Hatutan.com, (04 Agostu 2025), Díli– Membru Parlamentu Nasionál sira konsidera kritika husi sosiedade sivíl hanesan Programa Monitorizasaun Sistema Judisiál (JSMP-sigla ingles) hanesan xamada atensaun bá Parlamentu Nasionál hodi servisu hadi’a di’ak liután.
Lee Mós: JSMP Konsidera PN Prátika Insulta Barak Liu Duké Prodús Lejizlasaun sira

Debate Konta Jerál Estadu 2023 iha PN, Segunda (27/01/2025). Foto/Dok
Prezidente Komisaun A trata asuntu justisa no lejizlasaun Deputadu Patrocínio Fernandes, hateten normal bá sosiedade sivíl fó nia observasaun no fó sira-nia hanoin, maibé dala barak liu ema hotu-hotu kontinua hateke negativu bá iha órgaun soberanu Parlamentu Nasionál. Maibé, haluha tiha dehan katak, estadu direitu demokrátiku ne’e estadu ne’ebé atua ho lei.
“Imajina sé Parlamentu Nasionál la halo lei, to’o ohin loron estadu bele eziste, signifika estadu ne’e sei la’o to’o ohin 2025, ne’e tanba servisu Parlamentu Nasionál prodús lei sira fó dalan bá ita nian estadu no prosesu dezenvolvimentu sira,” hateten Deputadu Patrocínio Fernandes bá jornalista sira iha PN, Segunda (04/08/2025).
Nu’udár Deputadu nia simu kritiku sira ne’e ho di’ak, maibé labele iha moris tomak ne’e tau perspetiva negativa bá órgaun estadu sira.
“Agradese bá JSMP nia kontribuisaun liuhosi hanoin sira ne’e hanesan xamada atensaun ida para JSMP no Parlamentu Nasionál bele hadi’a aan, tanba estadu ne’e ita hotu fó hanoin bá malu para hadi’a rai ne’e,” nia tenik.
Iha fatin hanesan Xefe Bankada KHUNTO Deputadu António Verdial hateten, nia sempre hatete no husu bá Deputadu/a atu sai defensór bá povu no tenke defende povu, liuliu evita gasta tempu bá insulta malu.
Sorin seluk Xefe Bankada PLP Deputada Maria Angelina Sarmento hateten, kritika ne’ebé JSMP halo no observa prosesu iha Parlamentu Nasionál durante iha lejislatura ida-ne’e iha razaun.
“Ha’u aseita tebes ho ida-ne’e, tanba saida maka ambiente ida-ne’e akontese tanba primeiru laiha sinerjia entre Parlamentu Nasionál ho Governu atu ko’alia kona-bá tinan ida lei saida maka prioridade bá Governu ida-ne’e atu tau atensaun hodi lori PN halo diskusaun no debate iha sesaun plenária sira,” Deputada Maria Angelina Sarmento hateten.
Nia afirma tuir loos Bankada Governu maka husu bá Governu lei sira ne’ebé maka prioridade iha mandatu IX Governu no bele ajuda iha prosesu implementasaun sira.
Nia hatutan kauza husi ambiente insulta akontese iha Parlamentu Nasionál depende bá ema ne’ebé lidera meza. “Ambiente ne’e akontese iha PN, ne’e tuir loloos Prezidente Parlamentu Nasionál tau nia aan hanesan moderadór, tuir loos nia hanesan lidér ida nia la monu bá deputadu sira nian lasu bainhira halo barullu iha Plenária, no labele tempra bumbu lae ikus mai PN ninian produtividade la iha tiha,” nia tenik.
Tuir relatóriu no dadus ne’ebé Hatutan.com asesu iha komisaun A trata asuntu justisa no lejizlasaun katak husi mandatu sesta lejislatura halo ona projetu lei ualu (8) no proposta lei 10 inklui lei foun ida (1).
- Projetu lei n.º 6/VI (1″) – Mandatu Titulares no membru órgaun designadu husi Parlamento Nacional.
- Projetu lei n.º 11/ VI (2″) – Autorizasaun Lejizlativa iha matéria fixação limita bá idade servisu, funsionáriu públiku no ajente administrativu.
- Projetu Lei n.º 5/VI (1″) Segunda alterasaun estatutu majistratura judisiáriu.
- Projetu lei n.º 03/VI (1″) – Regime jurídiku ezersísiu no direitu petisaun
- Projetu lei n.º 2/VI(1″), Terceira altersaun lei n.º 5/2004, 5 Maiu, Estatutu dos Deputadu/a.
- Projetu lei n.º 4/VI(1″), Terceira alterasaun lei n.º 5/2004, 5 de Maiu , estatutu dos Deputadu/a.
- Projetu lei n.º 1/VI(1″), Prosedimentu konsesaun Indultu no komutasaun Pena.
- Projetu lei n.º 11/ VI (2*) , autorizasaun legislative matéria fixasaun limite idade ne’ebé iha relasaun servisu funsionáriu públiku no ajente administrativu.
Proposta Lei
- Proposta lei n.º 15 /VI (2″), primeira alterasaun lei n.º 1/2007, 18 janeiru, Regime tranzitóriu rekrutamentu majistradu no defensór públiku não timorense, segundu altersaun lei n.º 9/2011, 17 agostu , aprova orgánika kámara konta iha tribunal superior administrativu, fiskál no kontas.
- PPL n°. 10/VI (1″), Regime jurídiku garantia mobiliáriu, (lei foun)
- PPL n°. 16/VI (2) – segundu alterasaun lei n.º 25/2021, Dezembru, lei Organizasaun Judisiária.
- a PPL n°. 17/VI (2″) – segundu alterasaun lei n.º 7/2022, 19 Maiu , Estatutu Ministériu Publikú.
- PPL n°. 10/VI (1″) -Regime jurídiku garantia mobiliáriu.
- PPL n.º 6/VI (1*) -segundu alterasaun lei nº 8/2009, 15 Jullu , kona-bá Komisaun Anti-Korrupsaun.
- PPL n.º 6/VI (1″) – Mandatu Titulares no membru órgaun designadu husi Parlamentu Nasionál.
- PPL n°. 16/VI (2″) – Segunda Alterasaun a Lei n.º 25/2021, Dezembru , lei organizasaun Judisiária.
- PPL n°. 17/VI (2) segundu alterasaun lei n.º 7/2022, 19 Maiu, estatutu ministériu públiku
- PPL n.º 13/V (2″) kona-bá kodigu rekuperasaun insolvéncia (iha hela fase diskusaun no espesialidade).
Iha loron 01 fulan-Agostu ne’e, Programa Monitorizasaun Sistema Judisiál (JSMP-sigla ingles) hato’o nia observasaun katak durante VI lejizlativa Parlamentu Nasionál nian ne’ebé lidera husi Prezidente Parlamentu Nasionál, Maria Fernanda Lay, prátika insulta maka barak liu iha diskusaun sira iha plenária duké prodús lejizlasaun ka lei hodi implementa iha rai-laran.
Jornalista : Zita Menezes