Connect with us

Opiniaun

Navega Futuru Média: IA nia Ameasa no Oportunidade sira ba Jurnalizmu no Demokrasia iha Timor-Leste

Published

on

Hakerek husi: Rosario Maia*

Artigu ida-ne’e hetan inspirasaun hosi konteúdu barak iha mídia sosiál, tantu iha Facebook no TikTok, ne’ebé maka kria ho tulun hosi Intelijénsia Artifisiál (IA) – hodi oferese ba ita konteudu sira ne’ebé ‘ita senti’ hanesan konteudu real. Husi vídeo komiku sira hanesan bainaka/fonte informasaun ida ‘tuku malu derepente’ ho entervistador/jornalista ida durante entrevista iha programa TVE nian, to’o konteúdu triste nian ba Papa Francisco nia mate ne’ebé maka deskreve imajen Papa Francisco hasoru malu ho ninia predesessor sira iha lalehan. Ne’e mak realidade ida ne’ebé ita labele evita!

Iha jornada teknolojia mundu ohin loron ne’ebé evolui lalais tebes, Timor-Leste oras ne’e lao to’o iha kruzamentu ida. Nu’udar nasaun demokrasia joven ida ho setór mídia ne’ebé dinámiku no progresivu, nasaun ne’e agora tenke hasoru forsa foun ida tan ne’ebé ‘forti tebes’: Intelijénsia Artifisiál (IA). Enkuantu IA aprezenta oportunidade sira ne’ebé ita la hetan iha pasadu konaba maneira divulgasaun informasaun no avansu teknolójiku, maibé ida-ne’e mós sai tiha ameasa ida atu habo’ot liu tan dezafiu ezistente sira relasiona ho dezinformasaun, integridade jornalístika, no sustentabilidade mídia nian. Se la rezolve, ninia konsekuénsia sira bele tau iha risku estrutura dezenvolvimentu demokrátiku Timor-Leste nian. Atu asegura futuru mídia nian ne’ebé inovativu no responsavel, Timor-Leste tenke proativamente forma polítika no prátika sira ne’ebé aproveita AI nia potensiá atu salvaguarda valór jornalístiku sira.

Advertisement

Mídia ne’ebé la preparadu hasoru ‘interrupsaun’ IA nian

Timor-Leste nia ekosistema mídia nian, maski dinámiku, sei frajil nafatin. Média tradisionál sira luta ho rekursu limitadu, kapasidade profisionál naton no instabilidade finanseira. Maioria jornalista sira serbisu lahó asesu ba formasaun avansadu ka ferramenta teknolójiku modernu sira. Iha ambiente hanesan ne’e, prezensa husi IA — husi agregasaun notísia sira ne’ebé orienta ho algoritmu ba konteúdu ne’ebé jere husi IA — maka dezafiu bo’ot tebes ida.

Teknolojia sira IA nian, ne’ebé bele kria notísia falsu ho hiper-realista, automatiza kriasaun konteúdu, no personaliza newsfeed sira, oras ne’e ema no instituisaun barak iha mundu mak adota dauduan abordaejn IA nian ne’e, tamba bele fahe informasaun ho ‘velosidade’ ne’ebé maka’as. Maibé, Timor-Leste laiha enkuadramentu legal sira, abilidade téknika, no koñesimentu públiku ne’ebé nesesáriu atu navega dezenvolvimentu sira-ne’e ho seguru. Nasaun nia literasia media/dijitál sei menus, halo nia populasaun sai partikularmente vulneravel ba manipulasaun liuhosi kampaña dezinformasaun sira ne’ebé ‘ajuda produz ho perfeitu’ liu husi intelejénsia artifisiál.

Aleinde ne’e, barreira lian nian aprezenta dezafiu úniku ida. Maioria ferramenta AI nian dezenvolve iha lian dominante sira hanesan Inglés no Xinés, hodi marjinaliza Tetum no Portugés — Timor-Leste nia lian ofisiál sira. La ho dezenvolvimentu IA lokalizadu, nasaun ne’e iha risku atu sai konsumidór pasivu ba konteúdu ne’ebé maka hamosu hosi rai-li’ur ne’ebé maka bele la aliña ho nia valór kulturál no sosiál sira.

Demokrasia ne’ebé Frajil iha Perigu nia laran

Advertisement

Konsekuénsia sira hosi neglijénsia ba impaktu IA nian iha Plataforma média ka meus komunikasaun oin-oin aumentu  maka’as ba bebeik. Dahuluk, diseminasaun dezinformasaun, ne’ebé sai ona preokupasaun iha Timor-Leste, bele sai boot liu tan no hamosu krize ida ne’ebé labele kontrola. AI bele sai arma hodi produz konteudu falsu sira ne’ebé bele konvense ema ho kampaña sira dezinformasaun nian ne’ebé ho alvu definidu, bele estraga konfiansa públiku nian ba mídia, governu, no instituisaun demokrátiku sira.

Daruak, mídia tradisionál sira, ne’ebé maka luta daudaun atu kontinua sira nia ezisténsia, karik sei lakon iha kompetisaun ho plataforma sira ne’ebé maka orienta husi IA ne’ebé maka bele públika konteúdu lalais liu, baratu liu, no dala barak ho sensasionál liu. Ida-ne’e risku atu degrada liután padraun jornalístiku sira tanba ‘media AI nian’ fó liu prioridade ba clickbait (clickbait = iha internet –  konteúdu ne’ebé nia objetivu prinsipál maka atu atrai deit atensaun no enkoraja ema atu klik link ida ba pájina web partikulár ida), duké relatóriu verifikadu sira ne’ebé ‘media real’ públika hodi kompete iha merkadu dijitál.

Datoluk, konsentrasaun hosi podér informasaun nian iha deit autór sira ne’ebé mak matenek liu iha teknolojia ka iha deit dominasaun empreza estranjeiru sira, bele halakon soberania nasionál. Karik Timor-Leste nia mídia sai dominadu hosi algoritmu sira ne’ebé dezeña no kontrola iha fatin seluk, nasaun ne’e iha risku atu lakon kontrolu ba narrativa sira ne’ebé forma nia sosiedade no futuru.

Ikus liu, lahó intervensaun proativu, IA bele aumenta dezigualdade sosiál sira. Populasaun urbana sira ho asesu di’ak liu ba internet no literasia dijitál sei hetan benefísiu desproporsionál hosi inovasaun sira IA nian, hodi husik komunidade rurál no marjinalizadu sira iha kotuk liután. Divizaun dijitál ida-ne’e bele agrava tensaun sira no difikulta dezenvolvimentu nasionál inkluzivu.

Dalan Estratéjiku, Inkluzivu, no Étiku ida ba Oin

Advertisement

Atu navega futuru mídia nian ho prezensa AI, Timor-Leste tenke adota estratéjia ida ne’ebé komprensivu, ho vizaun elegante ida ba futuru ho baze iha edukasaun, regulamentu, inovasaun, no kolaborasaun.

  1. Investe iha Literasia Dijitál no Edukasaun Mídia

Baze ba mídia ida ne’ebé reziliente maka depende ba ninia audiénsia ka públiku ida ne’ebé informadu no krítiku. Timor-Leste tenke fó prioridade ba kampaña literasia dijitál iha nasaun tomak, hodi foo biban ka hakbi’it sidadaun sira atu iha kapasidade hodi identifika informasaun sala ka Lalos ne’ebé bai-bain ita temi dezinformasaun, komprende AI nia kapasidade no limitasaun sira.

Kurríkulu edukasionál sira iha nivel hotu-hotu tenke inkorpora literasia mídia, hanoin krítiku, no literasia báziku IA nian. Jornalista sira, liuliu, presiza formasaun espesializada atu komprende oinsá ferramenta sira IA nian bele uza ho étika ba jornalizmu investigativu, verifikasaun faktu sira, no envolvimentu audiénsia nian.

  1. Dezenvolve Enkuadramentu Legal sira ne’ebé Forte

Timor-Leste tenke estabelese regulamentu ne’ebé klaru no aplikavel hodi regula utilizasaun AI iha setór mídia. Regulamentu sira-ne’e tenke inklui:

  • Rekizitu sira transparénsia nian ba konteúdu ne’ebé maka hamosu hosi IA.
  • Mekanizmu sira responsabilizasaun nian ba dezinformasaun ne’ebé maka orienta hosi IA.
  • Lei protesaun dadus ne’ebé salvaguarda sidadaun nia privasidade.
  • Insentivu ka apoiu konkreta ba inovasaun sira IA nian ne’ebé apoia jornalizmu ne’ebé servi deit interese públiku.

Regulamentu sira hanesan ne’e tenke dezenvolve liuhosi prosesu inkluzivu, konsultivu ne’ebé envolve governu, órgaun mídia sira, sosiedade sivíl, no parseiru internasionál sira.

  1. Haburas Dezenvolvimentu IA Lokál no Ferramenta Multilingua

Atu evita dependénsia ba teknolojia estranjeiru, Timor-Leste tenke enkoraja peskiza no dezenvolvimentu AI lokál, partikularmente foka ba ferramenta lian Tetum no Portugés. Universidade sira no instituisaun peskiza sira bele hala’o papél sentrál ida hodi kolabora ho peritu sira AI globál nian no iha tempu hanesan hakbiit daudaun ita ninia rekursu rai laran.

Adisionalmente, parseria ho organizasaun rejionál sira no nasaun luzófonu sira bele fasilita troka koñesimentu no fahe rekursu sira.

  1. Apoia Jornalizmu Independente no Mídia ba Interese Públiku

AI labele troka jornalizmu umanu; tau esforsu oi-oin atu AI tengki reforsa tan jurnalismu ka jusrnalista sira. Timor-Leste tenke apoia mídia independente sira liuhosi subsídiu sustentavel, programa formasaun progresivu, no inisiativa asesu ba teknolojia avansadu.

Sala redasaun sira tenke hetan enkorajamentu atu adota ferramenta sira IA nian ne’ebé rasionaliza verifikasaun faktu, análize dadus, no envolvimentu audiénsia nian hodi la sakrifika padraun étika jurnalístika nian.

  1. Enkoraja Kolaborasaun “multi-parseria”

Abordajen multi-parseria ida ne’ebé envolve ajénsia governu nian, organizasaun mídia sira, akademia, sosiedade sivíl, no setór privadu esensiál tebes. Timor-Leste bele estabelese Forsa Tarefa Nasionál AI no Mídia nian hodi koordena esforsu sira, monitoriza impaktu AI nian, no rekomenda ajustamentu polítika sira.

Kooperasaun internasionál mós sei sai krítiku atu asesu rekursu sira, abilidade professional sira, no prátika di’ak liu sira.

Advertisement
  1. Promove Uzu IA ho Étika no Responsabilidade Korporativa

Kompañia teknolojia sira ne’ebé hala’o operasaun iha Timor-Leste tenke tuir padraun étika ne’ebé aas. Sira tenke responsabiliza atu implementa medida sira hasoru prejuizu algorítmiku, divulgasaun dezinformasaun, no esplorasaun dadus.

Inisiativa ka programa ka atividade sira responsabilidade sosiál korporativa nian bele inklui finansiamentu ba programa literasia mídia no apoiu nesesáriu ba jornalizmu lokál.

Futuru Demokrátiku, Inkluzivu ida ne’ebé bele Alkansa

Timor-Leste oras ne’e iha momentu definitivu ida. Prezensa husi intelejénsia artifisiál iha mídia ninia jornada oferese oportunidade  no dezafiu sira ne’ebé bo’ot. Ho vizaun futuru ne’ebé lo’os, korajen no kolaborasaun, AI bele kapasita Timor-Leste nia mídia atu sai inkluzivu, reziliente, no demokrátiku liután.

Ho investimentu iha edukasaun, implementa regulamentu sira ne’ebé apropiadu, haburas inovasaun lokál, apoia jornalizmu profesional, enkoraja kolaborasaun no promove prátika étika sira, Timor-Leste bele asegura katak ninia setór mídia la’ós de’it moris maibé buras liu tan iha era AI nian.

Ho nune’e, nasaun ida ne’e sei reafirma nia kompromisu ba demokrasia, identidade kulturál, no dezenvolvimentu nasionál inkluzivu — hodi hatudu ezemplu ba nasaun ki’ik sira iha mundu tomak kona-ba oinsá atu navega futuru mídia nian ho matenek no integridade.

Advertisement

*Rosario Maia – Membru RENETIL no Eis Jornalista RTTL

rosariomaia14@gmail.com

Continue Reading
Advertisement
Click to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Opiniaun

Diskursu Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão nian iha Okaziaun Aprezentasaun Proposta Lei Orsamentu Jerál Estadu ba 2026

Published

on

By

Parlamento Nacional, Díli 5 Novembro 2025

Suas Excelências

Senhora Presidente Parlamento Nacional       

Vice-Presidentes Parlamento Nacional

Advertisement

Ilustres

Senhoras no Senhores Deputados

Senhoras no Senhores Membros Governo

Senhoras no senhores,

(more…)

Advertisement

Continue Reading

Opiniaun

Sai Lian ASEAN nian: To’o Ona Tempu Mídia Nasionál Sira Ko’alia Timor-Leste Nia Kompromisu

Published

on

By

Hosi: Renato ”Apaa Sege’ da Costa

(more…)

Continue Reading

Opiniaun

Esteitmentu husi Institutu La’o Hamutuk Kona-ba Adezaun Timor-Leste ba Membru Plenu ASEAN Ba Dala-11

Published

on

By

Introdusaun

Simeira ASEAN ba dala 46 liu ba iha Kuala Lumpur, Primeiru Ministru Malázia deklara ba públiku katak, Timor-Leste nia adezaun ba ASEAN (full member) sei ofisializa iha Simeira ASEAN ba dala 47 iha fulan Outubru 2025. Tuir mai, Governu da sia organiza grupu traballu inter-ministerial nu’udar responsavel ba implementasaun rekomendasaun ne’ebé deside iha Simeira ASEAN 46 iha Malázia. Ekipa traballu ne’e enkontru no diskute halo ajustamentu ba lei no polítika balun tuir matadalan (roadmap) ne’ebé simu husi ASEAN. Governu komprimidu katak, antes Simeira iha fulan Outubru, preparasaun intermus polítika, lei balun, teknikamente no institusionalmente finaliza ona, liuliu akordu ekonomia prinsipál sira. Ambisaun boot ne’e ignora realidade katak Timor-Leste iha kapasidade ki’ik de’it atu prodús sasán ne’ebé bele fa’an iha ekonomia formál (ekonomia ne’ebé uza osan). Bainhira Timor-Leste adere ba ASEAN, bele redús soberania estadu atu proteje povu Timor-Leste husi dominasaun ekonómiku ASEAN.

(more…)

Continue Reading

Trending