Nasionál
Xefe Estadu Garante Veta Proposta Alterasaun Lei KomSos Karik SEKOMS La Elimina Artigu 38B
Published
6 months agoon

Hatutan.com, (14 Agostu 2025), Díli– Xefe Estadu José Ramos-Horta, fó garantia katak nia sei veta proposta alterasaun Lei Komunikasaun Sosiál (KomSos) karik Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál (SEKOMS) Expedito Dias Ximenes, mantein artigu 38B kona-bá Responsabilidade Penál ba jornalista, xefe redasaun, ho prioritáriu média sira.
Lee Mós: Artigu 38 B Proposta Revizaun Lei KomSos, SEKOMS Expedito Dias Ximenes Tenta “Perkosa” K-RDTL

SEKOMS Expedito Dias Ximenes hamrik husi jornalista sira-nia kotuk akompaña no halo intervensaun ba konférensia imprensa Prezidente Repúblika nian iha Pálasiu Prezidensiál, Kinta (14/08/2025). Foto/Média PR
“Bom, bá ha’u Governu bele halo oin-oin, maibé labele halo lei ne’e hodi hamate liberdade imprensa, se lei ka dekretu lei ruma, mai maka ha’u haree atu kontrola fali mídia, atu halo difisil bá mídia nia servisu, ha’u veta,” Prezidente Repúblika José Ramos-Horta afirma hodi responde jornalista sira liuhosi konferénsia imprensa ne’ebé hala’o iha Palásiu Prezidensiál, Kinta (14/08/2025).
Xefe Estadu afirma tan, “Se artigu 38B (responsabilidade penál) ne’e la elimina, lori mai mós ha’u veta, tanba ha’u sei lee artigu ne’e maka fó impaktu bá jornalista ha’u veta.”
SEKOMS Expedito Ximenes Halo Intervensaun
Iha konferénsia imprensa ne’e, SEKOMs Expedito Dias Ximenes, hatudu nia atitude ne’ebé la’ós hanesan Sekretáriu Estadu ida, maibé simplesmente hatún nia aan hanesan protokolu ka ofisiál média ida hodi hamriik iha jornalista lubun nia leet (parte kotuk) hodi see tilun ba konferénsia imprensa ne’e.
Jornalista sira ne’ebé destakadu iha Palásiu Prezidente hetan konvite husi Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta hodi partisipa iha konferénsia imprensa ne’e, derrepente de’it SEKOMS Expedito Dias Ximenes, hamriik iha kotuk responde fali pergunta jornalista nian bainhira jornalista husi STL husu opiniaun Prezidente Repúblika nian ba ezbosu revizaun proposta Lei KomSos Artigu 38 (Responsabilidade Penál) ne’ebé SEKOMS prepara ho intensaun lad’iak ba liberdade imprensa no liberdade espresaun.
Jornalista husi STL koloka pergunta bá Prezidente Repúblika, José Ramos hodi opiniaun Xefe Estadu nian kona-bá ezbosu proposta revizaun Lei KomSos ne’ebé SEKOMS impoin artigu 38B atu kriminaliza produtu jornalístika no bainhira Prezidente Repúblika atu responde, mas SEKOMS Expedito halo kedas intervensaun hodi husu bá Prezidente Repúblika labele responde ho razaun katak ezbosu poposta revizaun Lei KomSos artigu 38B ne’e nia parte ho Conselho de Imprensa de Timor-Leste elemina tiha ona.
“Ohin, ha’u dehan tiha ona lei eliminadu ona ne’ebé lalika preokupa. Ohin, ha’u esplika tiha ona mídia lubuk ida iha ne’ebá, ne’ebé pergunta ida-ne’e la presiza responde,” Expedito Dias Ximenes hatán hodi impede Prezidente Repúblika atu hatan pergunta jornalista nian.
Nune’e Prezidente Repúblika la konsege responde, maibé kongrulta bá Expedito tanba elimina tiha artigu 38B iha proposta alterasaun Lei KomSos ne’ebé SEKOMS ho nia jurídiku sira prepara. .

Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta halo konférensia imprensa, Kinta (14/08/2025). Foto/Média PR
Xefe Estadu husu bá SEKOMS Expedito Dias Ximenes atu labele hanoin halo lei hodi hamate servisu jornalista ka hamate liberdade imprensa.
Iha fatin hanesan mós Jornalista INDEPENTE koloka pergunta ida bá Prezidente Repúblika oinsá Xefe Estadu nia rekomendasaun bá SEKOMS tanba lei ne’e elimina ona, maibé bá futuru la bele halo arbiru lei hodi hamate servisu jornalista, Xefe Estadu ne’e esplika katak Governu bele kria lei maibé labele halo lei ne’e hodi hamate ka oho liberdade imprensa iha Timor-Leste.
Jornalista Hatutan.com koloka mós pergunta bá Prezidente Repúblika kona-bá konstrusaun edifísiu RTTL,E.P ne’ebé Governu Japaun apoiu atu kria infraestrutura dignu ba RTTL,E.P, maibé realidade projetu ne’e atraza no bainhira Prezidente Repúblika sei hanoin atu responde pergunta ne’e, SEKOMS Expedito Dias Ximenes husi kotuk hatán dehan prosesu ne’e Governu seidauk hatene.
“Osan ne’e Governu Japaun nian, progresu la’o hela maibé to’o agora Governu seidauk hatene, informasaun,” Expedito dias Ximenes hadau kompeténsia Prezidente Repúblika nian atu hatan pergunta jornalista nian.
Maske Prezidente seidauk hatene informasaun bá progresu konstrusaun edifísiu Sentrál RTTL,E.P maibé hanesan Xefe Estadu bele fó opiniaun, hafoin opiniaun ne’e la konsege tanba Expedito Dias Ximenes ho nakdedar hatán husi jornalista sira-nia kotuk.
CI ho SEKOMS Elimina Artigu 38B
Liuhusi konsultasaun no diskusaun ho Konsellu Imprensa (CI) no Sekretariadu Estadu Komunikasaun Sosiál (SEKOMS), Kinta-ne’e, parte rua konkorda elimina tiha ona artigu 38B iha ezbosu proposta alterasaun Lei KomSoS.
Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál (SEKOMSO) Expedito Dias Ximenes hateten enkontru ho Konsellu Imprensa liuhusi ekipa jurídiku SEKOMS nian ne’ebé nia rasik maka lidera diskusaun ne’e konkorda retira tiha artigu 38B atu bele hapara espekuakulasuan ne’ebé la’o dadaun iha públiku.

SEKOMS Expedito Dias Ximenes informa ba jornalista sira kona-bá elimina ona artigu 38B Responsabilidade Kriminál iha ezbosu proposta laterasaun Lei KomSos. Foto/Marcelino Tomae
“Tuir loloos ezbosu lei ne’e, dokumentu ofisiál Governu nian ne’ebé la bele sai bá li’ur, maibé komu balun fó sai tiha ona no hamosu diskusaun iha diskusaun hodi provoka espekulasaun mai iha Governu entaun elemina tiha artigu 38B ne’e,” Expedito Dias Ximenes hateten bá Jornalista sira iha Salaun Enkontru SEKOMS, Palásiu Governu.
Expedito dehan, pareser sira ne’e hanesan halo espekulasaun oin-oin ,ema balun seidauk lee lei vijente, lei ne’ebé vigora, nune’e nia konsidera komentáriu públiku fora kontestu ezbosa ne’ebé SEKOMS rasik prepara.
Iha fatin hanesan Prezidente Konsellu Imprensa Timor-Leste, Cezar Moniz Mali hateten, SEKOMS ho CI intende malu di’ak loos, maibé iha artigu ida ne’ebé mak sai tiha polémika iha públiku, husi sosiedade sivíl no komunidade mídia rasik ne’ebé mak fó reasaun maka’ás ba artigu 38B elemina ona.
Durante iha diskusaun CI ho SEKOMS to’o iha konkluzaun ida katak, mantein lei vijente no retira ezbosu proposta alterasaun Lei KomSos no hasai ka elemina artigu 38B kon-bá responsabilidade kriminál iha Lei refere.
“Ami husu esplikasaun, no mantein de’it lei rejistene bele ka lae, nune’e afinál SEKOMS ho Konsellu Imprensa iha hanoin hanesan hela, mai atu propoin katak karik mosu ona polémika, ita mantein ho lei ezistente ita hasai tiha artigu 38B iha proposta alterasaun Lei KomSos karik lei hamosu konfuzaun duni hamosu polémika ho reasaun maka’ás,” Cesar Moniz Mali hateten.
Artigu 38B Perigu ba Liberdade Imprensa
Observador Mídia, Renato da Costa, fó nia opiniaun liga ho artigu 38B ne’ebé SEKOMS impoin iha proposta alterasaun Lei KomSos ne’e nia feitu negativu husi Lei ne’e maka “Responsabilidade Penál”.

Observadór Média, Renato da Costa
Iha kontestu ida ne’e, Renato da Costa afirma desizaun judisiál sira bele hetan influénsia polítika no jornalista sira bele evita atu publika artigu krítiku sira kona-ba figura públiku sira tanba ta’uk hetan akuzasaun kriminál.
Tuir nia tanba jornalista ta’uk ona maka rezultadu redusaun mídia sira ne’ebé eziste ta’uk halo reportajen investigativu no enfrakesimentu iha fiskalizasaun ba podér.
Iha sorin seluk natureza husiartigu 38B ne’e mós hanesan hamosu fali rejime foun ida ne’ebé loke dalan hodi iha kastigu ba kolumnista sira, komentadór sira, no mós leitór sira ne’ebé hatama opiniaun sira ne’ebé konsidera estraga ema seluk.
“Konsekuénsia husi konteúdu artigu 38B ne’e maka restrisaun ba debate públiku no limitasaun ba pluralidade ideia sira, nune’e perigu tebes ba nasaun demokrátiku sira. Atu dehan de’it katak konteúdu tomak husi artigu 38B ne’e hamosu ameasa boot ba liberdade imprensa. Ida-ne’e la’ós de’it loke odamatan ba interpretasaun arbitráriu sir,a maibé mós muda responsabilidade sira ho luan, hodi kria klima ida ta’uk no auto-sensura nian iha sala redasaun sira,” Renato da Costa hateten
Se ezbosu proposta alterasaun Lei KomSos no artigu 38B ne’e maka pasa duni, Renato da Costa dehan, fó lembra fali ba nia, oinsá Soeharto, eis prezidente Repúblika Indonézia nia governu iha tinan 1994 taka revista sira hanesan Tempo, Editor, no Detik hetan bandu tanba de’it fó sai informasaun kona-bá polémika ne’ebé sosa ró funu nian hosi -Alemaña ne’ebé konsidera hanesan buat ida ne’ebé halo moe ba governu.
La Tempu Ona Kriminaliza Jornalista
Reprezentante povu iha Parlamentu Nasionál sira afirma la tempu ona atu SEKOMS Expedito Dias Ximenes, kria artigu ida iha proposta alterasaun Lei KomSos atu kriminaliza produtu jornalístika no jornalista sira iha Timor-Leste.
Membru PN husi Bankada CNRT, Cedelizia Faria dos Santos, hateten tuir loloos jornalista sira ne’e tenke fó liberdade bá sira atu halo kobertura bá asuntu saida de’it, maske fiar katak sira mós iha responsabilidade bá aktu saida maka sira halo ne’ebé prevalese iha Kódigu Étika Jornalístika no prinsípiu universal jornalizmu nian.
“Ita labele fó sansaun ne’ebé maka kriminaliza, ha’u hanoin to’o ita kriminaliza ne’e la tempu. Ita Timor ita foin maka ukun aan, buat hotu ita foin tama iha prosesu aprendizajen, ita nian jornalista mós foin aprende, ami deputadu sira, no membru Governu sira mós foin iha prosesu aprendizajen,” Deputada Cedelizia Faria dos Santos bá jornalista sira iha PN.

Jornalista sira halo sira-nia atividade. Foto/dok CI
Tuir Deputada Cedelizia Faria nian observasaun katak durante ne’e lei komunikasaun sosiál ne’ebé vigora hela ne’e buat hotu la’o di’ak hela, hanesan kadavés mós kuandu deputadu sira ko’alia maka jornalista públika sala, maibé iha tuir mai redasaun sempre koopera halo retifikasaun tuir andamentu iha Lei Komunkasaun Sosiál iha artigu ida kona-bá Direitu Resposta no direitu Retifikasaun.
Tuir loloos, Deputada ne’e hateten, SEKOMS tenke fó kapasitasaun bá jornalista sira, tau orsamentu bá jornalista sira, aprende iha rai laran, aprende mós iha ema nian nasaun sira liga ho jornalista nian servisu sira.
Iha fatin hanesan Vise-Prezidente Parlamentu Nasionál Maria Teresinha da Silva Viegas hateten kona-bá alterasaun lei komunikasaun sosiál sei diskusaun internal hela iha SEKOMS maibé Deputadu sira maka halo lei no aprova lei.
“Agora ha’u enkoraja alin jornalista sira liuhusi imi nian mídia formal ida-idak antes to’o iha fitura lei sei iha audiénsia públika maka autór bá lei hanesan SEKOMS sei rona mós jornalista hotu nian opiniaun,” Maria Teresinha da Silva Viegas hateten.
Tuir nia mídia ne’e atu eduka la’ós atu hatún malu, ne’ebé ida-ne’e sei rona ita-boot sira nian lian, ida ne’ebé maka di’ak Parlamentu Nasionál sei akomoda, ida ne’ebé maka laloos Parlamentu Nasionál sei la akomoda no la aprova.
Membru Bankada FRETILIN, David Dias Ximenes “Mandati” konsidera laiha dalan bá Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál (SEKOMS) Expedito Dias Ximenes atu kria ezbosu lei atu kriminaliza fali produtu jornalístika.
Nia haktuir, ko’alia kona-bá direitu demokrátiku, lei sempre proteje ema sira ninia liberdade espresaun, tanba ne’e labele halo buat ida atu taka fali média nia ibun, no média maka ibun iha sosiedade nia leet.
“Ha’u mós hatene katak ita nia jornalista sira mós iha nia lei ontolojia ka kódigu étika jornalístika , agora atu kriminaliza ne’e kriminaliza oinsá, kuandu kriminaliza ona ita nia mídia signifiká ema hotu-hotu ta’uk atu ko’alia,” Deputadu Mandati afirma.
Nia hateten tán “Ha’u fi’ar katak ita nia Primeiru-Ministru sei lakohi buat ida hanesan ne’e, soke sira ne’ebé mak serbisu ho nia ne’e mak asvézes hakarak hetan saida husi Primeiru-Ministru Xanana Gusmão, entaun sira halo tun-sa’e de’it, ne’ebé ha’u nia hanoin lalika halo lei ida-ne’e.”
“Halo duni lei ne’e maka hamate ona liberdade imprensa no liberdade espresaun ne’ebé konsagra iha Konstituisaun artigu 40 ho artigu 41, ita nia jornalista sira mós la brani ona, kuandu ida bá tama ona problema boot ema ta’uk ona. Entaun kuandu ta’uk ona ko’alia ita nia Estadu ne’e monu ona ba absolutizmu ne’e ladún di’ak,” Deputadu David Dias Ximenes “Mandati” hateten.
Tuir mai Hatutan.com publika kompletu konteúdu artigu 38B (Responsabilidade Penál) iha proposta alterasaun Lei KomSos ne’ebé SEKOMS prodús no sempre defende katak artigu 38B ne’e la hamate liberdade imprensa no la kriminaliza produtu jornalístika.
Portugés | Tetun |
Artigo 38.° B Advertisement (Responsabilidade Penal) 1. A publicação ou transmissão de textos ou images através de meta de comunicação social, que ofenda bens juridicos penalmente protegidos, é punida nos termos gerais, sem prejuizo do disposto na presente lei, sendo a sua apreciação da competência dos tribunas judicias. 2. A autoria dos crimes cometidos através de meios de comunicação social cabe a quem tiver criado o texto, imagem ou som cuja publicação ou transmissão conititua a ofensa dos bens juridicos protegidos pelas disposições penais. 3. Nos casos de publicação não consentida, é autor do crime quem a tiver promovido. 4. O diretor, o diretor-adjunto, o subdiretor ou quem concretamente os substitua, assim como o editor, no caso de publicações não periódicas, que não se oponha, atraves da ação adequada, à comissão de crime através da imprensa, podendo faze lo, é punido com as penas cominadas nos correspondentes tipos legais, reduzidas de um terço nos seus limites. Advertisement 5. Tratando- se de declarações corretamente reproduzidas, prestadas por pessoas devidamente identificadas, só estas podem ser responsabilizadas, a menos que o seu teor constitua instigação à prática de um crime. 6. O regime previsto no número anterior aplica-se igualmente em relação aos artigos de opinião, desde que o seu autor esteja devidamente identificado. 7. São isentos de responsabilidade criminal todos aqueles que, no exercício da sua profissão, teveram intervenção meramente técnica, subordinada ou rotineira no processo de elaboração ou difusão da publicação contendo o escrito ou imagem controvertidos. | Artigu 38 B (Responsabilidade Kriminál) Advertisement 1. Publikasaun ka transmisaun testu ka imajen sira liuhosi meiu komunikasaun sosiál, ne’ebé ofende ben jurídiku sira ne’ebé hetan protesaun kriminál, hetan kastigu tuir termu jerál sira, sein prejuizu ba dispozisaun sira lei ida-ne’e nian, no ninia apresiasaun maka responsabilidade tribunál judisiál sira nian. 2. Autoridade ba krime sira ne’ebé komete liuhosi mídia sosiál iha sé de’it maka hakerek testu, imajen, ka lian ne’ebé nia publikasaun ka transmisaun konstitui ofensa ida hasoru interese legál sira ne’ebé proteje hosi lei penál. 3. Iha kazu publikasaun ne’ebé la autoriza, autór ba krime ne’e mak ema ne’ebé promove krime ne’e. 4. Diretór, adjuntudiretór, sub-diretór ka sé de’it mak espesifikamente substitui sira, nune’e mós editór, iha kazu publikasaun la’ós periódika, ne’ebé la kontra, liuhusi asaun adekuada, kometimentu krime liuhosi imprensa, no ne’ebé bele halo ida-ne’e, sei hetan kastigu ho pena sira ne’ebé prevee iha tipu legál korrespondente sira, ne’ebé redús ho datoluk ida ho sira-nia limite. 5. Kona-ba deklarasaun sira ne’ebé reprodús ho loloos ne’ebé halo hosi ema sira ne’ebé devidamente identifikadu, ema sira-ne’e de’it mak bele hetan responsabilidade, exetu sira-nia teor/konteúdu konstitui instigasaun atu komete krime ruma. Advertisement 6. Rejime previstu iha númeru anteriór aplika mós ba artigu opiniaun sira, bainhira identifika loloos autór. 7. Kualkér ema ne’ebé, bainhira hala’o nia profisaun, interfere de’it iha maneira téknika, subordinada ka rotina iha prosesu elaborasaun ka divulgasaun publikasaun ne’ebé kontein hakerek ka imajen kontroversa, hetan izensaun hosi responsabilidade kriminál. |
Jornalista: Marcelino Tomae/ Zita Menezes
You may like
Nasionál
PDHJ: Ofisiál Mídia SEKOMS Impede Hatutan.com Halo Kobertura iha Espasu Públiku RTTL,E.P Ne’e Krime
Published
7 hours agoon
09/02/2026
Hatutan.com, (09 Fevereiru 2026), Díli– Provedór Direitu Umanu no Justisa (PDHJ), Virgílio da Silva Guterres “Lamukan”, konsidera ofisiál mídia Sektretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál (SEKOMS), Tito Livio ne’ebé impede ka limita jornalista Hatutan.com, Marcelino Tomae, halo kobertura iha espasu públiku hanesan iha Rádiu Televizaun Timor-Leste (RTTL,E.P), ne’e krime no fó impaktu ba índise liberdade imprensa.
Nasionál
Kandidatu Ajente PNTL Sei Koordena ho Universitáriu Sira Organiza Manifestasaun
Published
11 hours agoon
09/02/2026
Hatutan.com, (09 Fevereiru 2026), Díli-Kandidatu Ajente Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) kompromete atu koordena ho universitáriu sira atu organiza asaun pasifiku bianhira laiha rezultadu ba sira-nia petisaun ne’ebé sira submete ba Primeiru-Ministru Xanana Gusmão ho Prezidente Parlamentu Nasionál, Maria Fernanda Lay, Segunda (09/02/2026).
Nasionál
Rekrutamentu Kadetes PNTL Diskriminativu, Ministériu Interiór ho Komandu PNTL Dezobediénsia Ba Desizaun Tribunál
Published
3 days agoon
06/02/2026
Hatutan.com, (06 Fevereiru 2026), Díli– Forum Organizasaun Noun Governamentál Timor-Leste (FONGTIL) konsidera Ministériu Interiór ho Komandu Jerál Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) dezobediénsia ba desizaun Tribunál Rekursu ne’ébe dekreta ona inkonstitusionalidade no ilegalidade iha norma iha diploma ministeriálba regulamentu konkursu públiku iha vaga PNTL tinan 2025.

PDHJ: Ofisiál Mídia SEKOMS Impede Hatutan.com Halo Kobertura iha Espasu Públiku RTTL,E.P Ne’e Krime

PDHJ Husu Anula no Suspende Rekrutamentu Kadetas PNTL Foun

Kandidatu Ajente PNTL Sei Koordena ho Universitáriu Sira Organiza Manifestasaun

Ezekutivu FFTL 2026-2030 Kompromete Konsentra Servisu iha Atividade Juvinil no Dezenvolvimentu Infraestrutura

Rekrutamentu Kadetes PNTL Diskriminativu, Ministériu Interiór ho Komandu PNTL Dezobediénsia Ba Desizaun Tribunál

DIT Hahú Introdús ba Estudante Sira Kona bá Seguransa ba Dadus Importante

IGJ Legaliza Corais Timor bá Atividade Futu-Manu

STOP PRESS: Ministru Nino Pereira Konsumu Dose Kontamina ho Frasku Halo Nanál Kanek no Ran

Indonesia dan Timor-Leste Perkuat Kerjasama Ekonomi, Sosial Budaya, dan Pariwisata

Governu Indika BTK Hadi’a Trotoár Naksobu iha Área Bebora

Asesu Gratuita HATUTAN.com

Hafoin Ferias Judisiáriu PGR Sei Ko’alia Kazu Set-top Box RTTL,E.P

Xefe Estadu TL Kondekora Militár Korea Súl Ne’ebé Mate iha Oé-Cusse

PCIC Detein MG Lori Osan Falsu Hosi Inglaterra

PR Simu Karta Kredensial Husi Embaixadór Brunei Darussalam ho Reinu España
Trending
Dili7 days agoOfisiál Mídia SEKOMS Impede Jornalista Hatutan.com Halo Kobertura iha RTTL,E.P
Justisa & Krime6 days agoTribunál Rekursu Deside Estadu Selu Kompensasaun bá Gil da Costa “Puto Naldo Rei”, Antigu Prezidente RTTL,E.P
Dili1 week agoAsidente Tráfiku iha Área Eskola UNAMET, Joven Na’in-rua Lakon Vida
Polítika1 week agoKomisaun A Preokupa Servisu Asesór iha Ministériu Sira
Nasionál6 days agoImpede Jornalista Hatutan.com, AJAR Konsidera SEKOMS ho Nia Subordináriu Prátika Rejime Ditadura Soeharto
Nasionál6 days agoKandidatu PNTL Na’in-10.597 Aprovadu Ba Faze Teste Médiku
Nasionál5 days agoImpede Jornalista Hatutan.com, Conselho de Imprensa Konsidera Ofisiál Mídia SEKOMS Komete Violasaun Grave Ba Konstutisaun RDTL
Nasionál5 days agoHahalok Ofisiál Mídia SEKOMS Bele Fó Impaktu Ba Índise Liberdade Imprensa Timor-Leste








