Hatutan.com, (16 Jullu 2024), Díli- Conselho de Imprensa (CI) Timor-Leste hamutuk ho Prokuradór Jerál Repúblika (PGR, sigla portugés), Tersa (16/07/2024), asina Memorandum of Understanding (MoU) atu iha solusaun bá disputa produtu jornalistiku tuir lei komunikasaun sosiál.
Lee Mós: Conselho Imprensa La Tolera Intervensaun Podér Polítika iha Independénsia Editoriál

Prezidente CI, Otelio Ote ho PGR Alfonso Lopes asina MoU iha salaun CI, Tersa (16/07/2024). Foto/Elio dos Santos da Costa
Prezidente CI, Otelio Ote hateten CI eziste dezde 2016, baze ba lei komunikasaun sosiál nú. 5/2014. Dezde estabelesimentu CI nia natureza mak nu’udár órgaun reguladór bá komunikasaun sosial ho natureza independénsia administrativu, finanseira no patrimóniu rasik.
CI la submete bá kualkér diretrís podér polítika ho nia natureza independénsia. Nune’e. iha tinan 2016 bainhira CI estabelese iha kedas kompromisu ida atu oinsá hametin liberdade imprensa ho forma ida oinsá bele fó advokasia bá instituisaun sira hotu inklui Ministériu Públiku no Polísia Nasionál Timor-Leste no órgaun sira seluk ne’ebé nia servisu relevante ho servisu meius komunikasaun sosiál nian.
Nia afirma dezde 2017 CI hahú kedas advokasia ida ne’e, tamba dala-barak ko’alia kona-bá oinsá hametin liberdade imprensa, parte ida mós oinsá regula parte prosesu rezolve disputa konteúdu jurnalistiku liu husi mediasaun.
“Iha fulan hirak liubá, iha ita-nia enkontru ofisial ho Ministériu Públiku konsege iha persesaun ida no kompromisu ida katak presiza iha dunik MOU ida atu bele iha liafuan ida ka maneira ida ba prosesu rezolve disputa produtu jurnalistiku no mos oinsá eleva kapasidade profisionál no kapasidade intelektual jornalista sira nian, liu husi formasaun sira ne’ebé Ministériu Públiku sei oferese,” Prezidente CI, Otelio Ote iha nia diskursu.
Nia subliña ho nota entendimentu ida ne’e, CI no PGR bele iha kolaborasaun servisu ida di’ak liután ba iha futuru atu oinsá iha solusaun ba disputa produtu jornalistiku hodi garante liberdade imprensa no liberdade espresaun iha Timor-Leste.
PGR Alfonso Lopes hateten aktu asinatura protokolu ida-ne’e, halo tanba razaun oi-oin ne’ebé loloos la presiza temi iha- ne’e, mezmu nune’e hakarak mensiona iha aktu ida-ne’e, razaun tolu husi razaun hirak seluk.

Sesaun foto hamutuk PGR Alfonso Lopes ho membru CI no ezekutivu sira CI. Foto/Elio dos Santos da Costa
Bá dahuluk PGR rekoñese papél importante imprensa nian ne’ebé livre ba konsolidasaun demokrasia iha país ne’ebé de’it, ne’ebé ninia kualifikasaun justu nu’udar pilar ida husi pilar sira seluk iha Estadu Direitu Demokrátiku
Bá Daruak natureza independente Konsellu Imprensa nian ne’ebé asegura paralelizmu ida ne’ebé loos ho Estatutu husi ami-nia Instituisaun, ne’ebé bele dezempeña de’it ninia funsaun sira ho di’ak iha kuadru autonomia ida, ne’ebé sei la hetan interferénsia husi podér sira seluk.
Bá Datoluk razaun kona-ba faktu husi instituisaun rua ne’ebé komunga kuadru axiolójiku semellante ida, iha sira-nia ezersísiu funsaun sira hanesan aplikadór lei no Direitu.
“Razaun hirak ne’e, no razaun seluk, halo ha’u dezde inísiu, simu ho di’ak, posibilidade atu ita selebra akordu ida, ne’ebé ho modu atu bele asegura aproximasaun real ida iha ita-nia entidade rua ne’e. Ita iha buat barak ne’ebé hanesan no ida-ne’e mak akontese, ne’e normál kuandu ita estabelese parseria ba malu,” PGR Alfonso Lopes hateten.
Nia hatutan Instituisaun rua ne’e, trata direitu fundamentál sira sidadaun nian, ne’ebé bazeia ho orientasaun sira ne’ebé Direitu estabelese relativamente ba direitu hirak ne’e. No partikularmente direitu ba informasaun, ba liberdade imprensa no liberdade inviduál iha hela kauza.
Nu`udar hotu-hotu hatene katak direitu sira la ilimitadu ka absolutu no bainhira direitu sira ne’e la tuir ba iha sira-nia limite justu sira, ita tenkisér intervein tuir termu sira lei nian.
“Liberdade mak lori mai ita responsabilidade no tanba ne’e mak sempre iha esesu sira, autór sira ida-idak tenkesér responsabilizadu,” nia tenik.
Ministériu Públiku halo intervensaun iha promosaun prosesu penál sira no Komisaun Imprensa asegura tuir kumprimentu Lei Komunikasaun Sosiál nian no, dezignadamente promove asaun dixiplinár no prosesu kontra-ordenasaun sira bainhira hetan justifika. Konsellu Imprensa iha responsabilidade ne’ebé boot ba iha formasaun no ba futuru Komunikasaun Sosiál iha País ida-ne’e, konforme mensiona iha artigu 44, Lei no 5/2014, loron-19, fulan-Novembru
“Husi dispozisaun ida-ne’e ami hakarak destaka mós kompeténsia kona-ba “Aprova no superviziona kumprimentu Kódigu Étika husi jornalista sira hotu no Komunikasaun Sosiál nian. Ida-ne’e kompeténsia importante ida, tanba, forma tipu komunikasaun sosiál ne’ebé ita sei halo iha futuru. Ita hotu senti la hakmatek, no dala ruma, deskonfortu husi funsaun sira ne’e hamosu konsekuénsia, maibé, ita hotu iha nosaun klaru bá ninia importánsia, bá ita-nia sosiedade, no tanba ne’e ita hotu tenkesér ezerse ho sentidu responsabilidade tomak,” Nia subliña.
PGR argumenta katak ho asinatura MoU ida ne’e, ho laran-haksolok, PGR hakarak subliña norma balu ne’ebé sai fundamentu ba atividade Imprensa nian no mós ba Ministériu Públiku, atu nune’e, bele koloka instituisaun rua ne’e iha emisfériu deóntiku ne’ebé hanesan, ou karik ita hakarak, iha espasu deontolójiku ne’ebé hanesan
Primeiru, norma sira ne’ebé iha relasaun ho segredu justisa. Norma sira ne’e impoin tantu ba imprensa no mós ba Ministériu Públiku, ho objetivu atu salvaguarda valór importante sira hanesan “prezunsaun inosénsia ba arguidu” no “efetividade investigasaun kriminál nian Iha artigu 11° Lei Komunikasaun Sosiál ho klaramente estabelese segredu justisa nu’udar limite ida husi limite hirak seluk liberdade imprensa nian momentu ida ne’ebé risku ba ninia dezrespietu mai husi no ida- -ne’e tenkisér subliña, iha parte hot- hotu.

PGR Alfonso Lopes halo deskursu iha serimonia asina MoU ho CI. Foto/Elio dos Santos da Costa
Segundu, aléin husi saida de’it mak foin dehan, instituisaun rue ne’e mós tenkisér respeita prezunsaun inosénsia husi sira ne’ebé afetadu iha prosesu judisiál to’o desizaun tribunál trănzitu en-julgadu” hanesan mensiona iha alínea e) númeru 1, artigu 20 Lei Komunikasaun Sosiál, ne’ebé iha hanesan epígrafe “ devér jerál sira”
Respeita ba prezunsaun inosénsia – bazeia ba norma sira konstitusionál nian, estatuária no prosesuál penál sira- tantu ba Ministériu Públiku hanesan mós ba Imprensa. Sé de’it mak sai arguidu iha prosesu kriminál, tuir regra jerál merese atu hetan trata hanesan ema sala-la’ek ka inosente.
Infelizmente ita sei iha persepsaun katak bainhira ema ida sai arguidu iha prosesu penál, no hetan notifikadu ona husi Imprensa, prezunsaun ida-ne’e dala barak la observadu
Ida-ne’e tanba molok hetan akuzasaun, julgadu no kondenadu husi autoridade judisiária kompetente sira, média sira, dala barak fó imajem katak tribunál halo julgamentu no kondena ona arguidu ne’e, ne’ebé konsekuénsia mak, dala ruma, dramátiku iha ninia vida, maske depois iha loron ikus obsolvidu, maibé nia hetan impaktu negativu husi sosiedade.
Terseiru eziste devér seluk ida ne’ebé ninia kumprimentu reklama asaun sira husi ita-nia Instituisaun sira, ne’ebé konsta iha artigu 4, alínea f) Lei Komunikasaun Sosiál, ida-ne’e trata kona-ba devér atu “la identifika vitima sira husi abuzu seksuál no menor infatór sira”.
Relasiona ho krime seksuál sira, identifikasaun vítima husi imprensa rezulta danu sira iha imajen sosiál ema nian, maski la iha kualkér kulpa iha faktu sira. Ida-ne’e sei sai sensível liu bainhira sira iha kauza menór. Sofrimentu husi sira ne’ebé sai vítima husi krime seksuál bele afeta vida no dezenvolvimentu menór sira nian.
Relasiona ho ida-ne’e presiza hanoin katak instituisaun internasionál oi oin ne’ebé didika sira-nia an hodi defende direitu sira labarik nian fó ona atensaun barak ba matéria ida-ne’eno tanba ne’e pozisaun Estadu nian iha avaliasaun, iha Relatóriu sira bele hetan afetadu husi sirkunstánsia ne’ebé identifika vítima menór sira husi krime seksuál, Asuntu hanesan, bele dehan, mutatis mutandis ba iha menór infratór. Espozisaun públika husi menór ida nuúdar ajente faktu típiku ida bele afeta negativamente ba imajem, dezenvolvimentu no futuru menór nian, tanba ne’e ita hotu iha devér atu impede bainhira rezultadu ida-ne’e akontese.
Bua sira ne’e hotu justifika ba iha asinatura Nota Entendimentu ida-ne’e, ne’ebé sei estabelese baze sira ba kolaborasaun ida ne’ebé metin liu entre ita-nia Instituisaun rua.
Kuadru deontolójiku paralelu husi ita-nia servidór sira mós justifika akordu ida-ne’e. Ho maneira hanesan, norma sira ne’ebé vinkula ita, haree husi termu ne’ebé idéntiku mós hatudu faktu katak akordu ida-ne’e loos. Tanba ne’e, ita iha buat barak ne’ebé hanesan no iha oin mai sei iha servisu barak ne’ebé ita atu halo. Husi sira-ne’e hotu konsideradu katak iha momentu ne’ebé di’ak no loos ita avansa ba iha Konkluzaun husi Nota Entendimentu ida-ne’e ne’ebé sai hanesan inísiu husi kolaborasaun ida ne’ebé profkua, ba ita-nia instituisaun nia diak no mós ba ita-nia Estadu Ikusliu hakarak hato’o “ha’u-nia gratidaun” ba hot-hotu ne’ebé kontribui ba konkretizasaun momentu ida-ne’e.
Jornalista: Vito Salvadór