Opiniaun
Karta Nakloke ba Sekretáriu-Jerál ONU Dr. António Guterres
Published
1 year agoon

29 Agostu 2024
Ho Respeitu,

Sekretáriu Jerál ONU, António Guterres to’o iha Timor-Leste. Foto/Elio dos Santos da Costa
Forum ONG Timor-Leste (FONGTIL) ho nia membru sira hotu kontente simu vizita husi Sua Exelénsia Sekretáriu-Jeral Nasoins Unidas (ONU) nian, Dr. António Guterres, hodi komemora aniversáriu konsulta populár ba da-25 iha 1999 ho povu Timor-Leste. Komemorasaun ida-ne’e rekoñese luta no vitória povu Timor-Leste no komunidade internasionál sira-nian, liuliu Nasoins Unidas. Ita ida-idak tenke kontinua luta ba liberdade, justisa sosiál, demokrasia no determinasaun rasik iha mundu tomak hodi kria mundu ida-ne’ebé dame no justisa.
FONGTIL mós hakarak agradese Dr. António Guterres no povu Portugal ba sira-nia apoiu durante Timor-Leste nia luta hasoru okupasaun ilegál husi Indonézia. Estadu Timor-Leste sei oferese medalla ne’e nu’udar símbolu agradese nian, no povu Timor-Leste hakarak hato’o sira-nia agradesimentu liu husi karta ida-ne’e.
Vizita ida-ne’e hanesan oportunidade ida atu hanoin kle’an, hanoin kona-ba ita ida-idak nia terus, luta no vitória. Ida ne’e mós hanesan oportunidade ida atu hanoin kona-ba progresu Timor-Leste nian dezde independénsia, no dezafiu sira ne’ebé sei iha. Dezenvolvimentu Timor-Leste nian iha dékada rua liu ba ne’e halo ona progresu signifikativu, maibé sei luta nafatin hasoru problema fundamentál barak, inklui kiak, malnutrisaun, dependénsia ba petróleu, dependénsia ba importasaun, falta servisu públiku ho kualidade, mudansa Klimatika no asuntu urjente sira seluk.
Ami apresia katak Nasoins Unidas no ninia ajénsia sira kontinua ajuda Timor-Leste hametin edukasaun, saúde, agrikultura, governasaun no setór sira seluk. Nu’udar estadu independente, Timor-Leste halo ona progresu di’ak; inklui hala’o eleisaun barak ne’ebé livre no demokrátiku, maski sei hasoru dezafiu barak. Maski iha liberdade espresaun, imprensa, movimentu no asembleia, maibé autoridade seguransa kontinua koko atu limita liberdade ne’e; porezemplu, molok vizita husi Sua Exelénsia no Sua Santidade nian, Primeiru-Ministru no polísia fó avizu ba ita-boot nia membru balun atu labele espresa sira-nia an. Timor-Leste iha poupansa balun ne’ebé rezulta husi estrasaun mina-rai no gás ne’ebé finansia atividade barak liu estadu nian, maski rekursu sira-ne’e la sufisiente ka la sustentavel.
Kona-ba justisa no responsabilidade, Infelizmente, autór kriminál Indonesia sira seidauk hetan mekanizmu judisiáriu ida-ne’ebé kredivel no bele ajuda hapara impunidade iha rejiaun no mundu. Ho tulun husi Nasoins Unidas, harii painél espesiál ida ba krime grave sira ne’ebé komete iha tinan 1999, maibé nia mandatu la kobre krime barak husi forsa Indonesia husi 1975 to’o 1998. To’o ohin loron, laiha lider polítiku ka militár Indonesia nian ne’ebé lori ba justisa, maski sira aumenta sira-nia podér polítiku iha ita-nia viziñu ne’ebé besik liu.
Ami mós preokupa katak sistema Nasoins Unidas seidauk fó apoiu efetivu ba Estadu Timor-Leste hodi kria polítika dezenvolvimentu ida-ne’ebé apropriadu no sustentavel. Maske Timor-Leste iha nia “Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasionál 2011-2030,” dokumentu ne’e hatudu de’it mehi ida-ne’ebé la realistíku ba ita-nia ambiente tomak no la hatán diretamente ba dezafiu barak ne’ebé ita-nia populasaun hasoru. Ami enkoraja Nasoins Unidas atu uza nia rekursu finanseiru, umanu no kapasidade atu ajuda Timor-Leste atu muda ba dalan sustentavel no ekuitativu. Ida-ne’e ajuda tenke respeita soberania polítika Timor-Leste nian; ami la sujere interferénsia ho soberania nasionál, maibé de’it katak asisténsia polítika, ekonómika no sosiál bele tulun atu muda no sustenta Timor-Leste iha dalan ne’ebé di’ak liu.
Timor-Leste iha instituisaun estadu no órgaun soberanu ne’ebé apropriadu atu dezeña polítika nasionál hodi harii sosiedade ida-ne’ebé ekuitativu no sustentavel. Timor-Leste mós iha movimentu sosiedade sivíl ne’ebé forte, independente, ne’ebé sai hanesan parseiru estratéjiku ba dezenvolvimentu nasionál no progresu seluk tan.
Ami agradese tebes ba esforsu husi Sekretáriu-Jeral no membru komunidade internasionál balun atu responde ba krize Klimatika, ne’ebé afeta ema nia moris iha Timor-Leste no iha mundu tomak. Infelizmente, produtór gás estufa boot sira seidauk atua ho efetivu hodi hamenus emisaun sira ne’ebé sai hanesan kauza prinsipál ba mudansa Klimatika.
Nu’udar nasaun ki’ik ida-ne’ebé iha situasaun ne’ebé la di’ak, Timor-Leste vulneravel tebes ba impaktu mudansa Klimatika, Iha 4 Abril 2021, Siklone Seroja hamosu destruisaun boot no oho ita-nia sidadaun doze, estraga infraestrutura no riku soin ema nian, ne’ebé hanesan ezemplu ida de’it kona-ba impaktu mudansa Klimatika. Timor-Leste mós hasoru krize Klimatika ida-ne’e iha aspetu barak – manas maka’as, tasi sa’e maka’as, rai-rahun, inundasaun, rai-slide, kondisaun agríkola ne’ebé la bele prevee no ekosistema tasi nian ne’ebé mate – ne’ebé afeta ema nia moris no biodiversidade.
Ami enkoraja Sua Exelénsia Sekretáriu-Jeral Nasoins Unidas atu kontinua haka’as an atu hamenus emisaun ba ambiente, hadi’a fali ambiente husi destruisaun no asegura mundu ida-ne’ebé seguru no Pasífiku.
FONGTIL hatene katak destruisaun ne’e rezulta husi asaun husi nasaun boot no riku sira atu maximiza sira-nia benefísiu ekonómiku. FONGTIL enkoraja Nasoins Unidas no komunidade internasionál tomak atu foti asaun ne’ebé forte no efetivu liu hodi prevene krize Klimatika, hamenus konsekuénsia no fó reparasaun ba ema sira ne’ebé afetadu liu.
FONGTIL mós apresia husu ba Sekretáriu-Jeral atu halo diálogu, hapara ahi no revolusaun ba konflitu no krize sira iha Palestina no fatin seluk…
FONGTIL mós husu ba Nasoins Unidas no Komunidade Internasionál atu labele haluha povu sira ne’ebé luta ba liberdade, inklui sira iha Sahara Osidentál, Myanmar no Papua Osidentál, ne’ebé kontinua luta ba justisa no direitus umanus, liuliu ba determinasaun an rasik.
Ida-ne’e konklui FONGTIL nia karta nakloke ba Sekretáriu-Jeral, no ami espera katak Ita-Boot sei simu karta ne’e no konsidera ninia konteúdu. Obrigadu.
Ami nia Respeitu
(Valentim da Costa Pinto) Inocencio de Jesus Xavier
Executive Director of FONGTIL President of FONGTIL Fiscal Council
You may like
Opiniaun
Timor-Leste Sai Uma Na’in Simeira ASEAN 2029 no Lisaun balun hosi Malázia
Published
3 days agoon
19/02/2026
Hosi: Renatu “Apaa Sege” da Costa
Opiniaun
Prestasaun Hanesan, Tratamentu Diferente! Refleksaun kona-ba Regime Funsonáriu iha Timor-Leste
Published
1 month agoon
13/01/2026
Hakerek nain; Quintiliano A. Belo
Opiniaun
Nota Simples Iha Inísiu Tinan Foun: Sé Mak Sei Konta Timor-Leste Nia Istória Iha ASEAN?
Published
2 months agoon
05/01/2026
Husi: Rosario Maia*

Advogadu Ba Xinés Na’in-18 Lamenta Atuasaun Polísia Laiha Mandadu Tribunál

Diretór Nasionál PCIC Dezmente Membru PCIC Utiliza Pistola Komete Violénsia Doméstika

PCIC Finaliza Ona Ezame Ba Objetu Sira iha Kazu Dirijente Timor GAP, E.P Nian

PNTL Halo Buska no Apreensaun Ba Xinés Na’in-18 iha Fomento I

CAC Hahú Averiguasaun Bá Kazu Rekrutamentu Kadete PNTL

DIT Hahú Introdús ba Estudante Sira Kona bá Seguransa ba Dadus Importante

IGJ Legaliza Corais Timor bá Atividade Futu-Manu

STOP PRESS: Ministru Nino Pereira Konsumu Dose Kontamina ho Frasku Halo Nanál Kanek no Ran

Indonesia dan Timor-Leste Perkuat Kerjasama Ekonomi, Sosial Budaya, dan Pariwisata

Governu Indika BTK Hadi’a Trotoár Naksobu iha Área Bebora

Asesu Gratuita HATUTAN.com

Hafoin Ferias Judisiáriu PGR Sei Ko’alia Kazu Set-top Box RTTL,E.P

Xefe Estadu TL Kondekora Militár Korea Súl Ne’ebé Mate iha Oé-Cusse

PCIC Detein MG Lori Osan Falsu Hosi Inglaterra

PR Simu Karta Kredensial Husi Embaixadór Brunei Darussalam ho Reinu España
Trending
Polítika1 week agoPrezidente Komisaun B Konsidera Média Mak Inventa Iregularidade iha Rekrutamentu PNTL
Nasionál1 week agoGovernu Rekoñese Irregularidade iha Rekrutamentu Kadete PNTL
Dili1 week agoPolísia Sei Regula Motór Sira Estasiona iha Trotoár Área Palásiu Governu
Nasionál2 days agoPM Xanana Husu Tribunál ho MP Arkiva Keixa Kazu Junta Militár Myanmar
Opiniaun3 days agoTimor-Leste Sai Uma Na’in Simeira ASEAN 2029 no Lisaun balun hosi Malázia
Justisa & Krime1 week agoEstradisaun Fujitvu Kalumban Mali Depende Desizaun PGR
Nasionál1 week agoÍndise Korrupsaun Timor-Leste iha Klasifikasaun 73, FONGTIL Konsidera Prevensaun Korrupsaun Seidauk La’o Di’ak
Divertimentu2 days agoKonten Kreatór Ary Bargon Dúvida ho SEKOMS-MTK Lori Google AdSense ho YouTube Mai Timor-Leste








