Ekonomia
Vise-PM Francisco Kalbuadi Lay Atualiza Roteiru Integrasaun Ekonómika TL Nian iha Reuniaun Konsellu AEC
Published
4 months agoon

Hatutan.com, (24 Outubru 2025), Díli– Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Koordenadór ba Asuntu Ekonómiku no Ministru Turizmu no Ambiente, Francisco Kalbuadi Lay atualiza Roteiru Integrasaun Ekonómika Timor-Leste nian durante reuniaun Konsellu Komunidade Ekonómika ASEAN (AEC, siglá inglesh), ne’ebé hala’o iha Kuala Lumpur Convention Center (KLCC).
Lee Mós: Timor-Leste Nia Adezaun Formal Ba ASEAN Marka Ona Ba Loron 26 fulan-Outubru 2025

Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Koordenadór ba Assuntu Ekonómiku, Ministru Turizmu no Ambiente, Francisco Kalbuadi Lay atualiza Roteiru Integrasaun Ekonómika Timor-Leste nian durante reuniaun Konsellu Komunidade Ekonómika ASEAN (AEC) nian ne’ebé hala’o iha Kuala Lumpur Convention Center (KLCC). Sesta (24/10/2025). Foto/Espesiál
Iha komunikadu imprensa ne’ebé Hatutan.com asesu husi Gabinete Média Vise-Primeiru-Ministru, Sexta (24/10/2025), haktuir prezensa iha reuniaun Konsellu Komunidade Ekonómika ASEAN (AEC, siglá Inglesh) nian mak hanesan Prezidente Konsellu AEC, Tenku Zafrul Tenku Abdul Azis, Ministru Investimentu, Komérsiu no Indústria Malázia inklui Ministru Ekonómiku sira ASEAN nian.
Reuniaun Konsellu Komunidade Ekonómika ASEAN nian ba dala-26 ne’e dirije husi Governo Timor-Leste, liu husi Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Koordenadór ba Assuntu Ekonómiku, Ministru Turizmu no Ambiente, Dato’ Seri Francisco Kalbuadi Lay, hodi marka Timor-Leste nia partisipasaun formál dahuluk iha nivel AEC.
Molok Vise-Primeiru-Ministru ne’e hahu, ba dala uluk lori Governo Timor-Leste nia naran hato’o apresiasaun sinseru ba Governu Malázia no Prezidente ba sira nia ospitalidade no arranju exelente sira ba asembleia importante ida-ne’e iha Kuala Lumpur.
Vise-PM ne’e konsidera enkontru ne’e marka pasu importante ida ba oin iha Timor-Leste nia jornada ba adezaun tomak ba ASEAN.
“Ne’e hatudu ami nia kompromisu maka’as atu servisu besik ho nasaun hotu-hotu iha rejiaun ne’e no ami nia aspirasaun atu kontribui ba Komunidade ASEAN ne’ebé pasífika, estável, no prósperu,” Hateten Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Koordenadór ba Assuntu Ekonómiku, Ministru Turizmu no Ambiente, Francisco Kalbuadi Lay.
Nia hatutan, Ohin, Timor-Leste haksolok atu fahe ho país membru sira seluk Roteiru Integrasaun Ekonómika, planu prátiku ida ne’ebé trasa oinsá aliña polítika no sistema nasionál sira ho padraun ASEAN nian.
Atu apoia prosesu ida-ne’e, Timor-Leste finaliza hela Roteiru Implementasaun AEC Nasionál 2026–2030, enkuadramentu ida ba tinan lima ne’ebé sei ajuda ami tau ami-nia kompromisu sira iha asaun pasu ba pasu, hahú ho akordu ekonómiku xave sira ASEAN nian.
“Ami haksolok atu hato’o katak Timor-Leste halo ona progresu konstante hodi kumpre meta sira ne’ebé estabelese ona iha Roteiru ba Adezaun Plena iha ASEAN. Ho kontinuasaun apoiu no asisténsia téknika husi Estadu-membru ASEAN no Sekretariadu ASEAN, ami haforsa ona ami-nia kapasidade iha área importante sira hanesan komérsiu, investimentu, no governasaun ekonómika” tenik Kalbuadi Lay.
Vise-Primeiru-Ministru mos informa ba país membru sira iha konsellu AEC ne’e katak, iha loron 21 Outubru 2025, Timor-Leste konklui ho susesu nia negosiasaun Oferta Asesu ba Merkadu tuir Akordu Komérsiu Sasan ASEAN nian (ATIGA). Ho realizasaun ida ne’e, Timor-Leste oras ne’e kompleta ona negosiasaun MAO hotu-hotu tuir akordu prinsipál ekonómiku ASEAN nian. Ida-ne’e marka pasu boot ida ba oin iha ami nia dalan ba adezaun tomak.
Agradese tebes ba Estadu-membru ASEAN hotu-hotu ba ita-boot sira-nia apoiu, orientasaun, no kooperasaun laran-luak durante viajen ida-ne’e.
Governante ne’e informa mos ba nasaun membru ASEAN sira katak, integrasaun ASEAN la’ós de’it kona-ba tama iha organizasaun ida maibé kona-ba fahe vizaun no futuru komún. Timor-Leste fahe ASEAN nia valór sira kona-ba pás, kooperasaun, no dezenvolvimentu sustentável, no ami prontu atu kontribui ho ativu ba objetivu sira-ne’e. Tanba ne’e, reprezenta Governu no povu Timor-Leste, ha’u hato’o dala ida tan ami-nia apresiasaun onestu ba apoiu morál, tékniku, no materiál ne’ebé kontinua fó hosi Estadu-membru ASEAN sira. Ami prontu atu servisu hamutuk ho ita-boot sira hotu hodi hametin unidade, reziliénsia, no prosperidade Komunidade ASEAN nian.
Timor-Leste iha konfiansa katak adezaun Timor-Leste nian sei lori enerjia foun no kompromisu ba ami-nia objetivu kompartilladu ba Sudeste Aziátiku ida ne’ebé pasífiku, inkluzivu, no dinámiku.
“Ha’u sente onradu tebes atu ko’alia ho ita-boot bainhira ita hakotu enkontru signifikativu ida-ne’e. Dezde ha’u-nia partisipasaun dahuluk iha Enkontru Ministru Ekonómiku sira ASEAN nian iha Jakarta, ne’ebé prezide hosi Sua Exelénsia Airlangga Hartarto, ha’u hetan ona hanoin sira ne’ebé folin-laek hosi matenek no esperiénsia koletiva hosi Ministru Ekonómiku sira ASEAN nian. Interkámbiu sira-ne’e hakle’an (Dipin) ha’u nia komprensaun kona-ba Komunidade Ekonómika ASEAN nian no ninia papél vital iha avansu integrasaun no prosperidade rejionál.” Tenik nia.
Lori governu Timor-Leste nia naran, hato’o apresiasaun sinseru ba Tengku Datuk Seri Utama Zafrul Tengku Abdul Aziz ba lideransa no orientasaun ne’ebé esepsionál. Envolvimentu ne’ebé hanoin didi’ak kontribui maka’as ba hametin Timor-Leste nia prontidaun atu partisipa ho ativu iha prosesu sira ASEAN nian.
Lori Governu no povu Timor-Leste nia naran, no pesoalmente, hato’o ha’u-nia agradesimentu kle’an ba Ministru Ekonómiku ASEAN sira hotu, Datu Dr. Amien Liew Abdullah husi Brunei Darussalam; Cham Nimul husi Kamboja; Airlangga Hartarto husi Indonézia; Malaithong Kommasith husi Lao PDR; Ma. Cristina Aldeguer-Roque husi Filipina; Gan Kim Yong husi Singapura; Ekniti Nithithanprapas husi Tailándia; no Nguyen Hong Dien husi Vietname.
Obrigado boot ba amizade, kooperasaun, no enkorajamentu. Ita-boot sira-nia apoiu kontinua signifika buat barak mai ami, liuliu bainhira Timor-Leste foti nia hakat ikus iha loron rua de’it atu sai membru kompletu ba ami-nia família ASEAN ne’ebé furak. Ida-ne’e la’ós de’it istóriku ida ne’ebé orgullu ba ita-nia nasaun maibé mós momentu ksolok no legadu ida ne’ebé dura ba ita-nia povu.
Reportajen: Marcelino Tomae
You may like
Ekonomia
Governu Hasai Millaun US$4.5 Husi OGE 2026 Halo Pagamentu Saláriu Décimo Terceiro 2025
Published
4 weeks agoon
12/01/2026
Hatutan.com (12 Janeiru 2025),Díli— Ministra Finansas, Santina José Rodrigues F. Viegas Cardoso, informa Governu hasai kuaze millaun US$4.5 husi Orsamentu Jerál Estadu (OGE, sigla portugés) tinan fiskál 2026 hodi halo pagamentu ba saláriu decimo terceiro 2025 nian.

Hatutan.com, (29 Dezembru 2025), Díli–Ministériu Koordenadór Asuntu Ekonómia (MCAE- sigla portugés) dúvida ho dadus produsaun hare-kulit iha Sentru Nasionál Lojistika (CLN) tanba la hatudu dadus konkretu.
Ekonomia
BCTL ho BNU Halo Kooperasaun Hametin Indústria Finanseira no Impulsiona Dijitalizasaun Ekonomia TL
Published
2 months agoon
05/12/2025
Hatutan.com, (05 Dezembru 2025), Díli— Banku Sentrál Timor-Leste (BCTL-sigla portugés) no Banco Nacional Ultramariño (BNU) halo kooperasaun liuhusi atividade Fórum CEO hodi hametin industria finanseira no impulsiona dijitalizasaun ekonómia iha Timor-Leste.

Suspeitu Kazu Violasaun no Koasaun Seksuál iha Hera Aumenta Ba Na’in-Haat

FM Konsidera MI Inkapasidade no Fase-Liman iha Polémika Rekrutamentu Kadete PNTL

Armazén Sentrál INFPM Rejista Total Reajente Atinje 88%

PDHJ: Ofisiál Mídia SEKOMS Impede Hatutan.com Halo Kobertura iha Espasu Públiku RTTL,E.P Ne’e Krime

PDHJ Husu Anula no Suspende Rekrutamentu Kadetas PNTL Foun

DIT Hahú Introdús ba Estudante Sira Kona bá Seguransa ba Dadus Importante

IGJ Legaliza Corais Timor bá Atividade Futu-Manu

STOP PRESS: Ministru Nino Pereira Konsumu Dose Kontamina ho Frasku Halo Nanál Kanek no Ran

Indonesia dan Timor-Leste Perkuat Kerjasama Ekonomi, Sosial Budaya, dan Pariwisata

Governu Indika BTK Hadi’a Trotoár Naksobu iha Área Bebora

Asesu Gratuita HATUTAN.com

Hafoin Ferias Judisiáriu PGR Sei Ko’alia Kazu Set-top Box RTTL,E.P

Xefe Estadu TL Kondekora Militár Korea Súl Ne’ebé Mate iha Oé-Cusse

PCIC Detein MG Lori Osan Falsu Hosi Inglaterra

PR Simu Karta Kredensial Husi Embaixadór Brunei Darussalam ho Reinu España
Trending
Dili1 week agoOfisiál Mídia SEKOMS Impede Jornalista Hatutan.com Halo Kobertura iha RTTL,E.P
Justisa & Krime7 days agoTribunál Rekursu Deside Estadu Selu Kompensasaun bá Gil da Costa “Puto Naldo Rei”, Antigu Prezidente RTTL,E.P
Dili1 week agoAsidente Tráfiku iha Área Eskola UNAMET, Joven Na’in-rua Lakon Vida
Polítika1 week agoKomisaun A Preokupa Servisu Asesór iha Ministériu Sira
Nasionál5 days agoHahalok Ofisiál Mídia SEKOMS Bele Fó Impaktu Ba Índise Liberdade Imprensa Timor-Leste
Nasionál6 days agoImpede Jornalista Hatutan.com, AJAR Konsidera SEKOMS ho Nia Subordináriu Prátika Rejime Ditadura Soeharto
Nasionál7 days agoKandidatu PNTL Na’in-10.597 Aprovadu Ba Faze Teste Médiku
Nasionál6 days agoImpede Jornalista Hatutan.com, Conselho de Imprensa Konsidera Ofisiál Mídia SEKOMS Komete Violasaun Grave Ba Konstutisaun RDTL








