Connect with us

Nasionál

MNEK Fó Segmentu Resesaun Diplomátika ho Nasaun Amigu Sira

Published

on

Hatutaan.com, (20 Fevereiru 2025), Díli–Ministériu Negósiu Estranjeiru no Kopersaun (MNEK), Kinta (20/02/2025),  fó segmentu ba serimonia resesaun diplomatika ho nasaun amigu sira hosi fatin oioin.

Lee Mós: MNEK ho Sekretáriu Ezekutivu CPLP Diskute Preparasaun bá Reuniaun Konsellu Ministru CPLP

MNEK fó segmentu ba serimonia resesaun diplomátika ho nasaun amigu sira hosi fatin oioin iha Dili, Kinta (20/02/2025). Foto/Lazaro Pereira Quefi

Objetivu hosi serimónia ne’e  atu Governu Timor-Leste hato’o mensajen ba sira kona-bá susesu ne’ebé hetan no dezafiu sira iha konstrusaun Estadu, nune’e embaixadór nasaun konflitu sira hanesan Ukránia no Israel mai hodi rona Timor no estuda kona-bá Timor-Leste nia polítika fronteira depois tau importansia papel Timor-Leste nian ba konstrusaun pás.

Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun, Bendito Fereitas, esplika  papél ida importante tebes  agora iha influensia ba nasaun frajil sira ka nasaun ne’ebé menus favoresidus depois iha situasaun pos konflitu, tanba ne’e mak hanesan rekonsiliasaun, konstrusaun Estadu, konstrusaun pás ezije teb-tebes esforsu.

Advertisement

“Resesaun diplomátika anuál ne’e embaixadór sira hosi nasaun amigu mai partisipa atu ita-nia governu hato’o mensajen ba sira kona-ba susesu ne’ebé ita hetan no dezafiu ne’ebé ita enfrenta iha konstrusaun Estadu ita nian,” Ministru Bendito Fereitas hateten.

Nia hatutan esperiensia g7+ ne’e sai hanesan papel importante ba Timor -Leste ne’ebé hetan rekoñesimentu iha mundu liuliu mós iha ONU.

Hotu-hotu hatene katak g7+ nia prezensa ho esperansa 2023 Timor-Leste bele sai mediadór ba pás tanba ne’e Timor-Leste bele nasaun ki’ik, maibé nia papél iha mundu internasional iha reperpusaun, iha influensia no iha mós rekoñesimentu.

Iha sesaun balun iha serimónia ne’e Ministériu  Interior sei aprezenta mós kona-bá estratéjia jestaun fronteira, tanba ne’e, sai hanesan lisaun ida ba sira kaundu sira iha nasaun ligasaun fronteira  sempre iha konflitu, maibé Timor-Leste bainhira restaura  independensia kuaze tinan 23 ona, maibé jestaun fronteira kuaze minutu ne’e pasifika no sai modelu ida ligasaun di’ak entre Timor-Leste ho Indonézia.

Jornalista Estajiariu : Lazaro Pereira Quefi

Advertisement

 

 

 

 

Advertisement
Continue Reading
Advertisement
Click to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Nasionál

Karta Pastorál Ba Páskua 2026, “Nia hadomi ninian sira to’o rohan” (Jo 13,1)

Published

on

By

Hatutan.com, (22 Marsu 2026), Díli–Na’ilulik, diákunu, madre, irmaun, seminarista, maun-alin no bin-feton sira no ema hotu ne’ebé hakaran di’ak, Páskua  mak wé matan fiar sarani nian. Iha Páskua, Maromak hatudu ba Nia povu mistériu domin rohan la’ek hahú hosi Ejiptu to’o Jeruzalem, husi Moizés to’o Jezús Kristu.

(more…)

Continue Reading

Nasionál

Xanana Lori Governu no Povu Nia Naran Hato’o Ksolok Idul Fitri Ba Musulmanu Tomak

Published

on

By

Hatutan.com, (20 Marsu 2026), Díli– Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão, lori IX Governu Konstitusionál nia naran no lori povu Timor-Leste nia naran hato’o ksolok Indul Fitri 1447 Hijriah ba musulmanu sira hotu.  

(more…)

Continue Reading

Nasionál

Governu Sei Haruka Dokumentu Legál ba PGR Hodi Hahú Halo Investigasaun Ba Ró Haksolok-Aviaun Twin Otter

Published

on

By

Hatutan.com, (19 Marsu  2026), Díli- Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão, Kinta (19/03/2026), informa  kompañia  Auditóriu Internasionál Ernst & Young, haruka relatóriu no dokumentu legál mai Governu Timor-Leste kona-bá akizasaun aviaun Twin Otter ho Ró Haksolok, maka Governu sei haruka ba Prokuradoria Jerál Repúblika (PGR, sigla portugés) hodi hahú halo investigasaun.

(more…)

Continue Reading
Advertisement

Trending