Connect with us

Nasionál

Konsellu Ministru Aprova Estatutu Foun UNTL no Suspende Rekrutamentu Funsionáriu Públiku Foun

Published

on

Hatutan.com, (07 Maiu 2025), Díli–Reuniaun Konsellu Ministrus sira-nian ne’ebé hala’o iha Palásiu Governu, Díli, Kuarta (07/05/2025), aprova ona projetu Dekretu-Lei kona-ba Estatutu foun Universidade Nasionál Timor Lorosa’e (UNTL) nian, ne’ebé aprezenta husi Ministru Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura, José Honório da Costa Pereira Jerónimo, no husi Reitór UNTL, João Soares Martins.

Reuniaun Konsellu Ministru (KM). Foto/Dok.Elio dos Santos da Costa.

Komunikadu imprensa ne’ebé Hatutan.com asesu relata katak diploma ida-ne’e ho hanoin atu reformula Estatutu UNTL nian, hodi ajusta ninia estrutura organizasionál no jestaun hodi korresponde di’ak liu ba ejizénsias atuál ensinu superiór nian. Ninia objetivu atu garante organizasaun ida-ne’ebé efisiente no adaptada liu ba nesesidades foun instituisaun nian, reforsa ninia misaun atu kria, habelar no aplika koñesimentu ba dezenvolvimentu nasionál.

Estatutu foun ne’e introdús alterasaun signifikativa iha estrutura interna UNTL nian, inklui kriasaun órgaun foun sira no define filafali kompeténsia órgaun balun ne’ebé eziste ona. Alterasaun sira-ne’e ho objetivu atu otimiza jestaun universidade, promove interdixiplinaridade ne’ebé boot liu iha ensinu no investigasaun, no garante utilizasaun rekursu ne’ebé di’ak liu.

Bainhira diploma ida ne’e tama iha vigór, Dekretu-Lei n. 16/2010, loron 20 fulan-Outubru, ne’ebé estabelese Estatutu anteriór UNTL nian sei revoga.

Advertisement

Konsellu Ministru mós aprova projetu ne’ebé aprezenta husi Ministru Obras Públikas, Samuel Marçal, no delibera hodi autoriza despeza ba konstrusaun trosu estrada Dotik-Alas, iha Munisípiu Manufahi, ho extensaun/naruk 16,25 km no valór ne’ebé prevee millaun  $15,396.

Hafoin analiza pontu situasaun ba prosesu Reforma Jestaun Rekursus Umanus iha Administrasaun Públika, ne’ebé aprezenta hosi Prezidente Komisaun Funsaun Públika, Agostinho Letêncio de Deus, Konsellu Ministru deside hodi aprova suspensaun temporária ba rekrutamentu funsionárius públiku foun, ho objetivu atu garante jestaun rekursus umanus Estadu nian ne’ebé efisiente no sustentável liután.

Medida ne’e halo hanesan parte husi preparasaun ba propostas estruturais ne’ebé lidera hosi Grupu Traballu ba Reforma Jestaun Rekursus Umanus iha Administrasaun Públika, ne’ebé inklui, entre komponente seluk, define númeru ideál hosi forsa traballu, kria paradigma foun ida ba sistema karreira iha Administrasaun Públika.

Suspensaun ne’ebé daudaun ne’e aprova, aplika ba prosesu ingresu funsionárius públiku foun, maibé la inklui prosesu selesaun tuir méritu ba kargu diresaun no xefia no funsionáriu sira ne’ebé hala’o funsaun ho karakter espesiál, inklui rekrutamentu ba Ajentes Administrasaun Públika. Hanesan prioridade, Instituisaun sira tenke adota mekanizmus mobilidade interna hodi hatán ba nesesidades pesoál nian, liuhusi serbisu hamutuk ho Komisaun Funsaun Públika.

Medida ida-ne’e sei mantein durante períodu ne’ebé nesesáriu hodi analiza dimensaun ideál Funsaun Públika nian no hodi aprezenta paradigma foun ida ba sistema karreira iha Administrasaun Públika.

Advertisement

Ministra Edukasaun, Dulce de Jesus Soares, halo aprezentasaun kona-bá propostas alterasaun ba projetu Lei Bazes Edukasaun foun, ne’ebé elabora husi Komisaun G Parlamentu Nasionál.

Revizaun ba enkuadramentu legál setór ne’e ho objetivu atu garante koerénsia normativa ne’ebé boot liu, tuir diploma sira ne’ebé aprova ona, ne’ebé regula nível oioin ensinu nian. Objetivu prinsipál sira inklui promove edukasaun inkluziva no ekuitativa, valoriza formasaun no progresaun ba karreira dosente, adapta lejizlasaun ho realidade lokál no hametin kompromisu Estadu nian ba edukasaun ne’ebé iha kualidade ba ema hotu. Inklui mós atualizasaun ba terminolojia ne’ebé daudaun la uza, atu bele asegura aliñamentu ho preseitu pedagójiku modernu sira ne’ebé konsagra ona iha lejizlasaun atuál.

Liuhusi reuniaun Konsellu Ministru nian ne’e, Vise-Ministra ba Asuntu ASEAN, Milena Maria da Costa Rangel, halo aprezentasaun kona-ba pontu situasaun prosesu adezaun Timor-Leste nian nu’udár membru plenu Asosiasaun Nasoins Sudeste Aziátiku (ASEAN).

Ikus liu, Konsellu Ministrus delibera ona hodi aprova konseitu ba projetu Aeroportu Internasionál Prezidente Nicolau Lobato foun. 

Jornalista: Elio dos Santos da Costa

Advertisement

 

 

 

 

 

Advertisement

 

 

Continue Reading
Advertisement
Click to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Nasionál

Prezidente RTTL,E.P Elizeu Isaac Inkompatibilidade, PM Xanana: “SEKOMS Lori Bá Konsellu Ministru, Ami Hasai”

Published

on

By

Hatutan.com, (15 Janeiru 2026), Díli– Prezidente Konsellu Administrasaun Rádiu Televizaun Timor-Leste, Empreza Públiku (RTTL, E.P) Elizeu Isaac Fernandes,  halo kna’ar inkompatibilidade tanba assume knaar polítika nu’udár Primeiru  Vise-Sekretáriu Ezekutivu OJP-CNRT Minisípiu Díli.

(more…)

Continue Reading

Nasionál

Elizeu Isaac Asume Primeiru Vise-Sekretáriu Ezekutivu OJP-CNRT Díli, AJTL Ezije SEKOMS Ezonera Husi RTTL,E.P

Published

on

By

Hatutan.com,  (14 Janeiru 2026), Díli– Konfirmadu, Elizeu Isaac Fernandes  atuál prezidente Konsellu Administrasaun Rádiu Televizaun Timor-Leste, Empreza Pûblika (RTTL,E.P) assume mós kargu nu’udár dirijente iha Partidu CNRT ho pozisaun primeiru Vise-Sekretáriu Ezekutivu Organizasaun Joventude Patrtidu CNRT (OJP-CNRT) Munisípiu Díli.

(more…)

Continue Reading

Nasionál

CFP: Laiha Indikasaun Asédiu Seksuál iha TIC Timor, I.P Maibé Tentativa

Published

on

By

Hatutan.com, (09 Janeiru 2026), Díli– Komisaun Funsaun Funsaun Públiku (CFP- sigla portugés) rekoñese laiha indikasaun asédiu seksuál ne’ebé deskonfia pratika husi direjénte iha  Institusaun TIC Timor, Institutu Públiku, hasoru nia sub-ordinadu, maibé iha tentative ba pratika asédiu seksuál.

(more…)

Continue Reading
Advertisement

Trending