Hatutan.com, (12 Agostu 2025), Díli— Proposta Ezbosu revizaun lei Komunikasaun Sosiál (KomSos) ne’ebé Sekretaria Estadu Komunikasaun Sosiál (SEKOMS) kontempla artigu 38 B (Responsabilidade Penál) hatudu momoos SEKOMS Expedito Dias Ximenes, tenta viola ka “perkosa” Konstituisaun RDTL artigu 40 (Liberdade Espresaun) no artigu 41 (Liberdade Imprensa).
Lee Mós: Kriminaliza Produtu Jornalístika, Mari Alkatiri Konsidera Governu Xanana Tenta Kria Ditadura

SEKOMS Expedito Dias Ximenes klarifika artigu 38 B Proposta Revizaun Lei KomSos la kriminaliza jornalista. Foto/Repro husi programa 7 Minutu RTTL,E.P
Ezbosu proposta revizaun Lei KomSos daudaun ne’e tama ona iha faze konsultasaun entre parte sira, liuliu Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál (SEKOMS) ho Conselho de Imprensa de Timor-Leste (CITL) no ho jornalista, proprietáriu média sira no asosiasaun jornalista sira. maibé sai preokupasaun ba jornalista ho asosiasaun jornalista sira mak artigu 38 B (Responsabilidade Penál) ne’ebé ho intensaun atu kriminaliza produtu jornalístika, inklui responsabilidade kriminál ba jornalista, editór, xefe redasaun no proprietáriu média sira.
Iha ezbosu proposta revizaun Lei Komunikasaun Sosiál versaun Sekretaria Estadu Komunikasaun Sosiál nian ne’ebé Hatutan.com asesu, lori duvida no sai destaka diskusaun iha grupu jornalista Timor-oan sira, inklui iha asosiasaun jornalista sira.
Diretór Asosiasaun HAK, Feliciano da Costa Araújo, hateten presiza refleta didi’ak bá iha Konstituisaun RDTL ne’ebé iha artigu balun fó dalan liu-liu ba iha sosiedade oinsá atu bele espresa sira ninia hanoin, liu-liu hanesan buat balun ne’ebé la loos sira bele hato’o auto krítika.
“Bainhira ami haree fila fali situasaun refere, sé ita hanoin bele kriminaliza situasaun ida-ne’e, bá ami atu hatete tan dalan mak ita ne’e halo ona pemerkosaan bá iha Konstituisaun RDTL ne’e. Ita temi Lei-Inan maibé ita rasik viola. Labele halo buat hotu-hotu ho intensaun atu bele próteze ita ninia atitude ka hahalok ne’ebé tuir loloos ita viola, serake koruptor ida, nia halo korrupsaun ne’e ita labele ko’alia, nonook de’it,” Diretór Asosiasaun HAK, Feliciano da Costa Araújo haktuir bá jornalista iha Faról, Díli, Tersa (12/08/2025) .

Diretór Asosiasaun HAK, Feliciano da Costa Araújo
Diretór ne’e fundamenta liután katak, sé ema balun halo violasaun seksuál, halo abuzu seksuál, abuzu poder, korrupsaun no viola prinsípiu komún ne’ebé konsagra iha Lei no Konvensaun internasionál sira ne’ebé Timor-Leste adopta, ne’e tenke nonook de’it katak ema labele ko’alia buat ida. Tanba ne’e, Asosiasaun HAK konsidera SEKOMS Expedito Dia Ximenes tenta atu halakon tiha Timor-Leste hanesan estadu direitu demokrátiku.
Tuir Asosiasaun HAK nia observasaun hatudu iha realidade katak Governu liu-liu SEKOMS Expedito Dias Ximenes rasik falun aan, subar aan hodi hamosu lei ida-ne’e, signifika SEKOMS hakarak próteze nia aan bainhira nia halo sala, ema labele ko’alia bá nia.
Hahalok SEKOMS Expedito Dias Ximenes nin ne’e Sosiedade Sivíl sente ida lamenta tebe-tebes signifika estadu Timor-Leste bolu sistema Repúblika Demokrátika Timor-Leste ne’e hamosu ona ditadura.
Nia haktuir sé SEKOMS hakarak kontrola buat hotu-hotu hanesan ne’e, tanba saída mak bá ko’alia nasaun sira seluk, nasaun selu-seluk nia problema Timor-Leste bá ko’alia, maibé realidade iha Timor falun aan hanesan kortina de’it.
Iha sorin seluk Diretór Ezekutivu FONGTIL, Valentim da Costa Pinto, hateten SEKOMS Expedito Dias Ximenes, tenke hatene Timor-Leste Estadu Direitu Demokrátiku, nune’e tenke asegura didi’ak kualidade liberdade imprensa no espresaun, espasu síviku sira ne’e tenke mantein.

Diretór Ezekutivu FONGTIL, Valentim da Costa Pinto, hateten SEKOMS Expedito Dias Ximenes
Nia dehan, obra Jornalista hanesan elementu ida ne’ebé bele promove Timor-Leste kualidade espasu síviku iha Timor ne’e la’o entaun ne’e laiha oportunidade ida kria artigu 38 B (Responsabilidade Penál) ne’ebé atu kriminaliza produtu jornalístika.
“Ita labele aseita ida ne’e, se karik proposta ezbosu revizaun Lei KomSos aprova duni, ha’u hanoin jornalista ho maluk sosiedade sivíl, ita sei bele hamutuk halo buat ruma, labele akontese tanba espasu síviku ita Timor-Leste opta hela kona-bá estadu direitu bá demokrátiku Valentim da Costa Pinto afirma.
Nia fundamenta ne’e hatudu katak ema hotu-hotu tenke iha liberdade hodi bele jere ninia autonomia, nia liberdade sira. Jornalista sira labele kriminaliza tanba sira mak tenke fahe informasaun, sosiedade ne’e iha direitu atu hetan informasaun sira, entaun laiha oportunidade atu bele kriminaliza ida ne’e no labele akontese iha Timor.
“Sé lae, aban bainrua, jornalista, sosiedade sivíl ka ativista sira mai husi komunidade sira iha baze, sira hakarak ko’alia lia-loos, autoridade sira bele uza sira nia depois na’ok ema sira ne’e hodi lakon, ita hakarak akontese hanesan Jakarta 1-2 iha Ainaro bainhira ema foti ema ba soe iha ne’ebá, ka ita hakarak akontese tan fatin sira seluk depois na’ok ema kalan-kalan depois ba halakon, ita lakohi buat ida ne’e,” nia tenik.
Nia dehan sé SEKOMS Expedito Dias Ximenes moris tempu Indonézia hatene Indonézia nia atetude durante tinan 24 halo okupasaun ilegal iha Timor-Leste no violasaun boot no grave tebes ba direitu umanu iha Timor-Leste.
“Ita iha mós dokumentu ida ne’ebé hakerek iha Chega nian, ne’e heteten labele atu repete tan, serake ida ne’e ita kumpre ka lae, se ita la kumpre entaun dokumentu sira ne’e ita halo saida, ita só halo nune’e hatudu ba ema mundiál katak ita iha ona konvensaun, ita iha ona kometimentu ida katak iha ita nia estadu ida ne’e se la repete tan atitude ida pasadu,” nia konklui.
SEKOMS Klarifika Artigu 38 B La’ós Kriminaliza Jornalista
Sita husi programa 7 Minutu RTTL,E.P edisaun Tersa-kalan (12/08/2025), SEKOMS Expedito Dias Ximenes, klarifika katak artigu 38 B la’ós kirminaliza produtu jornalístika, maibé artigu ka proposta ezbosu lei KomSos ne’e mai atu simplifika no klarifika di’ak liután artigu balu tuir evolusaun avansu teknolojia no transformasaun dijitál, maka presiza atualiza Lei KomSos ne’ebé vigora dezde tinan 11 ba kotuk (2014-2025).
“Loloos ne’e revizaun ne’e atu klarifika liu tan lei KomSos ne’ebé vigora hela atu bele simplifika no klairifka di’ak liu tan tanba iha artigu balu la reflete ona ho avansu teknokojia ho preokupasaun públiku nian kona-ba trnasformasuan dijitial oras ne’e daudaun, entaun presiza ita atualiza ho servisu média nian hodi nune’e bele fo resposta loloos ba iha públiku. Tanba ne’e, balun hanoin katak liuliu sira kestiona kona-ba artigu 38 B,” SEKOMS Expedito Dias Ximenes hateten.
Nia esplika revizaun ne’e atu simplifika no atu halo klarifikasaun ne’ebé di’ak liu tan atu nune’e jornalista sira bele komprende di’ak liu tan sira-nia dever no direitu bainhira sira halo kobertura no bainhira karik sira hetan Direitu ba Resposta no Retifikasaun.
Expedito Dias Ximenes hateten ida-ne’e atu klarifika no simplifika di’ak liu tan direitu ba resposta no direitu ba retifikasuan ne’e oinsá. La iha intensaun oituan deit atu dehan katak revizaun Lei KomSos ne’e atu kriminaliza produtu jornalístika, tanba produtu jornaistiku sira ho lei ne’ebé vigora hela la muda.
Nia fundamenta tan katak Conselho de Imprensa de Timor-Leste ho SEKOMS ne’ebé reprezenta Gvoernu atu simplifika fali no klarifika fali iha artigu balu Lei Komsos atuál ne’ebé ladun fó marjen ba iha jornalista sira atu hala’o nia serivsu ho di’ak.
“La iha artigu ida iha ne’e mak hateten dehan kriminaliza produtu jornalístika. Karik kolega sira ne’ebé, karik revizaun ne’e hakerek ho lian portugés dala barka kolega balu karik seidauk hanesan lee didiak no seidauk hetan esplikasaun didi’ak. Divia husu tiha lai ba CI no ba iha Governu,” Expedito Dias Ximenes afirma.
Hosi sorin seluk, tuir dokumentu Proposta de Lei Nú. —-/—— Primeiru Alterasaun ba Lei nú. 5/2014, 19 Novembru (Lei Komunikasaun Sosiál) ne’ebé Hatutan.com asesu hakerek momoos iha pájina 20 kona-bá Artigu 38 B (Responsabilidade Penál).
Tuir mai publika kompletu konteúdu Artigu 38 B husi númeru 01 to’o númeru 07, Proposta Ezbosu Revizaun Lei KomSos ne’ebé SEKOMS ho nia ekipa jurídiku sira prodús iha lian Portugés ne’ebé Hatutan.com asesu;
Artigo 38.° B
(Responsabilidade Penal)
- A publicação u transmissão de rextos our images atavés de meta de
comiuncaçio social, que ofenda bens juridicos penalmente protegidos, é panida nos
termos gerais, sem prejuizo do disposto na presente lei, sendo a sua apiccacão da
competência dos tribunas judicias.
- A autoria dos comes cometdos através de meios de comunicação social cabe a
quem tiver criado o texto, imagem ou som cuja publicação ou transmissão conititua
a ofensa dos bens juridicos protegidos pelas disposições penais
- Nos casos de publicação não consentida, è autor do crime quem a tiver prometido.
- O diretor, o diretor-adjunto, o subdiretor ou quem concretamente on substitua,
assim como o editor, no caso de publicações não periódicas, que não se oponha,
atraves da ação adequada, à comissão de crime através da imprensa, podendo fazé
lo, é punido com as pens cominadas nos correspondentes tipos legais, reduzidas
de um terço nos seus limites.
- Tratando- se de declarações corretamente reproduzidas, prestadas por pessoas
devidamente identificadas, só estas podem ser responsabilizadas, a menos que o seu
teor constitua insupação à prática de um crime.
- O regime previsto no número anterior aplica-se igualenente em relação aos artigos
de opiniño, desde que o seu autor esteja devidamente identificado.
- São isentos de responsabilidade criminal todos aqueles que, no exercício da sua
profissão, teveram intervenção meramente técnica, subordinada ou rotineira no
processo de elaboração ou difusão da publicação contendo o escrito ou imagem
controvertidos.
Jornalista: Marcelino Tomae