Connect with us

Dili

PDHJ Realiza Semináriu Internasionál kona-bá Direitu Ekonómiku, Sosiál no Kultural iha Fronteira

Published

on

Hatutan.com, (20 Novembru 2024), Díli- Provedória dos Direitos Humanos e Justiça (PDHJ) realiza semináriu internasionál kona-bá Direitu Ekonómiku, Sosiál no Kulturál, ne’ebé foku ba iha área fronteira sira iha Sudeste Aziátiku.

Lee Mós: PDHJ Konvida Prezidente Repúblika Abertura Enkontru Anual SENAF ba Dala-XXI

Provedór Direitus Umanu no Justisa, Virgílio da Silva Guterres

Provedór Direitus Humanus no Justisa, Virgílio da Silva Guterres iha nia diskursu abertura ba semináriu internasionál ne’ebé hala’o iha Ótel Novu Turizmu, Kuarta (20/11/2024), hateten kontente tebes haree ema barak ne’ebé dedikadu halibur iha ne’e no hotu-hotu kompromete atu promove direitu no moris-di’ak komunidade sira-nian iha rejiaun importante ida-ne’e.

“Hanesan ita hatene, área fronteira sira iha Sudeste Aziátiku la’ós de’it fronteira ida, maibé ida-ne’e hanesan kultura, istória no dezafiu sira ne’ebé ita hasoru. Komunidade sira iha ne’e hasoru dinámika sosio-ekonomiku úniku ne’ebé presija ita-nia atensaun no esforsu kolaborativu. Ohin, ita sei esplora prátika di’ak liu no estratéjia inovativu sira atu hasa’e oportunidade ekonómika, promove inkluzaun sosiál, no prezerva patrimóniu kulturál sira,” Provedór Virgílio da Silva Guterres hateten.

Advertisement

Semináriu ne’e ho objetivu atu promove no fahe ba malu ambiente aprendizajen no diálogu husi país ida-idak iha Sudeste Aziátiku no peritu no Governu sira ne’ebé halo ona esforsu signifikativu iha advokasia ba direitu no hadi’a kondisaun moris.

Provedór ne’e mos enkoraja ema hotu atu envolve ho ativu no nakloke, husu pergunta, no fahe perspetiva iha,semináriu ne’e. Mai aproveita oportunidade ida-ne’e hodi harii ligasaun no hametin impaktu koletivu hodi apoia komunidade sira iha fronteira laran. Hamutuk, mai hahú viajen importante ida-ne’e ba futuru ida-ne’ebé justu no justu liu ba ema hotu.

Prezidente Repúblika José Ramos-Horta, hateten Semináriu internasionál ida-ne’e kona-ba Direitu umanu bele hatete iha fronteira oinsá governu observa implementa sira nia obrigasaun ne’ebé iha tratadu kona-ba direitu ekonómiku sosiál kulturál ne’e téma prinsipál, maibé ita mós hatene realidade problema refujiadu rai barak iha mundu.

Problema fenómenu ida bo’ot tebe-tebes millaun 700 ema dezlokadu iha Eropa ne’ebá, liu-liu sira mai husi Síria, Irak, Afeganistaun, sira refujiadu dezlokadu iha mundu tomak iha Áfrika hanesan Sodão sira seluk.

“Iha Ázia problema bo’ot liu, ida Afeganistaun ha’u la temi iha ne’e maibé refujiadu Afeganistaun iha Irak millaun iha ita nia rejiaun sudeste aziátiku sira ne’ebé problema bo’ot liu, númeru ida mak Tailándia, refujiadu ne’ebé mai husi Myanmar no la’ós agora de’it, tinan 20 nia laran tiha ona problema ne’e la rezolve. Todan boot loos ba Governu Tailándia, depois ladún iha apoiu internasionál ba sira, iha balun mais ladún, depois Malázia mós simu refujiadu husi Myanmar nian, ida fali mak Indonézia,” Ramos-Horta tenik.

Advertisement

Xefe Estadu hatutan  Filipina mós iha maibé Filipina ladún hanesan sira buka iha Tailándia mak númeru ida, maibé ida seluk ne’ebé la’ós ASEAN mak Balanda.

Balandes pelumenus 80 mill ka 1 millaun refujiadu, sira rejime militar halo persigasaun oho lubuk ida sira halai ba Balandes.

Timor-Leste nia fronteira Pasífiku liu iha mundu

Prezidente Repúblika José Ramos-Horta hateten situasaun iTimor-Leste nian fronteira ida ne’ebé pasífiku loos iha mundu ne’e ida mak Timor ho Indonézia, ita laiha ona problema dezlokadu ka refujiadu ne’e só presiza bainhira país viziñu sira rezolve problema interna, problema entre sira tanba relasaun di’ak loos Timor ho Indonézia, problema dezlokadu ka refujiadu laiha.

“Iha dezafiu seluk ne’ebé Timoroan rihun ba rihun ba legalmente, ba pasaporte barak ba ilegalmente sira ne’ebé tuir dala Dili nian ida ne’e ha’u la preokupa liu, ha’u hatete ba polísia kuitadu ema sira ba haree família sira tuir dalan Dili nian, dala ruma ba sosa hahan ne’ebé baratu liu ne’ebé abuzu legál lalika preokupa fali, polísia kaer fali ema sira ne’e konfiksa fali sira nia sasán.” Hakotu Prezidente Repúblika.

Advertisement

Jornalista: Vito Salvadór

 

Continue Reading
Advertisement
Click to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Dili

UNDP ho Governu Timor-Leste Sei Lansa Fali Konstrusaun Edifísiu Sentrál RTTL,E.P

Published

on

By

Hatutan.com, (13 Novembru 2025), Díli— Prorama Nasoens Unidas bá Dezemvolvimentu (UNDP-sigla inglés) ho IX Governu Konstitusionál liuhosi Sekrétaria Estadu Komunikasaun Sosiál (SEKOMS) sei lansa fali konstrusaun Edifísiu Sentrál Rádiu Televizaun Timor-Leste, Empreza Públika (RTTL,E.P) iha  loron 01 fulan-Dezembru tinan 2025.

(more…)

Continue Reading

Dili

C12N Husu Aselera Projetu Monumentu Memoriál Masakre Santa Kruz

Published

on

By

Hatutan.com, (12  Novembru  2025), Díli-Komité 12 Novembru (C12N)  nu’udár grupu ne’ebé reprezenta sobrevivente sira no família vítima sira husi Masakre Santa Kruz, 12 Novembru 1991, husu Governu atu aselera projetu monumentu memoriál masakre Santa Kruz ne’ebé tinan barak ona seidauk finaliza.

(more…)

Continue Reading

Dili

Sesta-Sábadu, Forsa Tarefa Kontijente Timor-Leste Arranka ba Filipina

Published

on

By

Hatutan.com, (12 Novembru 2025), Díli-Forsa tarefa kontijente Timor-Leste ba apoiu umanitária ba vitíma dezastre natural iha Filipina sei arranka ho aviaun Aero Dili iha Sesta-Sábadu (14-15/11/2025).

(more…)

Continue Reading

Trending