Connect with us

Nasionál

Xefe Estadu Garante Veta Proposta Alterasaun Lei KomSos Karik SEKOMS La Elimina Artigu 38B

Published

on

Hatutan.com, (14 Agostu 2025), Díli–  Xefe Estadu José Ramos-Horta, fó garantia katak nia sei veta proposta alterasaun Lei Komunikasaun Sosiál (KomSos) karik Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál (SEKOMS) Expedito Dias Ximenes, mantein artigu 38B kona-bá Responsabilidade Penál ba jornalista, xefe redasaun, ho prioritáriu média sira.

Lee Mós: Artigu 38 B Proposta Revizaun Lei KomSos, SEKOMS Expedito Dias Ximenes Tenta “Perkosa” K-RDTL

SEKOMS Expedito Dias Ximenes hamrik husi jornalista sira-nia kotuk akompaña no halo intervensaun ba konférensia imprensa Prezidente Repúblika nian iha Pálasiu Prezidensiál, Kinta (14/08/2025). Foto/Média PR

“Bom, bá ha’u Governu bele halo oin-oin,  maibé labele halo lei ne’e hodi hamate liberdade imprensa, se  lei ka  dekretu lei ruma, mai maka ha’u haree atu kontrola fali mídia, atu halo difisil bá mídia nia servisu,  ha’u veta,” Prezidente Repúblika José Ramos-Horta afirma hodi responde jornalista sira liuhosi konferénsia imprensa ne’ebé hala’o iha Palásiu Prezidensiál, Kinta (14/08/2025).

Xefe Estadu afirma tan, “Se artigu 38B (responsabilidade penál) ne’e  la elimina, lori   mai mós ha’u  veta, tanba ha’u sei lee  artigu ne’e maka fó  impaktu bá jornalista ha’u veta.”

Advertisement

SEKOMS Expedito Ximenes Halo Intervensaun

Iha konferénsia imprensa ne’e, SEKOMs Expedito Dias Ximenes, hatudu nia atitude ne’ebé la’ós hanesan Sekretáriu Estadu ida, maibé simplesmente hatún nia aan hanesan protokolu ka  ofisiál média ida hodi hamriik iha jornalista lubun nia leet (parte kotuk) hodi see tilun ba konferénsia imprensa ne’e.

Jornalista sira ne’ebé destakadu iha Palásiu Prezidente hetan konvite husi Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta hodi partisipa iha konferénsia imprensa ne’e, derrepente de’it SEKOMS Expedito Dias Ximenes, hamriik iha kotuk responde fali pergunta jornalista nian bainhira jornalista husi STL husu opiniaun Prezidente Repúblika nian ba ezbosu revizaun proposta Lei KomSos Artigu 38 (Responsabilidade Penál) ne’ebé SEKOMS prepara  ho intensaun lad’iak ba liberdade imprensa no liberdade espresaun.

Jornalista husi STL koloka pergunta  bá Prezidente Repúblika, José Ramos hodi opiniaun Xefe Estadu nian kona-bá ezbosu proposta revizaun Lei KomSos ne’ebé SEKOMS impoin artigu 38B atu kriminaliza produtu jornalístika no bainhira Prezidente Repúblika atu responde, mas SEKOMS Expedito halo kedas intervensaun hodi husu bá Prezidente Repúblika labele responde ho  razaun katak ezbosu poposta revizaun Lei KomSos artigu 38B ne’e nia parte ho Conselho de Imprensa de Timor-Leste elemina tiha ona.

“Ohin, ha’u dehan tiha ona lei eliminadu ona ne’ebé lalika preokupa. Ohin,  ha’u esplika tiha ona mídia lubuk ida iha ne’ebá, ne’ebé pergunta ida-ne’e la presiza responde,” Expedito  Dias Ximenes hatán hodi impede Prezidente Repúblika atu hatan pergunta jornalista nian.

Advertisement

Nune’e  Prezidente Repúblika  la konsege responde, maibé kongrulta bá Expedito tanba elimina tiha  artigu 38B iha proposta alterasaun Lei KomSos ne’ebé SEKOMS ho nia jurídiku sira prepara.  .

Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta halo konférensia imprensa, Kinta (14/08/2025). Foto/Média PR

Xefe Estadu husu bá SEKOMS Expedito Dias Ximenes atu labele hanoin halo lei hodi hamate  servisu jornalista ka hamate  liberdade imprensa.

Iha fatin hanesan mós Jornalista INDEPENTE koloka  pergunta ida bá Prezidente Repúblika oinsá Xefe Estadu nia rekomendasaun  bá SEKOMS tanba lei ne’e elimina ona, maibé bá futuru la bele halo arbiru lei hodi hamate servisu jornalista, Xefe Estadu ne’e  esplika katak Governu  bele kria lei maibé    labele halo lei ne’e hodi hamate ka oho liberdade imprensa iha Timor-Leste.

Jornalista Hatutan.com koloka mós pergunta bá Prezidente Repúblika kona-bá konstrusaun edifísiu RTTL,E.P ne’ebé Governu Japaun apoiu atu kria infraestrutura dignu ba RTTL,E.P, maibé realidade projetu ne’e atraza  no bainhira Prezidente Repúblika sei hanoin atu  responde  pergunta ne’e, SEKOMS  Expedito Dias Ximenes husi kotuk hatán dehan  prosesu ne’e Governu seidauk hatene.

“Osan ne’e Governu Japaun nian, progresu la’o hela maibé to’o agora Governu  seidauk hatene, informasaun,”   Expedito dias Ximenes hadau kompeténsia Prezidente Repúblika nian atu hatan pergunta jornalista nian.

Maske Prezidente seidauk hatene informasaun bá progresu konstrusaun edifísiu Sentrál RTTL,E.P  maibé hanesan Xefe Estadu bele fó opiniaun, hafoin opiniaun ne’e la konsege tanba Expedito Dias Ximenes ho nakdedar hatán husi jornalista sira-nia kotuk.

Advertisement

CI ho SEKOMS Elimina Artigu 38B

Liuhusi konsultasaun no  diskusaun ho  Konsellu Imprensa (CI) no Sekretariadu Estadu Komunikasaun Sosiál (SEKOMS), Kinta-ne’e, parte rua konkorda  elimina tiha ona artigu 38B iha ezbosu proposta alterasaun Lei KomSoS.

Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál (SEKOMSO) Expedito Dias Ximenes hateten  enkontru ho Konsellu Imprensa liuhusi ekipa jurídiku  SEKOMS nian ne’ebé nia  rasik maka lidera diskusaun ne’e konkorda retira tiha artigu 38B  atu bele hapara espekuakulasuan ne’ebé la’o dadaun iha públiku.

SEKOMS Expedito Dias Ximenes informa ba jornalista sira kona-bá elimina ona artigu 38B Responsabilidade Kriminál iha ezbosu proposta laterasaun Lei KomSos. Foto/Marcelino Tomae

“Tuir loloos ezbosu  lei ne’e, dokumentu ofisiál Governu nian ne’ebé la bele sai bá li’ur, maibé komu  balun fó sai tiha ona no hamosu diskusaun iha diskusaun hodi provoka espekulasaun  mai iha Governu entaun elemina tiha artigu 38B ne’e,” Expedito Dias Ximenes hateten bá Jornalista sira iha Salaun Enkontru SEKOMS, Palásiu Governu.

Expedito dehan, pareser sira ne’e hanesan halo espekulasaun oin-oin ,ema balun seidauk lee  lei vijente, lei  ne’ebé vigora, nune’e nia konsidera komentáriu públiku fora  kontestu  ezbosa ne’ebé SEKOMS rasik prepara.

Iha  fatin hanesan Prezidente  Konsellu Imprensa Timor-Leste, Cezar Moniz Mali hateten, SEKOMS ho CI intende malu di’ak loos,  maibé iha artigu ida ne’ebé mak sai tiha  polémika iha públiku, husi sosiedade sivíl no komunidade mídia rasik  ne’ebé mak fó reasaun maka’ás ba artigu 38B elemina ona.

Advertisement

Durante iha diskusaun CI ho SEKOMS  to’o iha konkluzaun ida katak, mantein lei vijente no retira ezbosu proposta alterasaun Lei KomSos no hasai ka elemina artigu 38B kon-bá responsabilidade kriminál iha Lei refere.

“Ami husu esplikasaun, no mantein de’it lei rejistene  bele ka lae, nune’e afinál SEKOMS ho Konsellu Imprensa iha hanoin hanesan hela, mai atu propoin katak karik mosu ona polémika, ita mantein ho lei ezistente ita hasai tiha artigu 38B iha proposta alterasaun Lei KomSos  karik lei hamosu   konfuzaun duni  hamosu polémika ho reasaun maka’ás,” Cesar Moniz Mali hateten.

Artigu 38B Perigu ba Liberdade Imprensa

Observador Mídia, Renato da Costa, fó nia opiniaun liga ho artigu 38B ne’ebé SEKOMS impoin iha proposta alterasaun Lei KomSos ne’e nia feitu negativu husi Lei ne’e maka “Responsabilidade Penál”.

Observadór Média, Renato da Costa

Iha kontestu ida ne’e,  Renato da Costa afirma desizaun judisiál sira bele hetan influénsia polítika no jornalista sira bele evita atu publika artigu krítiku sira kona-ba figura públiku sira tanba ta’uk hetan akuzasaun kriminál.

Tuir nia tanba jornalista ta’uk ona maka rezultadu redusaun mídia sira ne’ebé eziste ta’uk halo reportajen investigativu no enfrakesimentu iha fiskalizasaun ba podér.

Advertisement

Iha sorin seluk natureza husiartigu 38B ne’e mós hanesan hamosu fali rejime foun ida ne’ebé loke dalan hodi iha kastigu ba kolumnista sira, komentadór sira, no mós leitór sira ne’ebé hatama opiniaun sira ne’ebé konsidera estraga ema seluk.

“Konsekuénsia husi konteúdu artigu 38B ne’e maka  restrisaun ba debate públiku no limitasaun ba pluralidade ideia sira, nune’e perigu tebes ba nasaun demokrátiku sira. Atu dehan de’it katak konteúdu tomak husi artigu 38B ne’e hamosu ameasa boot ba liberdade imprensa. Ida-ne’e la’ós de’it loke odamatan ba interpretasaun arbitráriu sir,a maibé mós muda responsabilidade sira ho luan, hodi kria klima ida ta’uk no auto-sensura nian iha sala redasaun sira,” Renato da Costa hateten

Se ezbosu proposta alterasaun Lei KomSos no artigu 38B ne’e maka pasa duni, Renato da Costa dehan, fó lembra fali ba nia, oinsá Soeharto, eis prezidente Repúblika Indonézia nia governu iha tinan 1994 taka revista sira hanesan Tempo, Editor, no Detik hetan bandu tanba de’it fó sai informasaun kona-bá polémika ne’ebé sosa ró funu nian hosi -Alemaña  ne’ebé konsidera hanesan buat ida ne’ebé halo moe ba governu.

La Tempu Ona Kriminaliza  Jornalista

Reprezentante povu iha Parlamentu Nasionál sira afirma la tempu  ona atu SEKOMS Expedito Dias Ximenes, kria artigu ida  iha proposta alterasaun Lei KomSos atu kriminaliza produtu jornalístika no jornalista sira iha Timor-Leste.

Advertisement

Membru PN husi Bankada CNRT, Cedelizia Faria dos Santos, hateten tuir loloos jornalista sira ne’e tenke fó liberdade bá sira atu halo kobertura bá asuntu saida de’it, maske fiar katak sira mós iha responsabilidade bá aktu saida maka sira halo ne’ebé prevalese iha Kódigu Étika Jornalístika no prinsípiu universal jornalizmu nian.

“Ita labele fó sansaun ne’ebé maka kriminaliza, ha’u hanoin to’o ita kriminaliza ne’e la tempu. Ita Timor ita foin maka ukun aan, buat hotu ita foin tama iha prosesu aprendizajen, ita nian jornalista mós foin aprende, ami deputadu sira, no membru Governu sira mós foin iha prosesu aprendizajen,” Deputada Cedelizia Faria dos Santos bá jornalista sira iha PN.

Jornalista sira halo sira-nia atividade. Foto/dok CI

Tuir Deputada Cedelizia Faria nian  observasaun katak durante ne’e lei komunikasaun sosiál ne’ebé  vigora hela ne’e buat hotu la’o di’ak hela, hanesan kadavés mós kuandu deputadu sira ko’alia maka jornalista públika sala, maibé iha tuir mai redasaun sempre koopera halo retifikasaun tuir andamentu iha Lei Komunkasaun Sosiál iha artigu ida kona-bá Direitu Resposta no direitu Retifikasaun.

Tuir loloos, Deputada ne’e hateten, SEKOMS  tenke fó kapasitasaun bá jornalista sira, tau orsamentu bá jornalista sira,  aprende iha rai laran, aprende mós iha ema nian nasaun sira liga ho jornalista nian servisu sira.

Iha fatin hanesan Vise-Prezidente Parlamentu Nasionál Maria Teresinha da Silva Viegas hateten kona-bá  alterasaun lei komunikasaun sosiál sei  diskusaun internal hela iha SEKOMS maibé  Deputadu sira maka halo lei no aprova lei.

“Agora ha’u enkoraja alin jornalista sira liuhusi imi nian mídia formal ida-idak antes to’o iha fitura lei sei iha audiénsia públika maka autór bá lei hanesan SEKOMS sei rona mós jornalista hotu nian opiniaun,” Maria Teresinha da Silva Viegas hateten.

Advertisement

Tuir nia mídia ne’e atu eduka la’ós atu hatún malu, ne’ebé ida-ne’e sei rona ita-boot sira nian lian, ida ne’ebé maka di’ak Parlamentu Nasionál sei akomoda, ida ne’ebé maka laloos Parlamentu Nasionál sei la akomoda no la aprova.

Membru Bankada FRETILIN, David Dias Ximenes “Mandati” konsidera laiha dalan bá Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál (SEKOMS) Expedito  Dias Ximenes atu kria ezbosu lei atu kriminaliza fali produtu jornalístika.

Nia haktuir, ko’alia kona-bá direitu demokrátiku, lei sempre proteje ema sira ninia liberdade espresaun, tanba ne’e labele halo buat ida atu taka fali média  nia ibun, no média maka ibun iha sosiedade nia leet.

“Ha’u mós hatene katak ita nia jornalista sira mós iha nia lei ontolojia ka kódigu étika  jornalístika , agora atu kriminaliza ne’e kriminaliza oinsá, kuandu kriminaliza ona ita nia mídia signifiká  ema hotu-hotu ta’uk atu ko’alia,” Deputadu Mandati afirma.

Nia hateten tán “Ha’u fi’ar katak ita nia Primeiru-Ministru sei lakohi buat ida hanesan ne’e, soke sira ne’ebé mak serbisu ho nia ne’e mak asvézes hakarak hetan saida husi Primeiru-Ministru Xanana Gusmão, entaun sira halo tun-sa’e de’it, ne’ebé ha’u nia hanoin lalika halo lei ida-ne’e.”

Advertisement

“Halo duni lei ne’e maka hamate ona liberdade imprensa no liberdade espresaun ne’ebé konsagra iha Konstituisaun artigu 40 ho artigu 41, ita nia jornalista sira mós la brani ona, kuandu ida bá tama ona problema boot ema ta’uk ona. Entaun kuandu ta’uk ona ko’alia ita nia Estadu ne’e monu ona ba absolutizmu ne’e ladún di’ak,” Deputadu David Dias  Ximenes “Mandati” hateten.

Tuir mai Hatutan.com publika kompletu konteúdu artigu 38B (Responsabilidade Penál) iha proposta alterasaun Lei KomSos ne’ebé SEKOMS prodús no sempre defende katak artigu 38B ne’e la hamate liberdade imprensa no la kriminaliza produtu jornalístika.

Portugés

Tetun

Artigo 38.° B

Advertisement

(Responsabilidade Penal)

1.     A publicação ou transmissão de textos ou images através de meta de comunicação social, que ofenda bens juridicos penalmente protegidos, é punida nos termos gerais, sem prejuizo do disposto na presente lei, sendo a sua apreciação da competência dos tribunas judicias.

2.     A autoria dos crimes cometidos através de meios de comunicação social cabe a quem tiver criado o texto, imagem ou som cuja publicação ou transmissão conititua a ofensa dos bens juridicos protegidos pelas disposições penais.

3.     Nos casos de publicação não consentida, é autor do crime quem a tiver promovido.

4.     O diretor, o diretor-adjunto, o subdiretor ou quem concretamente os substitua, assim como o editor, no caso de publicações não periódicas, que não se oponha, atraves da ação adequada, à comissão de crime através da imprensa, podendo faze lo, é punido com as penas cominadas nos correspondentes tipos legais, reduzidas de um terço nos seus limites.

Advertisement

5.     Tratando- se de declarações corretamente reproduzidas, prestadas por pessoas devidamente identificadas, só estas podem ser responsabilizadas, a menos que o seu teor constitua instigação à prática de um crime.

6.     O regime previsto no número anterior aplica-se igualmente em relação aos artigos de opinião, desde que o seu autor esteja devidamente identificado.

7.     São isentos de responsabilidade criminal todos aqueles que, no exercício da sua profissão, teveram intervenção meramente técnica, subordinada ou rotineira no processo de elaboração ou difusão da publicação contendo o escrito ou imagem controvertidos.

Artigu 38 B

(Responsabilidade Kriminál)

Advertisement

1.     Publikasaun ka transmisaun testu ka imajen sira liuhosi meiu komunikasaun sosiál, ne’ebé ofende ben jurídiku sira ne’ebé hetan protesaun kriminál, hetan kastigu tuir termu jerál sira, sein prejuizu ba dispozisaun sira lei ida-ne’e nian, no ninia apresiasaun maka responsabilidade tribunál judisiál sira nian.

2.     Autoridade ba krime sira ne’ebé komete liuhosi mídia sosiál iha sé de’it maka hakerek testu, imajen, ka lian ne’ebé nia publikasaun ka transmisaun konstitui ofensa ida hasoru interese legál sira ne’ebé proteje hosi lei penál.

3.      Iha kazu publikasaun ne’ebé la autoriza, autór ba krime ne’e mak ema ne’ebé promove krime ne’e.

4.      Diretór, adjuntudiretór, sub-diretór ka sé de’it mak espesifikamente substitui sira, nune’e mós editór, iha kazu publikasaun la’ós periódika, ne’ebé la kontra, liuhusi asaun adekuada, kometimentu krime liuhosi imprensa, no ne’ebé bele halo ida-ne’e, sei hetan kastigu ho pena sira ne’ebé prevee iha tipu legál korrespondente sira, ne’ebé redús ho datoluk ida ho sira-nia limite.

5.     Kona-ba deklarasaun sira ne’ebé reprodús ho loloos ne’ebé halo hosi ema sira ne’ebé devidamente identifikadu, ema sira-ne’e de’it mak bele hetan responsabilidade, exetu sira-nia teor/konteúdu konstitui instigasaun atu komete krime ruma.

Advertisement

6.      Rejime previstu iha númeru anteriór aplika mós ba artigu opiniaun sira, bainhira  identifika loloos autór.

7.      Kualkér ema ne’ebé, bainhira hala’o nia profisaun, interfere de’it iha maneira téknika, subordinada ka rotina iha prosesu elaborasaun ka divulgasaun publikasaun ne’ebé kontein hakerek ka imajen kontroversa, hetan izensaun hosi responsabilidade kriminál.

Jornalista: Marcelino Tomae/ Zita Menezes

 

 

Advertisement

 

Continue Reading
Advertisement
Click to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Nasionál

PDHJ: Ofisiál Mídia SEKOMS Impede Hatutan.com Halo Kobertura iha Espasu Públiku RTTL,E.P Ne’e Krime

Published

on

Hatutan.com, (09 Fevereiru 2026), Díli– Provedór Direitu Umanu no Justisa  (PDHJ), Virgílio da Silva Guterres “Lamukan”,  konsidera ofisiál mídia Sektretáriu  Estadu Komunikasaun Sosiál (SEKOMS), Tito Livio ne’ebé impede ka limita jornalista Hatutan.com, Marcelino Tomae, halo kobertura iha espasu públiku hanesan iha Rádiu Televizaun Timor-Leste (RTTL,E.P), ne’e krime no fó impaktu ba índise liberdade imprensa.

(more…)

Continue Reading

Nasionál

Kandidatu Ajente PNTL Sei Koordena ho Universitáriu Sira Organiza Manifestasaun

Published

on

Hatutan.com, (09 Fevereiru 2026), Díli-Kandidatu Ajente Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) kompromete atu koordena ho universitáriu sira atu organiza asaun pasifiku bianhira laiha rezultadu ba sira-nia petisaun ne’ebé sira submete ba Primeiru-Ministru Xanana Gusmão ho Prezidente Parlamentu Nasionál, Maria Fernanda Lay, Segunda (09/02/2026).

(more…)

Continue Reading

Nasionál

Rekrutamentu Kadetes PNTL Diskriminativu, Ministériu Interiór ho Komandu PNTL Dezobediénsia Ba Desizaun Tribunál

Published

on

Hatutan.com, (06 Fevereiru 2026), Díli– Forum Organizasaun Noun Governamentál Timor-Leste (FONGTIL) konsidera Ministériu Interiór ho Komandu Jerál Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) dezobediénsia ba desizaun Tribunál Rekursu ne’ébe dekreta ona inkonstitusionalidade no ilegalidade iha norma iha diploma ministeriálba regulamentu konkursu públiku iha vaga PNTL tinan 2025.

(more…)

Continue Reading

Trending