Hatutan.com, (02 Jullu 2025), Díli—Prezidente Repúblika, José Ramos Horta, hateten deklarasaun ka pozisaun Myanmar nian la fó apoiu no la konkorda Timor-Leste nia adezaun ba membru plena ASEAN sei la fó influensia.
Lee Mós: Hahú Ohin Timor-Leste Sai Membru Estadu ASEAN Bá Dala-11, Serimónia Ofisiál Sei Hala’o iha Fulan-Outubru

PM Xanana hamutuk ho membru estadu ASEAN partisipa iha semeira ASEAN ba dala-46 iha Kuala Lumpur, Malázia, Segunda (26/05/2025). Foto/Espesiál
Sita husi notísia Thai PBS ka Tailándia PBS katak Myanmar insiste ona ba prezidente ASEAN no Sekretariadu ASEAN atu “suspende konsiderasaun prosesuál sira hotu ne’ebé iha relasaun to’o Timor Leste halo revizaun ba nia aproximasaun no hatudu kompromisu ida ne’ebé klaru atu hadi’a nia polítika hasoru Myanmar.
“Primeiru atu hatete kona-ba komunikadu ne’ebé Myanmar ne’e lalika espekula barak, tanba desizaun Timor-Leste formalmente atu tama ASEAN halo tiha ona iha nivel xefe Estadu Malázia, komunikadu sai ona marka ba fulan-Outubru 2025, daudaun ne’e preparasaun serimónia,” Xefe Estadu José Ramos-Horta afirma hafoin hala’o enkontru ho jornalista destakadu sira iha Palásiu Prezidensiál, Kuarta (02/07/2025).
Nia hatete, sé rai ruma la partisipa iha simeira iha Kuala Lumpur, ne’e sira nia problema Nia haktuir, Myanmar la partisipa tinan tolu ona tanba golpe, no la konvida sira partisipa iha simeira.
“Tanba ne’e ha’u hateten de’it, buat hotu, kuandu simeira Xefe Estadu halo tiha ona desizaun. Ha’u simu mensajen lubuk ida, dala ruma halo ita sateadu tan! Laiha kualkér importánsia Husik ba prezidénsia ASEAN mak responde ba Myanmar,” Ramos-Horta hateten.
Notísia husi Thai PBS World haktiir Myanmar ofisiálmente informa ona Malázia, prezidente atuál hosi Asosiasaun Nasaun Sudeste Aziátiku (ASEAN), katak sei la apoia adezaun Timor-Leste nian iha fulan-Outubru.
Pozisaun ofisiál Naypyitaw foin lalais ne’e hato’o ba prezidente ASEAN, hodi hateten katak Timor-Leste la konsege obedese ba prinsípiu la-interferénsia iha asuntu internu, hanesan konsagra ona iha Karta ASEAN.
Tuir fonte sira, Konsellu Administrasaun Estatál (SAC) husu ba Timor-Leste atu “hadook an” hosi envolve ho entidade sira ne’ebé esplísitu kontra ka iha konflitu ho pozisaun Estadu-membru sira ASEAN nian.
Entidade sira ne’e inklui Governu Unidade Nasionál (NUG), governu iha ezíliu, no forsa rezisténsia ne’ebé oras ne’e daudaun kombate hasoru junta militár.
Karta ne’ebé asina hosi Han Win Aung, diretór-jerál no lider suplente Senior Officials’ Meeting (SOM) hosi ASEAN-Myanmar, haktuir hikas katak karik governu Timor-Leste kontinua nia violasaun klaru ba prinsípiu la-interferénsia iha asuntu internu Myanmar nian, “ita tenke rejeita ho firma kualkér konsiderasaun atu fó adezaun ba Timor Leste ba ASEAN Leste.”
Iha simeira ne’ebé relasiona ho ASEAN iha fulan-Maiu liubá, bloku nia líder sira konkorda atu admite Timor-Leste nu’udar membru plena ba dala-11 durante Simeira ASEAN ne’ebé sei mai iha fulan-Outubru nia rohan.
Iha deklarasaun konjunta, líder sira fó kna’ar ba ofisiál relevante sira hodi hala’o pasu prosedimentál sira ba admisaun Timor-Leste nian.
Iha fulan-Maiu, Primeiru-Ministru Malázia nian, Anwar Ibrahim, hala’o konferénsia vídeo ida ho líder sira hosi Governu Unidade Nasionál, inklui Primeiru-Ministru Mahn Winn Khaing Thann, hafoin nia enkontru pesoál ho Jenerál Senior Min Aung Hlaing iha Bangkok hodi ko’alia kona-ba asisténsia umanitária no prosesu dame nian iha Myanmar.
Iha simeira Maiu, reprezentante Myanmar nian, Sekretáriu Permanente ba Negósiu Estranjeiru Aung Kyaw Moe, la fó komentáriu kona-ba kestaun adezaun Timor-Leste nian.
Jornalista: Marcelino Tomae