, katak   numeru kazu rua aas iha teritoriu nasionál mak kazu omisídiu no suisídiu , ho nia kompozisaun iha fulan-Janeiru iha kazu ema mate 11, mane  na’in-6 feto na’in-5, kazu homisidu ka ema oho malu kuaze 50%  no kazu suisídiu  iha 2.

Advertisement

Nilton Tilman haktuir katak kompara entre kazu rua refere  ho kazu asidente, kazu asidente menus uitoan, tanba kontrolu masimu husi Polisia Tranzitu, tanba ne’e persija konsidera ne’e ho seriu.  Ho nune’e, husu bá Governu atu fó atensaun másimu bá kazu omisidiu  no suisídiu ne’ebe rejista aas tuir relatoriu husi departemento Forensik.

Tuir dadus ne’ebe iha husi kazu rua ne’ebe rejista aas ne’e barak liu komete husi joven ho idade produtivu, ida ne’ebé sei joven, sei bele servisu, ka konsidera sei bele kontribui bá nasaun.

Nilton Tilman husu atu iha  peskiza husi parte relevate sira bá kauza ba kazu rua ne’e, hanesan husi PNTL, PCIC, autoridade lokal, Ministériu Saúde  ba parte forensik no mós parte konviksaun relijiozu sira..

Xefe Forensik ne’e mos esplika katak natureza forensik ne’e koñesidu forensik patolojia, ne’ebé  halo deit autopsia bá mate sira ne’ebe iha kazu disputa katak mate sira ne’ebe iha indikasaun ka diskunfia omisídiu  ka suisídiu no tribunál fó ona mandandu katak autoriza atu halo autopsia.

Enkuantu mate sira ne’ebe mai husi pasiente ka mate seluk ne’e konsidera mate normal. Karik iha familia balun la satisfaz hodi buka hatene kona-bà kauza bá mate, nune’e bele halo keixa hodi bele hetan autorizasaun ba otopsia.

Advertisement

Jornalista : Leopoldina de Carvalho

Continue Reading
Advertisement
Click to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Saúde

Fiskalizasaun Komisaun F Deskobre 32% Ai-Moruk Stock Out iha INFPM

Published

on

By

Hatutan.com, (11 Marsu 2026), Díli– Komisaun F Parlamentu Nasionál ne’ebé trata asuntu Saúde, Igualdade Jéneru no Seguransa Sosiál liu husi fiskalizasaun, Kinta (11/03/2026), nota katak Instituisaun Nasionál Farmásia Produtu Médiku (INFPM siglá portugés) enfrenta stock out ai-moruk hoi presentajen 32 (%).

(more…)

Continue Reading

Saúde

Ministra Élia Amaral Konsidera Mortalidade Kazu Dengue 0,6% Kategoria Kiik

Published

on

By

Hatutan.com, (04 Marsu 2026), Díli-Ministra Saúde (MS), Élia A.A.dos Reis Amaral, konsidera kazu mortalidade (mate)  moras dengue ho porsentajen 0,6 (%) sei tama iha kategoria ki’ik. Maske nune’e,  pesoál saúde sira nafatin halo tratamentu tuir padraun ho maneira oioin hodi halo prevensaun ba moras dengue ne’e.

(more…)

Continue Reading

Saúde

Ministra Élia Amaral Dezmente Komisaun Rekrutamentu PNTL Ne’ebé Dehan Reajente Laiha

Published

on

By

Hatutan.com, (11 Fevereiru 2026), Díli-Ministra Saúde (MS), Élia A.A. dos Reis Amaral,  dezmente informasaun husi Komisaun Juri Rekrutamentu PNTL 2025 ne’ebé dehan reajente laiha tanba ne’e adia teste médiku ba kadete PNTL na’in-400.

(more…)

Continue Reading

Trending