Connect with us

Ekonomia

Timor-Leste Marka Istória Foun iha Proposta OJE 2025 ho Montante Billaun $2.6

Published

on

Hatutan.com, (03 Outubru 2024), Díli– Organizasaun La’ós Governu nian (ONG, sigla portugés) La’o Hamutuk konsidera Timor-Leste marka istória foun iha proposta Orsamentu Jerál Estadu  (OJE) 2025 ho montante billaun $2.6.

Lee Mós: Governu Submete Proposta OJE 2025 ho Montante Billaun $2,6 bá Parlamentu Nasionál

Peskizadór La’o Hamutuk, Celestino Gusmão

“Ida-ne’e marka istória iha ita-nia rai ho  montante boot liu, ita seidauk hatene sei iha akontesimentu ajustamentu iha PN oinsá, maibé klaru katák OJE bá tinan oin ne’e boot liu,” peskizadór La’o Hamutuk, Celestino Gusmão haktuir bá jornalista sira iha nia knaar fatin, edifísiu  La’o Hamutuk Bairru-Pité, Díli, Kinta (03/10/2024).

Nia mós esplika katák diskusaun jornada orsamentu ne’ebé foin daudaun halo iha Ministériu Finansa katák Ministra Finansa rasik fó previzaun senáriu fiskál ida kona-bá vida util Fundu Petrolíferu katák sé Governu prevee billaun $1.8 ka $1.9 nune’e vida fundu petrolíferu bele la’o to’o de’it iha tinan 2036.

Advertisement

“Agora satán ita la hili entre opsaun rua ne’e maibé liu opsaun rua ne’e hotu mak Konsellu Ministru deside atu tetu fiskál bá tinan oin nia mak billaun $2.6 ne’e hatudu katák fundu Petrolíferu ita fó komentáriu jerál no apresiasaun jerál katak sé ita kaer bá baze ida-ne’e $2.6 entre númeru sira ne’e besik malu, to’o mandatu ida-ne’e nia rohan ne’e fundu Petrolíferu billaun $18 bele hela uitoan de’it ona,” Nia  hateten.

Liuhusi komunikadu imprensa ne’ebé Hatutan.com asesu, foin lalais ne’e, husi rezultadu Konsellu Ministru sira-nia fó sai katak, totál  OJE 2025 biliaun $2,617.2 dezeña atu dudu kreximentu ekonómiku, hametin infraestrutura, no hadi’a sidadaun sira-nia moris-di’ak iha Timor-Leste laran tomak.

Pontu importante sira husi proposta Orsamentu Jerál Estadu tinan 2025 nian inklui:

  1. Totál alokasaun orsamentál hamutuk biliaun $2,617.2, ho millaun $2,073.0 ba Administrasaun Sentrál, millaun $62.2 ba RAEOA, no millaun $482.0 ba Fundu Seguransa Sosiál (inklui Fundu Rezerva Seguransa Sosiál).
  2. Orsamentu konsolidadu ba Administrasaun Sentrál, RAEOA no INSS (la inklui Fundu Rezerva Seguransa Sosiál) mak millaun $2.177.
  3. Orsamentu konsolidadu ba Administrasaun Sentrál no RAEOA hamutuk millaun $2.125. Ida ne’e maka aumentu 12.4% hosi millaun $1.890 ne’ebé aprova ba tinan 2024.
  4. Projesaun kreximentu PIB husi 4.1% ba 2025, ne’ebé suporta husi aumentu despeza governu nian no investimentu estratéjiku.
  5. Alokasaun signifikativa husi orsamentu konsolidadu ba CA no RAEOA ba setór xave sira:
  • Kapitál Sosiál: millaun $741 (35% husi orsamentu konsolidadu)
  • Dezenvolvimentu Infraestrutura: millaun $654 (31%)
  • Dezenvolvimentu Ekonomia: millaun $157 (7%)
  • Enkuadramentu Institusionál: millaun $574 (27%)
  1. Aumenta investimentu iha kapitál dezenvolvimentu, to’o millaun $440, aumenta millaun $29 kompara ho 2024.
  2. Hasa’e fokus ba programa sira kona-ba bein-estár sosiál, inklui transferénsia ne’ebé aumenta ba Fundu Nasionál ba Kombatente sira husi Libertasaun no Fundu Seguransa Sosiál.
  3. Investimentu estratéjiku iha infraestrutura turizmu no dezenvolvimentu kampu petróleu Greater Sunrise.

Primeiru-Ministru Xanana Gusmão relata katak proposta orsamentál ida-ne’e reflete Governu nia  kompromisu ba “Investimentu iha Infraestrutura Estratéjika, Hametin Ekonomia no Hadi’a Bein-estár Sidadaun sira-nian. nune’e, objetivu husi programa ne’e mak atu halo balansu ba kreximentu ekonómiku imediatu no hasoru dezafiu prinsipál sira hanesan diversifikasaun ekonómika no hamenus dependénsia ba reseita mina-rai nian.

Jornalista Estajiária: Zita Menezes

Advertisement
Continue Reading
Advertisement
Click to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Ekonomia

Governu Hasai Millaun US$4.5 Husi OGE 2026 Halo Pagamentu Saláriu Décimo Terceiro 2025

Published

on

By

Hatutan.com (12 Janeiru 2025),Díli—  Ministra Finansas, Santina José Rodrigues F. Viegas Cardoso, informa Governu hasai  kuaze millaun US$4.5 husi Orsamentu Jerál Estadu (OGE, sigla portugés) tinan fiskál 2026 hodi  halo pagamentu ba saláriu decimo terceiro 2025 nian.

(more…)

Continue Reading

Ekonomia

MCAE Dúvida ho Dadus Produsaun Hare-Kulit Husi CLN

Published

on

By

Hatutan.com,  (29 Dezembru 2025), Díli–Ministériu Koordenadór Asuntu Ekonómia (MCAE- sigla portugés) dúvida ho dadus produsaun hare-kulit iha  Sentru Nasionál Lojistika (CLN) tanba la hatudu dadus konkretu.

(more…)

Continue Reading

Ekonomia

BCTL ho BNU Halo Kooperasaun Hametin Indústria Finanseira no Impulsiona Dijitalizasaun Ekonomia TL

Published

on

By

Hatutan.com, (05 Dezembru 2025), Díli— Banku Sentrál Timor-Leste (BCTL-sigla portugés) no Banco Nacional Ultramariño (BNU)   halo kooperasaun liuhusi atividade Fórum CEO hodi hametin industria finanseira no  impulsiona dijitalizasaun ekonómia iha Timor-Leste.

(more…)

Continue Reading
Advertisement

Trending