Polítika
Ronda Dahuluk Negosiasaun Fronteira Marítima TL-RI, Opozisaun Konsidera Kari Rai-Rahun Ba Povu Nia Matan
Published
6 months agoon

Hatutan.com, (19 Agostu 2025), Díli– Sekretáriu Jerál FRETILIN, Mari Alkatiri nu’udár lider másimu ida iha opozisaun, konsidera diskusaun ronda dahuluk negosiasaun fronteira marítima Timor-Leste ho Indonézia ne’ebé hala’o iha Díli, Tersa (19/08/2025), hanesan atu kari rai-rahun ba povu nia matan.
Liuhosi konferénsia imprensa ne’ebé hala’o iha edifísiu eis-titular iha Faról, Mari Alkatiri hateten problema mak iha ne’e Indonézia nia illa bara-barak no seidauk rezolve kestaun Naktuka, mas derrepente atu entrega Naktuka.

Sekretáriu Jerál FRETILIN, Mari Alkatiri. Foto/Juvinal Cabral
“Agora negosiasaun fronteira marítima ne’e saida nian, ne’e para hatudu de’it ami sei kontinua buka lejitimidade internasionál tanba mohu ona, ne’e mak atu lori fali Nobel hotu-hotu mai halo reuniaun iha ne’e tanba la iha ona lejitimidade iha nivel doméstiku iha rai laran buka lejitimidade iha internasionál,” eis Primeiru-Ministru ne’e hateten.
“Soe nafatin rai-rahun ba povu nia matan, ne’e para halo povu sira ne’e tuir balun dehan estúpida koletiva, ma ha’u dehan lae segueira koletiva, matan lakohi haree, tilun lakohi rona, ibun lakohi ko’alia, maibé la’ós estúpidu tanba husu ba broker sira ne’e mak estúpidu sira agora riku boot, kobra ema hotu-hotu ne’e estúpidu, ha’u la konkorda estúpidu koletiva maibé segueira koletiva,” Alkatiri tenik.
Mari Alkatiri hateten, atu rezolve diskusaun ba fronteira ne’e primeiru rezolve uluk Naktuka, se hakarak duni halo negosiasaun séria anaunsér ba tasi Kosta Súl la iha problema boot ho Indonézia tanba fronteira ne’ebá definidu ona husi primeiru governu kedas.
“Husi primeiru governu mak define iha 67 fronteira ho Indonézia, primeiru governu kedas ne’e mak ko’alia ida ne’e, agora soe daudauk rai-rahun ba povu nia matan katak ami sei halo ida ne’e,” Alkatiri hateten.
Iha Tersa ne’e, ofisiál seniór sira husi Timor-Leste ho Repúblika Indonézia, hahú ronda dahuluk tuur hamutuk hodi halo diskusaun ba kestaun negosiasaun fronteira marítima Timor-Leste ho Repúblika Indonézia.
Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão, iha oportunidade ne’e hakat ba kumprimenta formal ho ofisial senior sira husi Indonézia ne’ebé nomeia husi Prezidente Repúblika Indonézia Prabowo Subianto.

Ronda dahuluk negosiasaun fronteira marítima TL-RI iha Díli, Tersa (19/08/2025). Foto/Marcelino Tomae
“Ha’u mai komprimenta ofisiál delegasaun husi Indonézia ne’ebé Prezidente Prabowo Subanto delega mai Díli atu hahú formalmente negosiasaun kona-bá fronteira marítima,” Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana hateten ba jornalista sira.
Xefe Governu Timor-Leste ne’e informa, Timor-Leste uluk kedas husu atu komesa diskusaun kona-bá fronteira marítima, maibé Indonézia hakarak halo akordu tuir lei internasionál ne’ebé konsidera rai mak komanda tasi, no bainhira hasoru Prezidente Indonézia Prabowo Subianto iha ámbitu tomada posse iha loron 20 fulan-Outubru 2024 iha Jakarta, foin hetan sinál pozitivu, atu loke prosesu negosiasaun bá fronteira marítima.
Xanana rekoñese katak diskusaun ne’e la’ós atinje kedas ona rezultadu, maibé sei kontínua la’o to’o tempu oportunu ida, tanba nia fiar katak, negósiasaun fronteira marítima ho Indonézia, la’ós lori tempu lalais de’it, maibé presiza tempu ne’ebé naruk hodi halo diskusaun kle’an.
Negosiasaun kona-bá fronteira marítima entre Timor-Leste no Indonézia konsidera hanesan parte importante husi esforsu diplomátiku atu hetan klaridade soberania tasi no reforsa relasaun viziñu di’ak entre nasaun rua ne’e.
Governu Timor-Leste nafatin komprometidu ba rezolusaun pasifika ba nia fronteira marítima sira tuir lei internasionál no Konvensaun Nasoins Unidas kona-ba Direitu Tasi nian (UNCLOS, sigla Inglés). Ronda negosiasaun fronteira marítima ne’ebé sei mai subliña dedikasaun kompartida husi Timor-Leste no Indonézia atu mantein estabilidade rejionál, kaer metin lei internasionál no haburas relasaun viziñu ne’ebé di’ak.
Iha polítika Estadu Timor-Leste nian hatuur katak delimitasaun ba fronteira marítima definitiva nu’udár kestaun prioridade nasionál ba Timor-Leste, nu’udár hakat ikus hodi estabelese nia soberania nu’udár estadu independente.
Ba povu Timor-Leste, asegura nasaun nia direitu ba ninia territóriu marítima nu’udár kontinuasaun husi ninia luta naruk ba soberania no independénsia.
Fronteira marítima sira sei permite Timor-Leste atu esplora no dezenvolve di’ak liután rekursu petrolíferu no peska nian, enkoraja negósiu no investimentu, no hasa’e reseita sira hosi fundu soberanu rikeza nian, fundu ida ne’ebé dedika ba harii futuru prósperu ida ba povu Timor-Leste.
Sita husi pájina ofisiál Governu Timor-Leste nian, www.gov.tl, relata katak iha fulan-Agostu 2015, lider sira Timor-Leste no Indonézia nian konkorda atu halo diskusaun foun no luan liután ne’ebé kobre tantu fronteira marítima no terrestre.
Iha fulan-Setembru 2015, Timor-Leste hahú konversasaun ho Indonézia hodi halo delimitasaun permanente ba fronteira marítima sira. Baliza rai nia porsaun ki’ik ne’ebé seidauk define sei finaliza iha tempu badak.
Iha konsulta inisiál sira kona-bá fronteira marítima sira, Timor-Leste no Indonézia dezenvolve konjuntu prinsípiu no matadalan sira no planu servisu ida ba negosiasaun sira.
Estadu Timor-Leste ho Repúblika Indonézia kompromete atu negosia fronteira marítima permanente ida tuir lei internasionál, liuliu UNCLOS.
Enkontru tékniku preliminár sira entre Timor-Leste no Indonézia hala’o iha finál 2018 iha Bali no iha inísiu 2019 iha Singapura. Maibé, pandemia globál Covid-19 halo susar atu hala’o formál diskusaun sira, ne’ebé sei kontinua iha tempu badak.
Xefe Negosiadór, Kay Rala Xanana Gusmão, lidera hela negosiasaun hodi Timor-Leste nia naran. Tékniku sira ne’ebé hala’o enkontru to’o agora harii ona fundasaun sólidu ida hosi prinsípiu sira ne’ebé fahe no serbisu tékniku hamutuk iha preparasaun ba inísiu negosiasaun formál sira.
Jornalista: Juvinal Cabral
You may like
Polítika
Komisaun E Identifika Projetu Uma Dignu 25 iha Manatuto La’o Atrazu
Published
20 minutes agoon
10/02/2026
Hatutan.com, (10 Fevereiru 2026), Díli-Komisaun E Parlamentu Nasionál ba asuntu Infraestrutura, semana kotuk, halo fiskalizasaun iha Munisípiu Manatuto hodi haree ezekusaun obra ka projetu sira uma dignu ba povu ne’ebé gasta orsamentu estadu husi programa Governu da-sia nian la’o atrazu.
Polítika
Komisaun B Sei Buka Faktu Diskriminasaun iha Rekrutamentu Kadetas Foun PNTL
Published
4 days agoon
06/02/2026
Hatutan.com, (06 Fevereiru 2026), Díli- Komisaun B Parlamentu Nasionál ba asuntu Negosiu Estránjeiru, Seguransa no Defeza, sei buka tuir faktu sira ne’ebé deskonfia iha pratika diskriminasaun ne’ebé mosu iha prosesu rekrutamentu ba kadetas foun Polisia Nasionál Timor-Leste (PNTL).

Hatutan.com, (02 Fevereiru 2026), Díli– Prezidente Komisaun A Parlamentu Nasionál ba asuntu Konstituisaun no Justisa, Deputadu Natalino dos Santos, husu Governu atu tau atensaun ba asesór internasionál sira ne’ebé hala’o servisu iha liña ministeriál sira tanba lei barak mak asesór sira trava hela.

Komisaun E Identifika Projetu Uma Dignu 25 iha Manatuto La’o Atrazu

Suspeitu Kazu Violasaun no Koasaun Seksuál iha Hera Aumenta Ba Na’in-Haat

FM Konsidera MI Inkapasidade no Fase-Liman iha Polémika Rekrutamentu Kadete PNTL

Armazén Sentrál INFPM Rejista Total Reajente Atinje 88%

PDHJ: Ofisiál Mídia SEKOMS Impede Hatutan.com Halo Kobertura iha Espasu Públiku RTTL,E.P Ne’e Krime

DIT Hahú Introdús ba Estudante Sira Kona bá Seguransa ba Dadus Importante

IGJ Legaliza Corais Timor bá Atividade Futu-Manu

STOP PRESS: Ministru Nino Pereira Konsumu Dose Kontamina ho Frasku Halo Nanál Kanek no Ran

Indonesia dan Timor-Leste Perkuat Kerjasama Ekonomi, Sosial Budaya, dan Pariwisata

Governu Indika BTK Hadi’a Trotoár Naksobu iha Área Bebora

Asesu Gratuita HATUTAN.com

Hafoin Ferias Judisiáriu PGR Sei Ko’alia Kazu Set-top Box RTTL,E.P

Xefe Estadu TL Kondekora Militár Korea Súl Ne’ebé Mate iha Oé-Cusse

PCIC Detein MG Lori Osan Falsu Hosi Inglaterra

PR Simu Karta Kredensial Husi Embaixadór Brunei Darussalam ho Reinu España
Trending
Dili1 week agoOfisiál Mídia SEKOMS Impede Jornalista Hatutan.com Halo Kobertura iha RTTL,E.P
Justisa & Krime1 week agoTribunál Rekursu Deside Estadu Selu Kompensasaun bá Gil da Costa “Puto Naldo Rei”, Antigu Prezidente RTTL,E.P
Dili1 week agoAsidente Tráfiku iha Área Eskola UNAMET, Joven Na’in-rua Lakon Vida
Polítika1 week agoKomisaun A Preokupa Servisu Asesór iha Ministériu Sira
Nasionál5 days agoHahalok Ofisiál Mídia SEKOMS Bele Fó Impaktu Ba Índise Liberdade Imprensa Timor-Leste
Nasionál6 days agoImpede Jornalista Hatutan.com, AJAR Konsidera SEKOMS ho Nia Subordináriu Prátika Rejime Ditadura Soeharto
Nasionál7 days agoKandidatu PNTL Na’in-10.597 Aprovadu Ba Faze Teste Médiku
Nasionál6 days agoImpede Jornalista Hatutan.com, Conselho de Imprensa Konsidera Ofisiál Mídia SEKOMS Komete Violasaun Grave Ba Konstutisaun RDTL








