Hatutan.com, (10 Fevereiru 2025), Díli- Autoridade Nasionál Komunikasaun (ANC-portugés), hamutuk ho parseiru dezenvolvimentu Japan International Cooperation Agency (JICA), organiza semináriu nasionál hodi hasa’e koñesimentu kona-bá seguransa sibernétika iha transformasaun dijitál ne’ebé evolui iha Timor-Leste.

ANC ho JICA organiza semináriu nasionál hodi hasa’e koñesimentu kona-bá seguransa sibernétika iha transformasaun dijitál, SEgunda (10/02/2025). Foto/Tome da Silva
Semináriu ne’e ho tema “Hasa’e Konsiénsia kona-ba Siberseguransa, Paizajen, no Papél Enjeñeiru IT sira nian”, inklui mós workshop kona-bá Fundamentu Étika Hacking ho objetivu atu hasa’e koñesimentu kona-ba seguransa sibernétika iha transformasaun dijitál ne’ebé evolui iha Timor-Leste no tenke garante katak Timor-Leste preparadu atu enfrenta dezafiu sira ho kapasidade Tekniku ne’ebé bele kombate atake sira
Administradór Tékniku Konsellu Administrasaun-ANC, Novelino dos Santos, hateten semináriu ida-ne’e mós atu mellora Ekipa tékniku profisionál IT sira nia hanoin kle’an kona-bá ameasa sibernétika globál no sira nia papél krítiku hodi asegura seguransa dadus no sistema nian bá defende interese Estadu
“Iha workshop ita hare liu kona-ba Ethical Hacking hanesan aproximasaun ida ne’ebé responsavel atu identifika no rezolve lakuna seguransa potensiál sira iha sistema teknolójiku sira iha ita nia Estadu. Semináriu ne’e mós hanesan parte ida hosi ANC nia esforsu sira haktuir ba polítika Governasaun da sia nian, atu harii baze ida ne’ebé metin hodi hasoru dezafiu sira hosi mundu dijitál, liuliu ho mudansa glotalizasaun ne’ebé aumenta ba protesaun dadus no sistema teknolójiku sira iha setór oioin, inklui governu, no sosiedade tomak,” Novelino dos Santos haktuir ba jornalista sira iha Sentru Kulturál (Pusat Budaya) Indonézia iha Caicoli, Díli, Segunda (10/02/2025).
Nia hatutan ho apoiu hosi JICA hatudu importánsia hosi kolaborasaun internasionál hodi harii kapasidade teknolójiku iha Timor-Leste. Liu husi kolaborasaun ne’e, bele fornese formasaun ne’ebé relevante no fó impaktu pozitivu ba partisipante sira hodi kontribui ba mudansa signifikativu iha nível nasional nian.
Liuhusi semináriu ida-ne’e, ANC hein katak bele hasae konesimentu partisipante sira kona-ba importánsia seguransa sibernétika nian, liuliu iha protesaun sistema sira hosi ameasa esterna sira no mós.
Enkoraja profisionál IT Timor oan sira atu kontinua hasa’e sira-nia kompeténsia, atu nune’e sira bele fó kontribuisaun loloos ba dezenvolvimentu teknolójiku nasionál hodi harii konxiénsia kona-ba importánsia étika nian iha utilizasaun teknolojia ho responsabilidade.
“Siberseguransa la’ós de’it kestaun téknika, maibé mós kona-ba sustentabilidade ekonómika no estabilidade nasionál. Semináriu ne’e hanesan pasu ida tan hodi prepara Timor-Leste sai nasaun ida ne’ebé maka bele jere di’ak liu dezafiu sira hosi era dijitál, mantein nafatin étika no responsabilidade sosiál.” Nia argumenta.
Partisipante sira hotu ne’ebé rejista ona atu akompaña ho kompletu, eventu ida-ne’e sei sai oportunidade di’ak ida atu aprende hosi peritu sira, diskute no habelar rede profisionál sira.
Chief Representative JICA iha Timor-Leste office, Ito Mimpei hateten Semináriu ne’e hanesan oportunidade ida atu tulun hasae konesimentu partisipante sira nian kona-ba seguransa sibernétika iha Timor-Leste.
Nia afirma JICA hatudu kompromisu atu apoiu atividade sira nune’e no ba oportunidade ida ne’e sei iha espertu husi Indonézia ne’ebé sei fahe konesimentu ho partisipante sira kona-ba Hasa’e Konsiénsia kona-ba Siberseguransa, Paizajen, no Papél Enjeñeiru IT sira nian.
“Ami (JICA) hein katak ho oportunidade ida ne’e bele tulun hasae koñesimentu partisipante sira nian no hakle’an koñesimentu iha área importante sira liu-liu seguransa sibernétika iha transformasaun dijitál,” Ito Mimpei hateten.
Nia hatutan JICA iha kompromisu atu kontinua apoiu eventu sira ne’e hodi kapasita foin-sa’e Timoroan sira iha are oin-oin hodi kontribui ba dezenvolvimentu nasionál.
Jornalista: Vito Salvadór