Hatutan.com, (15 Novembru 2024), Díli—Prezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta apela bá Universidade Nasionál Timor Lorosa’e (UNTL) investe iha kursu sira ne’ebé foka bá nesesidade estratéjiku Timor-Leste (TL) nian tanba Timor-Leste hasoru dezafiu bá integrasaun tomak iha Asosiasaun Nasaun Sudeste Aziátiku (ASEAN).

Prezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta partisipa iha selebrasaun aniversáriu UNTL bá dala-XXIV (Dies Natalis), no realizasaun Semináriu ne’ebé ho tema “Papél Universidade iha Dezenvolvimentu Nasionál Timor-Leste”, iha salaun auditória Fakuldade Enjeñaria, Siénsia no Teknolojia (FECT), Hera, sesta (15/11/2024). Foto: Elio dos Santos da Costa.
Ramos-Horta hato’o apelu ne’e iha ámbitu selebrasaun aniversáriu UNTL bá dala-XXIV (Dies Natalis), no realizasaun Semináriu ne’ebé ho tema “Papél Universidade iha Dezenvolvimentu Nasionál Timor-Leste”, iha salaun auditória Fakuldade Enjeñaria, Siénsia no Teknolojia (FECT) UNTL, Hera, sesta (15/11/2024).
Lee Mós: Asaun Kontra Reitór ho Estrutura UNTL Kontribui bá Mudansa
Xefe Estadu dehan, iha parte ida, integrasaun bá ASEAN loke odamatan bá merkadu ida ho ema liu millaun 700 (atus hitu), ho Produtu Internu Brutu liu dólar triliaun tolu; iha parte seluk, ezije bá TL nia kapasidade atu kompete no buras iha ambiente ida livre sirkulasaun ema, sasán no kapitál nian, buat ida ne’ebé hahú sente daudaun ona.
“Ha’u aproveita oportunidade ida-ne’e atu halo apelu ida bá dirijente, profesór no estudante sira hotu ne’ebé prezente iha ne’e. Investe iha kursu sira ne’ebé foka bá nesesidade estratéjiku sira ita-nia rain nian,” Ramos-Horta apela.
Nia dehan, Timor-Leste presiza kursu sira ne’ebé promove dezenvolvimentu indústria transformasaun ida ne’ebé metin no prepara sidadaun sira bá era dijitál, ho koñesimentu iha teknolojia informasaun, komunikasaun no finanseira.
Aleinde ne’e, kursu sira ne’ebé foka bá dezenvolvimentu ambientál sustentável maka esensiál atu nune’e bele aproveita oportunidade sira hosi ekonomia verde no azul no hasoru problema ne’ebé buras daudaun kona-bá asesu bá bee-hemu no tranzisaun enerjétika ba fonte renovável sira.
“Ha’u halo pedidu espesiál ida atu ita fó prioridade ba kursu sira ne’ebé aborda jestaun ba siklu bee nian, inklui kaptasaun bá fonte foun sira iha rai okos no utilizasaun udan-been nian. Konstrusaun barrajen no mini-idrika bá armazenamentu no distribuisaun efetivu bee bá ita-nia natar no rai-tetuk sira tenke sai prioridade ida, nune’e mós hadi’a sistema saneamentu báziku,” nia hateten.
Esensiál mós atu investe iha tratamentu lixu urbanu no industriál, no bee-fo’er sira, hodi garante katak dezenvolvimentu TL sai sustentável, ho mota, foho no tasi-ibun sira ne’ebé livre hosi plástiku no poluisaun.
Tempu to’o ona atu TL aliña universidade ho nesesidade nasaun nian, atu nune’e komunidade akadémika kontribui ho ativu ba kreximentu no hametin nasaun ne’e.
Estadu rekoñese knaar esensiál UNTL nian no graduadu sira nian iha progresu ne’ebé halo ona, maibé avansu sira-ne’e ezije kompromisu kontínuu no asaun koletiva atu garante futuru ida ne’ebé sustentável.
Agora, liu fali uluk, mak momentu atu halibur esforsu sira atu kontinua mehi no, liuliu, atu serbisu maka’as hodi garante Timor-Leste ida prósperu, sustentável no justu ba ema hotu.
Iha fatin ne’e mós Prezidente Repúblika konsidera knaar UNTL nian sai fundamentál, hodi komplementa investimentu sira Estadu nian iha etapa ida-idak edukasaun nian hodi harmoniza dezenvolvimentu nasionál ho rekursu umanu ne’ebé iha.
Desde restaurasaun independénsia iha tinan 22 liubá, Timor-Leste hetan ona progresu ne’ebé notável. Iha tinan 1999, Timor-Leste iha de’it universidade ida. Ohin loron, iha instituisaun ensinu superiór 18 ne’ebé serve estudante rihun 40 resin. Iha 1975, iha de’it doutoradu ida, ohin loron iha atus ba atus.
Nia afirma, UNTL ho nia graduadu sira hala’o papél esensiál iha trajetória dezenvolvimentu ida-ne’e, kontribui ba formasaun profisionál sira no avansu sientífiku no tékniku Timor-Leste nian.
Konkista sira-ne’e sai posivel de’it tanba profesór no graduadu sira-nia dedikasaun hosi UNTL no hosi universidade sira seluk no hosi instituisaun edukativa privada sira, ne’ebé, iha tinan barak nia laran, komplementa Estadu nia kompromisu ba edukasaun. Kompromisu ida-ne’e hahú hosi ensinu pré-primáriu, liuhosi ensinu báziku gratuitu no universál, to’o eskola sekundária jerál no tékniku-vokasionál, no mós ensinu superiór no politékniku.
A-nia avansu sira reflete mós iha infraestrutura no servisu públiku esensiál sira. Agora daudaun iha médiku liu rihun ida, kreximentu impresionante ida dezde 2002, bainhira iha de’it na’in 19 atu atende populasaun tomak.
Kobertura elétrika, ne’ebé iha tinan 2002 limitadu no intermitente de’it iha kapitál, ohin loron habelar ba liu porsentu sianulu-resin-neen (96%) hosi teritóriu nasionál, fornese eletrisidade konfiável ba maioria timoroan sira.
Rede infraestrutura transporte nian mós evolui maka’as, ho ponte, estrada no auto-estrada sira ne’ebé liga munisípiu hotu-hotu. Ita mós investe iha mobilidade ema nian no sasán sira-nian, ho dezenvolvimentu Portu Baía Tíbar no konstrusaun aeroportu rejionál, ne’ebé hakbesik Timor-Leste ba mundu no promove kreximentu ekonómiku.
Jornalista: Vito Salvadór