Connect with us

Ekonomia

Governu ho Parseiru Estratéjiku Diskute Dezenvolvimentu Merkadu Imobiliáriu iha Timor-Leste

Published

on

Hatutan.com, (06 Marsu 2025), Dili- IX Governu Konstitusionál liu husi Ministériu Planeamentu Investigasaun Estratéjiku (MPIE) hamutuk ho parseiru Estratéjiku sira hanesan Banku Sentral Timor-Leste (BCTL) no Internasional Finance Corporation (IFC) diskute Dezenvolvimentu Merkadu Imobiliáriu iha Timor-Leste.

Governu no BCTL hamutuk ho IFC realiza diskusaun ne’e ho tema “Housing Market Development Forum 2025” ne’ebé hala’o iha Salaun Ministériu Finansas, Kinta (06/03/2025).

Ministériu Planeamentu Investigasaun Estratéjiku (MPIE) hamutuk ho parseiru Estratéjiku sira hanesan BCTL no
IFC diskute Dezenvolvimentu Merkadu Imobiliáriu iha Timor-Leste, Kinta (06/03/2025). Foto/tome da Silva

Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Koordenadór ba Asuntu Ekonómiku no Ministru Turizmu no Ambiente, Francisco Kalbuadi Lay, ne’ebé partisipa iha Fórum ne’e no lee sai diskursu husi Primeiru-Ministru (PM) Kay Rala Xanana Gusmão hateten simu mandatu ida atu mai lee Primeiru-Ministru nia diskursu ba forum ida ne’e iha okajiaun forum Dezenvolvimentu merkadu imobiliáriu.

Nia afirma kompromisu husi IX Governu Konstitusional ninian maka tau ema nu’udár sentru ba dezenvolvimentu tanba ne’e maka Governu halo ninia esforsu hotu oinsá atu sidadaun sira bele moris ho dignu.

Advertisement

“Moris ho dignu katak Timoroan sira hela iha uma ida dignu, iha espasu natoon, konfortavel, moos no permite ba família nia privasidade. Hanesan ita hotu hatene uma katak sentru ba família atu moris no sai nu’udar baze ba edukasaun, saúde, seguransa no ida ne’e mak sai propriedade Programa Governu nian,” Francisco Kalbuadi Lay hateten.

Governante ne’e subliña kompromisu governu nian atu haburas kreximentu ekonómiku no estabilidade finanseira iha Timor-Leste. Seitór abitasaun ne’ebé forte dudu kreximentu ekonómiku liuhosi hamosu empregu, estimula indústria konstrusaun no habelar servisu finanseiru sira.

Iha nasaun barak finansiamentu merkadu Imobiliáriu nian sai hanesan motor xave ba inkluzaun finanseira no progresu ekonómiku hodi permite sidadaun sira atu sosa uma liuhosi empréstimu estruturadu ba tempu naruk nune’e enkoraja poupansa, jestaun finanseira ne’ebé responsavel no merkadu propriedade ida ne’ebé vibrante liu.

Governu sei bolu atensaun ba sidadaun hotu-hotu atu iha esforsu hamutuk atu dezenvolve merkadu Imobiliáriu nian iha nasaun. Entaun uma maka nesesidade fundamentál ba família ida-idak. Fó seguransa, estabilidade no dignidade ba povu.

Iha Timor-Leste merkadu Imobiliáriu sei subdezenvolvidu tanba dezafiu oioin ne’ebé tenke hasoru hamutuk no tenke aborda hamutuk hanesan Governu, indústria finanseira, setór privadu, tenke servisu hamutuk hodi rezolve dezafiu sira.

Advertisement

“Tanba ne’e husu atu hamutuk kontinua mantein estabilidade makro ekonómika no ambiente ho inflasaun ki’ik hodi fasilita dezenvolvimentu merkadu Imobiliáriu no ekonomia Timor-Leste tomak.” Tenik nia.

Iha fatin hanesan Ministru Planeamentu Investimentu Estratéjiku (MPIE) Gastão de Sousa hateten forum ida ne’e realiza atu halibur ema hotu-hotu hosi parte setor públiku no  privadu atu diskute ba dezafiu sira iha dezenvolvimentu abitasaun au-mézmu tempu define mos prioridade hodi apoiu ba habitasaun tanba ne’e dezenvolvimentu abitasaun merkadu ida forte, sustentavel no inkluzivu importante tebes atu sidadaun hotu-hotu bele iha srrvisu no bele hela iha fatin ne’ebé seguru no ordinariu ida ne’e mak objetivu lolos ba sidadaun hotu – hotu.

Nia afirma MPIE konvida BCTL no AFC atu iha forum ida ne’e partisipa hodi deskuti no koalia kona ba dezenvolvimentu habitasaun Timor Leste no ohin loron Timor-Leste hasoru dezafiu barak tanba ne’e tenki ativu hodi rezolve dezafiu sira no mos aproveita oportunidade sira ne’e atu dudu dezenvolvimentu ba oin.

“Liu hosi forum ida ne’e mak se konkorda hamutuk kona-ba inisiativa sira ne’ebé mak atu orienta rotina ida kona-ba habitasaun iha Timor-Leste tanba ne’e pratisipasaun ne’e importante tebes tenki pro-ativu atu deskuti fo ideia politika ne’ebe di’ak hodi halo diferensia ba Timoroan hotu liuliu ba familia sira ne’ebé mak vulneravel tanba ne’e hamutuk kontinua luta ba moris di’ak hodi la husik Ema ida iha kotuk atu nune’e buka dalan ba transformasaun sosiu ekonomiku atu hadia koalidade moris ho saudavel ho prosperu ema ninian iha Timor – Leste.” Hateten Gastão de Sousa.

Iha fatin hanesan Governador Banco Central Timor-Leste (BCTL) Helder Lopes hateten Banku Sentrál Timor-Leste iha kolaborasaun ho governu no instituisaun finanseira sira komprometidu atu harii fundasaun forte ida ba merkadu Imobiliáriu nian tanba ne’e iha estratéjia barak maibé sei trasa ka destaka de’it estratéjia prinsipál haat iha ne’e.

Advertisement

Primeiru, hasa’e inkluzaun finanseira ita tenke hametin programa literasia finanseira hodi eduka públiku kona-ba opsaun finansiamentu uma nian, empréstimu responsável no benefísiu sira hosi investimentu ba tempu naruk iha uma.

Segundu, hametin enkuadramentu legál no regulamentár sira entaun Governu tenke serbisu atu hadi’a prosesu titulasaun rai nian no rasionaliza rejistu propriedade no asegura katak prosesu sira liuhosi telefone no mekanizmu sira rezolusaun disputa nian efisiente no justu.

Terseiru, Instituisaun finanseira sira tenke hetan enkorajamentu atu dezenvolve produtu hipoteka nian ne’ebé adekuadu ba nivel rendimentu oioin ida-ne’e importante tebes haree katak iha Timor-Leste iha nivel rendimentu ema nian ne’ebé diferente inklui eskema sira uma nian ne’ebé baratu no opsaun sira taxa juru nian ne’ebé ki’ik liu ba kompradór sira ne’ebé foin sosa.

Ikus liu mak Iha mos estratéjia ida hakarak bolu atu serbisu hamutuk hodi esplora parseria públiku no privadu hodi Kolabora entre governu, seitór privadu sira, no instituisaun finanseira sira atu ajuda kria mekanizmu finansiamentu sira hanesan títulu sira bazeia ba Imobiliáriu, fundu sira ba uma, ka garantia sira bazeia ba governu atu hamenus risku sira no halo empréstimu ba uma sai asesivel liután.

“Banku Sentrál prontu atu servisu hamutuk ho parte interesada sira hotu hodi kria sistema finansiamentu hipoteka ne’ebé sustentável, inkluzivu, no reziliente iha Timor-Leste hodi garante asesu asesivel ba na’in ba uma, la’ós de’it harii uma maibé harii komunidade sira ne’ebé forte liu iha setór finanseiru sira ne’ebé estável no futuru ne’ebé nabilan liu ba Timor-Leste.” Hateten Helder Lopes.

Advertisement

Reprezentante International Finance Cooperation (IFC) Timor-Leste David Freedman hateten abitasaun di’ak mak direitu umanu báziku ida ne’e mak define deklarasaun direitus umanus universal no mos tama iha konstituisaun nasaun lubuk ida inklui mos Timor Leste.

“Abitasaun signifika katak oinsá ita bele buka atu dezenvolve merkadu sustentavel no uma ne’ebe ho kualidade di’ak atu hela, ida ne’e dezenvolvimentu simples maibé atu atinje objetivu Ida ne’e presiza entidade lubuk ida liu hosi inisiativa ida ne’e fiar katak lideransa hosi governu fo apoiu ba partisipasaun másimu hosi setor privadu no setor finanseiru hodi bele atinje mudansa ho Nia objetivu” hateten David Freedman.

Tanba ne’e hakarak hadia edukasaun tenke haree uluk ba kondisaun ema nia uma se hakarak hadi’a saúde entaun hare uluk ba kondisaun ema nia uma.

Iha nasasun barak inklui mos Timor Leste iha nesesidade bo’ot hadi’a abitasaun tanba dala-barak uma ne’ebé mak iha la hatán ba nesesidade.

Esperiénsia hosi nasaun seluk hatudu katak dezenvolvimentu setor edukasaun bele konklui ba kreximentu ekonomiku, bele Konklui ba presaun empregu no mos bele konklui makas ba dezenvolvimentu sistema Finansas.

Advertisement

Jornalista Estajiáriu : Lazaro Pereira Quefi

 

Continue Reading
Advertisement
Click to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Ekonomia

Timor-Leste iha Difikuldade Kompete Kuantidade Produtu iha Merkadu ASEAN

Published

on

By

Hatutan.com, (06 Novembru 2025),Díli— Vise-Ministra bá Asuntu ASEAN, Milena Rangel rekoñese  Timor-Leste  iha difikuldade kona-bá kuantidade produtu lokal atu kompete iha merkadu nasaun sira Estadu membru ASEAN.

(more…)

Continue Reading

Ekonomia

Debate OJE 2026 iha Jeneralidade, Komisaun C Hato’o Rekomendasaun Forte Bá Governu

Published

on

By

Hatutan.com,  (05 Novembru 2025),Díli—Debate  Orsamentu Jerál Estadu (OGE-sigla portugés) 2026 iha faze jeneralidad, Kuarta (05/11/2025),  Komisaun C  Parlamentu Nasionál ba asuntu Finansas Públika  hato’o rekomedasaun forte bá IX Governu Konsititusionál  hodi anota no sai hanesan prioridade.

(more…)

Continue Reading

Ekonomia

SEFOPE Sei Fó Anúnsiu Publikú Kona-bá Hasa’e Saláriu Minimu

Published

on

By

Hatutan.com, (27 Outubru 2025), Díli- Sekretáriu Estadu Formasaun Profisionál no Empregu   (SEFOPE), Rogério Araujo Mendonça , informa iha komemorasaun loron traballadór ne’ebé monu iha loron 01  fulan-Maiu,  sei fó anúnsiu públiku kona-bá hasa’e saláriu minimu.

(more…)

Continue Reading

Trending