Hatutan.com, (23 Agostu 2025), Díli— Dokumentu fujitivu Kalumban Mali alias Leonardo Benigno Tilman ne’ebé Prokuradó Jerál Repúblika (PGR-sigla portugés), Nelson de Carvalho haruka bá Minstru Justisa (MJ), Sérgio da Costa hornain, seidauk halo disksaun serteza tanba dokumentu ne’e asuntu komfidensiál.
Lee Mós: PM Xanana Sei Orienta Prosesa Fujitivu Kalumban Mali Hanesan Arnolfo Teves Jr

Fujitivu Kalumban Mali foto hamutuk ho lideransa partidu Frenti-Mudança. Foto/dok.FM
Prokuradór Jerál Repúblika Nelson de Carvalho hateten, kona-bá dokumentu ne’ebé fijitvu Kalumban Mali alias Leonardo Benigno Tilman ne’ebé haruka bá Ministériu Justisa, nia la bele fó komentáriu tanba konfidensiál.
“Klaru k sei ha’u haruka dokumentu Kalumban Mali ne’ebé ha’u hato’o bá Minstru Justisa ha’u labele fó kometáriu tanba ne’e dokumentu ka asuntu konfidensiál. Sei prosesu ne’e nia natureza konfidensiál, ha’u la bele ko’alia sai,” PGR Nelson de Carvalho hateten hodi responde Hatutan.com, hafoin remata reniaun komite revizaun orsamentu jerál esadu 2026 iha Minstériu Finansas, Sesta (22/08/2025).
Dokumentu konfidensiál maka dokumentu ida ne’ebé kontein konteúdu importante ne’ebé tenke hatene de’it ba destinatáriu autorizadu sira no labele fó sai ba parte sira ne’ebé la autorizadu, hanesan dokumentu sira ne’ebé kontein dadus sensivel sira.
Prokuradór Jerál Repúblika ne’e afirma katak, prosesu kazu fujitivu Kalumban Mali alias Leonardo Benigno Tilman sei paradu, seidauk loke bá prosesu kontinuasaun.
“Ha’u hakarak dehan bá ita boot sira katak kazu ne’e sei paradu hela, prontu sei asuntu ne’e rame demais públiku iha ita koñesimentu, maibé ida-ne’e sei pendente hela,” PGR Nelson de Carvalho informa.
Fó hanoin fila fali katak molok ne’e, Ministru Justisa, Sérgio da Costa Hornai, hateten nia parte análize hela pedidu hosi Prokuradór Jerál Repúblika (PGR-sigla portugés) kona-bá kestaun fujitivu Kalumban Mali ne’ebé deskonfia envolve iha falsifikasaun dokumentu hodi hetan nasionalidade Timor.
“Ha’u simu informasaun balun kona-bá pedidu mai hosi Ministériu Públika, Prokuradór Jerál Repúblika nia Gabinete iha hela faze apresiasaun balun, ne’e tanba servisu ida tékniku tenke halo análize ida kle’an, ita halo ita-nia desizaun ida-ne’e la bele fó nia efeitu bá ema sira ne’ebé hanesan Kalumban Mali,” Ministru Sergio da Costa Hornai hateten hodi responde Hatutan.com hafoin partisipa reniaun Konsellu Ministru iha Pálasiu Governu, Kuarta (18/06/2025).
Ministru Sergio da Costa Hornai hateten, halok hanesan fujitivu Kalumban Mali buka tenta halo ajíliu polítiku ruma iha teritóriu nasionál Timor nian, mézmu sira suspeita sira kordenadu bá iha sira, tanba Governu Timor-Leste tenke haree liu-liu ba sira- nia infrasaun sira ne’ebé maka sira halo ka ilisitude kriminál sira halo iha sira-nia paíz orijen no haree bá Timor-Leste laiha pena de morte depois laiha prizaun prepetua, sira halai mai iha ne’e.
Nia fundamenta katak hirak ne’e hotu Governu tenke pundera katak bele halo ka troka imformasaun sira iha parte seluk, maibé la bele halo desizaun ida-ne’ebé kontrariu para bele lori fali Timor nia prestizu internasionál, hanesan estadu ne’ebé maka retifika ona konvensaun sira kona-bá direitu umanu no mós iha direitu sivíl polítiku ekonómiku no seluk-seluk tan.
“Prontu ida-ne’e maka sai hanesan hanoin boot bá iha Ministériu Justisa no mós entidade Estadu nian tomak iha setór justisa,” Ministru Sergio da Costa Hornai afirma.
Fujitivu Kalumban Mali, hetan sentensa husi Painél Juis Tribunál Krime Korrupsaun ka Pengadilan Tindak Pidana Korupsi (Tipikor) Kupang tinan-15 prizaun efetivu iha tinan 2016. Maibé, prosesu julgamentu bá kazu ne’e ho karater in-absénsia ho ajenda akuzasaun final, Kalumban Mali halai lakon to’o ohin loron.
Ho nune’e Kalumban Mali, sai hanesan fujitivu ka DPO (Daftar Pencarian Orang) Prokuradoria NTT ho Prokuradoria Jerál Repúblika Indonézia nian dezde kedas tinan 2016.
Kalumban Mali, envolve kazu fornesimentu adubu ka pupuk ho kuantidade tonelada 575 ho valor orsamentu millaun Rp. 976. Nia nu’udár Diretór CV Eka Cipta Persada ne’ebé hetan detensaun dezde loron 28 fulan-Fevereiru 2014. Molok ne’e, iha Jullu 2013, Kalumban Mali sai hanesan kandidatu membru lejislativu husi Partidu Amat Nasonal (PAN) bá DPRD-NTT.
Iha Kuarta, 05 fulan-Juñu 2023, hale’u tuku 16:00 Otl, Polísia Sientífika Investigasaun Kriminál (PCIC, sigla portugés) halo kapturasaun no detensaun ba Kalumban Mali iha nia rezidénsia iha Fomento, Díli.
Autoridade PCIC kaptura no detein fujitivu Kalumban Mali relasiona ho informasaun katak nia kaer ilegalmente dokumentu sidadania Timor nian hodi troka nia naran ba Leonardo Benigno Tilman husi Munisípiu Bobonaro.
Iha detensaun no kapturasaun ne’e, PCIC asegura dokumentu importante sira hosi Kalumban Mali alias Leonardo Benigno Tilman, hanesan sertidaun Nascimento ne’ebé deaskunfia atribui husi indivíduu ida iha Ministériu Justisa Timor-Leste, Bilhete Identidade Timor-Leste ka KTP no sertidaun kazamentu husi Parókia ida ne’ebé hola parte iha Arkidioseze Metropolitana Díli.
Polísia Sientífika Investigasaun Kriminál (PCIC, sigla portugés) konfirma prova dokumentu sira husi Kalumban Mali hatudu katak nia iha dupla sidadania ka sidadania rua; ida, nia hanesan sidadania Indonéziu no ida seluk hanesan sidadania Timor-oan.
Iha entrevista ida ho Hatutan.com, Kinta 27 fulan-Jullu 2024, Diretór Nasionál PCIC, Vicente Fernandes e Brito, hateten PCIC seidauk konklui buat ida hosi kazu ne’e. Faze investigasaun talvés la’o hela depois mak haree took iha konkluzaun ikus ne’e bazeia ba indísiu ba prova ne’e hatudu saida, sidadaun Timoroan ka sidadaun Indonézia.
Diretór Nasionál PCIC, Vicente Fernandes e Brito, haktuir prosesu fujitivu Kalumban Mali nian ne’e iha hela Autoridade Judisiál, remete ona ba Tribunál tan ne’e PCIC seidauk simu delegasaun kompeténsia hodi halo investigasaun iha faze enquire, ida ne’e mak faktu sumáriu ne’ebé mak bele fó sai ba públiku.
“Maske kazu ne’e la’o ho prosesu ida ne’ebe kleur, maibé PCIC la iha kompeténsia atu akompaña bá kazu ne’e rasik tanba ne’e PCIC nia kompeténsia ida maka iha prosesu inisia depois lori ba iha autoridade judisiária, agora prontu autoridade judisiária mak sei deside ba destinu kazu ida-ne’e atu akuza ka arkiva ne’e sira mak hatene, maibé prosesu hotu-hotu la’o tuir nia tempu,” Diretór Nasional PCIC, Vicente Fernandes e Brito informa.
Vicente Fernandes e Brito hateten tuir prova sira ne’ebe PCIC hatene katak Kalumban Mali ne’e fez parte iha sidadania rua; ida mak sidadaun Indonéziu no ida seluk mak sidadaun Timor.
Kalumban Mali Orijen Lamaknen-Atambua
Fujitivu Kalumban Mali nia orijen husi Lamaknen, Postu Administrativu Atambua, Provínsia Kupang, Timor Osidentál ka NTT (Nusa Tengara Timur).
Tuir família balun Kalumban Mali nian ne’ebé Hatutan.com hasoru (tanba kestaun seguransa la bele publika fontes ne’e nia identidade) iha Díli, Kuarta 26 Juñu 2025, informa katak nia koñese Kalumban Mali tanba sira-na’in rua nia inan bin-alin. Maibé nia lahatene paradeiru fujitivu Kalumban Mali nian iha Timor-Leste.
Jornalista: Marcelino Tomae