Connect with us

Saúde

Timor-Leste Laiha Estoke Vasina Anti Rabies, Pasiente Maria Guterres Triste ho HNGV no Sentru Saúde sira

Published

on

Hatutan.com, (07 Jullu 2025), Díli-Daudaun ne’e, Timor-Leste enfrenta hela dezafiu boot ida mak surtu raiva ka rabies. Nune’e, parte relevante sira, liuliu Ministériu Saúde ho Ministériu Agrikultura, Peska, Pekuária no Floresta (MAPPF)  halo sensibilizasaun no divulgasaun maka’as kona-bá oinsá halo prevensaun ba virus ne’ebé mai husi asu tata no animal seluk tan hanesan lekirauk ho busa.

Lee Mós: Timor-Oan Na’in-Lima Mate Ona ho Virus Raiva

Pasiente ne’ebé asu tata nia ain ba hal otratamentu iha HNGV kose deit betadine no la hetan vasina anti raiva tanba stockout. Foto/Espesiál

Esforsu sira entidade  hirak-ne’e nian  fó esperansa boot ba povu atu kombate virus raiva ka rabies ne’e. Mézmu nune’e,  mosu lakuna boot ida iha Ministériu Saúde,  maka to’o agora Timor-Leste laiha estoke (stockout) kona-bá  vasina anti raiva ka rabies.

Ho fenómena stockout vasina anti raiva ne’e, prejudika pasiente  Maria Natividade da Costa Guterres, atu bele hetan tratamentu. Nune’e, nia lamenta tebes ho atendimentu iha Ospitál Nasionál Guido Valadares (HNGV) bainhira nia ba halo tratamentu ba nia kanek ne’ebé rezulta husi asu tata nia iha Sábadu (05/07/2025).

Advertisement

Maria Natividade da Costa Guterres, abitante  Aldeia Macocomate, Suku Becora, Postu Administrativu Kristu Rei, Munisípiu Díli,  Sábadu  liubá, asu tata nia ain bainhira nia enxe hela pulsa eletrisidade nian no fila kotuk hela, derrepente asu tata nia.

Nia hateten asu ne’e baibain siak duni, maibé la tata ema. Nune’e, bainhira asu ne’e tata nia lori kedas ba fase uza ho deterjente no buti kanek fatin ne’e halo raan sai. Maibé tanba moras no bubu maka’as, loron ne’ebá kedas, Maria Natividade da Costa Guterres, ba halo tratamentu iha Ospitál Nasionál Guido Valadares (HNGV) no iha HNGV pesoál saúde sira lori vítima ba fase-moos nia ain kanek ne’ebé asu tata ne’e ho rinso,  buti ran sai no kose ho soru-been molok tau betadine.

Hatutan.com, Segunda (07/07/2025), Maria Natividade da Costa Guterres, informa nia ta’uk no preokupa loos ho virus raiva ka rabies ne’ebé bele da’et tanba asu tata nian, nune’e nia rekomenda ba pesoál saúde sira ne’ebé fó atendimentu ba nia atu bele hetan vasina anti raiva (VAR) ka sérum anti-raiva (SAR).  Infelizmente HNGV laiha estoke vasina anti virus raiva.

Pesoál saúde sira rekomenda ba Maria Natividade da Costa Guterres atu bele ba halo tratamentu ba setru saúde sira iha Dili laran, nune’e, nia ba iha Sentru Saúde Vara-Cruz ho Sentru Saúde Formoza,  maibé pesoál saúde sira ne’ebé halo atendimentu husu deskulpa no informa katak estoke vasina anti raiva laiha (stockout). 

Iha Segunda dadeer ne’e, Maria Natividade da Costa Guterres komunika direta fali ho Sentru Saúde Formoza kona-bá estoke vasina anti raiva, maibé kontínua hetan informasaun katak parte Sentru Saúde Formoza laiha nafatin vasina anti raiva no parese semana rua tan mak foin tama.

Advertisement

HNGV Rekoñese Laiha Estoke Vasina Anti Rabies

Diretór Apoiu Diagnóstiku & Terapeutiku HNGV, Vidal de Jesus Lopes. Foto/Juvinal Cabral dos Santos

Diretór Apoiu Diagnóstiku & Terapeutiku HNGV, Vidal de Jesus Lopes ne’ebé jornalista konfirma iha nia servisu fatin, Segunda (07/07/2025), hateten estoke Vasina Anti Raiva (VAR) laiha duni no  vasina ne’e tenke fornese husi Institutu Nasionál Farmásia no Produtu Medikamentu (INFPM, sigla portugés).

Informasaun ne’ebé Diretór Apoiu Diagnóstiku & Terapeutiku HNGV, Vidal de Jesus Lopes, simu husi INFPM  katak estoke ba vasina anti raiva ne’e limitadu loos, maibé iha ona komunikasaun ho Programa Nasoins Unidas ba Dezenvolvimentu (UNDP ho W-Source mak sei suporta vial hamutuk  300 vial liu no  UNDP aloka ona osan ba iha ne’ebá liuhosi INFPM hodi sira provide  vasina anti rabies.

“Vasina ne’e rasik la’ós hanesan ai-moruk baibain, ita transporta ho buat sira ne’e tenke liuhosi ajénsia tanba entermu transportasaun  konservasaun husi kualidade vasina ne’e rasik ita tenke asegura, atu nune’e, temperatura aviaun nian ho cypin karik ho kontentór  ida oinsa ho buat sira ne’e hotu,”  Vidal de Jesus Lopes esplika.

Diretór ne’e hafirma kestaun tekniku vasina anti raiva ka rabies  ne’e rasik tenke husi parseiru mak ajuda, signifika fó osan ba sira mak sira bele provide ajensia parseiru  ne’e rasik mak tenke hatama husi W-Source ho UNDP.

“Tuir informasaun ne’ebé ikus liu agora dadauk iha INFPM por volta 200 ka 300 vial vasina anti rabies de’it, ne’e asegura situasaun emergensia de’it, seidauk bele distribui ba fasildade sira seluk tanba asegura ba situasaun emerjensia, kuandu husi UNDP ho W-Source ne’e tama ona internalmente INFPM jere oinsa para atu distribui ba fasildade saúde sira seluk para atu asegura stock ready karik asu tata ita nia ema sira bele hamoos fase no aumensmu tempu hetan kedas vasina,” nia tenik tan.

Advertisement

Iha sorin seluk Vise-Ministru Asuntu Parlamentár Adérito Hugo da Costa hateten, nia parte seidauk iha informasaun kona-bá stockout visina raiva, maibé la mentavél tebes,  la hatene ne’e akontese tanba kestaun saida.

“Mais prinsipiu preparativu fulan hirak antes inisiu tinan ida-ne’e ka tinan 2024 nian ita alertadu ona bá moras raiva, tán ne’e maka karik akontese duni vasina ne’e laiha estoke, la mentavél mais ha’u sei iha informasaun klaru husi posizaun Ministériu Saúde kona-bá pontu situasaun ida-ne’e,” Vise-Ministru Asuntu Parlamentár Adérito Hugo hateten hodi hatan bá Hatutan.com iha PN, Segunda (07/07/2025).

Hatutan.com halo esforsu ona atu entrevista ho Ministra Saúde Elia A. dos Reis Amaral kona-bá asuntu stockout vazina raiva, maibé seidauk disponivél.

Iha fatin hanesan  Prezidenti Komisaun F ne’ebé trata asuntu Saúde no Igualmente no Seguransa Sosiál Deputada Maria Gorumali Bareto seidauk iha informasaun kona-bá stockout vasina raiva nian, nune’e seidauk bele fó komenáriu.

Dadus ne’ebé iha hatudu katak dezde tinan 2024, Ministériu Saúde (MS) no Ministériu Agrikultura, Pekuária, Peska no Floresta (MAPPF), rejista Timor-oan na’in-lima lakon vida tanba kauza husi virus raiva ka rabies.

Advertisement

Jornalista: Juvinal Cabral dos Santos/ Zita Menezes

Continue Reading
Advertisement
Click to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Saúde

Ministra Élia Amaral Konsidera Mortalidade Kazu Dengue 0,6% Kategoria Kiik

Published

on

By

Hatutan.com, (04 Marsu 2026), Díli-Ministra Saúde (MS), Élia A.A.dos Reis Amaral, konsidera kazu mortalidade (mate)  moras dengue ho porsentajen 0,6 (%) sei tama iha kategoria ki’ik. Maske nune’e,  pesoál saúde sira nafatin halo tratamentu tuir padraun ho maneira oioin hodi halo prevensaun ba moras dengue ne’e.

(more…)

Continue Reading

Saúde

Ministra Élia Amaral Dezmente Komisaun Rekrutamentu PNTL Ne’ebé Dehan Reajente Laiha

Published

on

By

Hatutan.com, (11 Fevereiru 2026), Díli-Ministra Saúde (MS), Élia A.A. dos Reis Amaral,  dezmente informasaun husi Komisaun Juri Rekrutamentu PNTL 2025 ne’ebé dehan reajente laiha tanba ne’e adia teste médiku ba kadete PNTL na’in-400.

(more…)

Continue Reading

Saúde

Prezidente Ramos-Horta Dehan Imposivél Evita Kazu Moras Dengue iha Timor-Leste

Published

on

By

Hatutan.com, (30 Janeiru 2026), Díli- Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta, dehan imposivél atu evita moras dengue iha Timor-Leste tanba komunidade sira so’e lixu arbiru.

(more…)

Continue Reading

Trending