Connect with us

Opiniaun

Sai Lian ASEAN nian: To’o Ona Tempu Mídia Nasionál Sira Ko’alia Timor-Leste Nia Kompromisu

Published

on

Hosi: Renato ”Apaa Sege’ da Costa

Timor-Leste nia adezaun nu’udar membru plenu ba ASEAN (Asosiasaun Nasaun Sudeste Aziátiku) la’ós realizasaun diplomátiku de’it ka asuntu orgullu polítiku ida. Liu fali ida-ne’e, momentu ida-ne’e marka kapítulu foun ida iha nasaun nia viajen ba integrasaun ekonómika, polítika no sosiál iha rejiaun Sudeste Aziátiku nia laran. Iha faze krusiál ida-ne’e, knaar mídia nasionál nian mak krusiál—la’ós de’it atu habelar notísia di’ak, maibé atu hakle’an komprensaun públiku nian kona-ba signifikadu no konsekuénsia sira husi adezaun ba ASEAN hodi foku ba nasaun nia futuru.

Infelizmente, realidade kobertura notísia  dalabarak iha tendénsia politizasaun ho ninia preferensia halai liu ba ator politiku sira. Nunee, públiku ladún komprende loloos saida maka adezaun ninia sentidu ho ninia termu responsabilidade, kompromisu no oportunidade estratéjiku sira ne’ebé Timor-Leste sei hasoru.

Advertisement

Ironia liu maka, mídia nasionál balun seidauk kumpre sira nia papél edukasionál. Envezde sai instituisaun sira ne’ebé eduka nasaun, dala barak  monu fali ba lasu retórika polítika nian, hodi reforsa de’it narrativa hosi elite sira. Nunee, notísia sira ne’ebé tuir loloos lori públiku ba reflesaun krítiku sira sai tiha fali  sensasionalizmu deit. Tuir loloos, karik mídia iha vontade atu la’o dok liután, istória hotu-hotu kona-ba ASEAN bele serve nu’udar materiál edukasaun públika—kona-ba oinsá integrasaun rejionál fornese oportunidade esportasaun ba  setor privadu sira, oinsá Timor-Leste bele aproveita konetividade dijitál ASEAN nian, ka oinsá setór edukasaun bele kolabora liuhosi fronteira sira. Iha ne’e mak mídia nia responsabilidade hetan teste: sira hanesan de’it sai-fatin podér nian, ka matadalan koñesimentu  ba povu?

Responsabilidade primária hosi mídia nasionál ohin loron depois Timor-Leste ofisialmente sai membru ASEAN iha loron 26 Outubru 2025 maka atua an hodi sai hanesan espasu ida ba reflesaun nasionál, la’ós de’it hanesan plataforma ida ba elite polítiku sira. ASEAN la’ós klibur eskluzivu ida hosi líder estadu sira, maibé komunidade rejionál ida ne’ebé harii iha prinsípiu sira kooperasaun, estabilidade, no prosperidade koletiva. Tanba ne’e bainhira Timor-Leste ofisialmente sai membru plenu, mídia nasional sira tenke barani hodi esplika saida maka Komunidade Ekonómika ASEAN (ASEAN Economic Community – AEC). Saida Komunidade Sosio-Kultural ASEAN (ASEAN Socio-Cultural Community – ASCC) konaba oinsa hametin identidade sosiál no valór nasaun nian. Nune’e mos oinsá Komunidade Polítika-Seguransa ASEAN (ASEAN Political-Security Community – APSC) nia influensia ba Timor-Leste nia polítika esterna?

Hirak-ne’e maka pergunta sira ne’ebé  mídia tenke hatán liuhosi kobertura kle’an, entrevista ho peritu sira, ho reportajen analítiku sira ne’ebé bazeia ba dadus. Públiku merese atu hatene la’ós de’it saida maka atinji ona, maibé mós saida maka presiza atu halo hodi aliña ho padraun no kompromisu ASEAN nian. Mídia ne’ebé bele hatudu dimensaun ida-ne’e sei hametin konxiénsia nasionál ne’ebé realistiku, la’ós de’it patriotizmu mamuk.

Iha kontestu ASEAN nian, nutisia konaba adezaun   labele serve hanesan serimónia polítika de’it, maibe  iha pasu tuir fali mai  iha ajenda reforma boot ida ne’ebé sei determina nasaun ne’e nia futuru no ida nee maka tenke sai atensaun seriu ba mídia sira. Tanba ne’e, presiza reafirma prinsípiu báziku jornalizmu nian katak  lia-loos aas liu interese própriu no interese públiku aas liu popularidade. Ho maneira nee, evita mídia hodi labele sai estensaun poder, maibe  tenke sai parseiru krítiku hodi fo sai informasaun loloos hodi ajuda hadi’a no dirije polítika públika hodi aliña ho kompromisu ASEAN nian.

Hodi restaura  knaar estratéjiku hirak nee, mídia nasional sira  presiza harii kapasidade foun ba jornalista sira atu kompriende asuntu ASEAN nian ho efetivu. Ida-ne’e presiza sai substansiál liután. Ida-ne’e la’ós de’it kona-ba hakerek notísia, maibé mós kona-ba komprende kontestu jeopolítiku, ekonómiku no sosiál rejiaun nian. Instituisaun mídia sira bele kolabora ho universidade sira, akadémiku sira, no instituisaun peskiza sira hodi dezenvolve programa sira relatóriu ASEAN nian—treinamentu ne’ebé ekipa jornalista sira ho abilidade sira atu analiza polítika, lee dadus ekonómiku sira, no komprende termu sira hanesan fluxu livre sasán sira-nian, arranju rekoñesimentu mútuo, no kadeia fornesimentu rejionál sira.

Advertisement

Aleinde ne’e, ekipa editoriál sira mídia nian presiza hametin sira nia unidade jornalizmu investigativu no esplikativu sira atu nune’e sira nia relatóriu sira la’ós de’it konta “saida maka akontese” maibé mós “tanbasá ida-ne’e importante.” Porezemplu, oinsá polítika armonizasaun tarifa ASEAN nian fó impaktu ba folin sasán importadu sira iha merkadu lokál, ka oinsá integrasaun laborál afeta oportunidade ba jerasaun foin-sa’e Timor-Leste nian.

Ho pasu sira hanesan ne’e, mídia sei la sai tan hanesan espetadór de’it ba prosesu integrasaun rejionál, maibé sai atór ativu sira ne’ebé ajuda públiku atu komprende no partisipa iha mudansa sira-ne’e.

Iha sorin seluk, Sekretariu Estadu Komunikasaun Sosial (SEKOMS), barani ona hodi  foti asaun ne’ebé maka’as—la’ós de’it sai instituisaun ne’ebé haree no tuir de’it, maibé sai hanesan motor xave ida hodi harii kapasidade jornalista nasionál sira-nian. Mídia nasional sira tenke preparadu atu kompriende loloos saida maka ASEAN, oinsá ninia mekanizmu sira funsiona, no ninia impaktu ba Timor-Leste nia futuru. La ho kompriensaun klean, reportajen kona-ba ASEAN sei serimónia nafatin, nakonu ho sitasaun polítika ne’ebé laiha substánsia, no dook hosi valór edukasionál ne’ebé nia tenke hato’o ba públiku. Hodi hatan ba situasaun hirak nee, SEKOMS presiza formula polítika konkreta kona-ba mídia ne’ebé fó apoiu ba hametin kapasidade nasionál iha asuntu ASEAN nian. Polítika ida-ne’e tenke enkoraja partisipasaun ativu mídia nian iha forum ASEAN hotu-hotu, tantu iha rai-laran no mós iha rai-laran. Hakat ida-ne’e sei la’ós de’it habelar jornalista Timor-Leste nia orizonte maibé sei enrikese mós perspetiva nasionál kona-ba asuntu rejionál ida-idak.

Durante tempu naruk liu, buat ne’ebe ita akompaña, SEKOMS  preokupa liu ho programa mídia ne’ebé laiha impaktu estratéjiku ba dezenvolvimentu komunikasaun públika. Nune’e, agora sai momentu oportuna hodi muda ba polítika komunikasaun ne’ebé produtivu, ida ne’ebé loke espasu ba mídia nasional  sira liuhusi habelar rede kolaborasaun mídia ho nasaun ASEAN sira seluk, no enkoraja prezensa mídia nasionál iha atividade internasionál oioin.

Tanba, iha lia-loos, futuru informasaun Timor-Leste nian iha era ASEAN nian sei determina barak liu hosi oinsá ninia mídia nasionál sira preparadu atu kompriende dinámika rejionál sira. No iha ne’e mak SEKOMS tenke hala’o ninia papél loloos—la’ós iha retórika, maibé iha asaun sira ne’ebé eduka no harii nasaun liuhosi kbiit informasaun nian.

Advertisement

Ikus liu, krítika hirak nee tantu ba SEKOMS no mídia nasional sira,  la’ós atake ida, maibé konvite ida hodi fila fali ba funsaun nobre jornalizmu nian: fó sentidu ba eventu sira, la’ós de’it fó sai. Iha era pós-adezaun ba ASEAN ida-ne’e, mídia nasionál sira tenke iha korajen atu hamriik iha liña oin hodi forma konxiénsia krítiku, eduka públiku, no tau matan ba diresaun polítika estadu nian atu nune’e favorese povu. Tanba, iha mídia nia liman ho integridade, nasaun ida bele hetan nia dalan ba transformasaun ne’ebé justu no sustentável.

Continue Reading
Advertisement
Click to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Opiniaun

Diskursu Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão nian iha Okaziaun Aprezentasaun Proposta Lei Orsamentu Jerál Estadu ba 2026

Published

on

By

Parlamento Nacional, Díli 5 Novembro 2025

Suas Excelências

Senhora Presidente Parlamento Nacional       

Vice-Presidentes Parlamento Nacional

Advertisement

Ilustres

Senhoras no Senhores Deputados

Senhoras no Senhores Membros Governo

Senhoras no senhores,

(more…)

Advertisement

Continue Reading

Opiniaun

Esteitmentu husi Institutu La’o Hamutuk Kona-ba Adezaun Timor-Leste ba Membru Plenu ASEAN Ba Dala-11

Published

on

By

Introdusaun

Simeira ASEAN ba dala 46 liu ba iha Kuala Lumpur, Primeiru Ministru Malázia deklara ba públiku katak, Timor-Leste nia adezaun ba ASEAN (full member) sei ofisializa iha Simeira ASEAN ba dala 47 iha fulan Outubru 2025. Tuir mai, Governu da sia organiza grupu traballu inter-ministerial nu’udar responsavel ba implementasaun rekomendasaun ne’ebé deside iha Simeira ASEAN 46 iha Malázia. Ekipa traballu ne’e enkontru no diskute halo ajustamentu ba lei no polítika balun tuir matadalan (roadmap) ne’ebé simu husi ASEAN. Governu komprimidu katak, antes Simeira iha fulan Outubru, preparasaun intermus polítika, lei balun, teknikamente no institusionalmente finaliza ona, liuliu akordu ekonomia prinsipál sira. Ambisaun boot ne’e ignora realidade katak Timor-Leste iha kapasidade ki’ik de’it atu prodús sasán ne’ebé bele fa’an iha ekonomia formál (ekonomia ne’ebé uza osan). Bainhira Timor-Leste adere ba ASEAN, bele redús soberania estadu atu proteje povu Timor-Leste husi dominasaun ekonómiku ASEAN.

(more…)

Continue Reading

Opiniaun

Balibo Five: Inspirasaun ida ba Liberdade Imprensa iha Timor-Leste

Published

on

By

Hosi Renato’ Apaa Sege’ da Costa

Observador Mídia

(more…)

Advertisement
Continue Reading

Trending